Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis Krista Kodres ja JAAK KANGILASKI, Mark Raidpere ja Mart Taniel ning akadeemik Mart Saarma. Sirbi vahel Diplomaatia nr 1 / 2

Kunstiteaduse(lase) piirid ja võimalused. Krista Kodres vestleb JAAK KANGILASKIGA.
Jutuajamine Jaak Kangilaskiga oli ajendatud sellest, et kultuurkapitali kunsti- ja rakenduskunsti sihtkapital on  teda äsja tunnustanud elutööpreemiaga. Põhjusi intervjueerimiseks on aga teisigi: Jaak Kangilaski on eesti kunstiteaduse elav ajalugu selle tunnistajaks olemise mõttes, kuid selle sees väärivad ka tema enda kogemused ja teadmised kommenteerimist

Romantiline pragmaatik. Mark Raidpere intervjueerib Mart Tanieli. MART TANIEL: „Mul on alati kiusatus arvestada juhusega ja hoida kõik viimase hetkeni lahti.“
Oli 3. august 2016. Kell 16.35 helistatakse mulle kiirabist, et öelda „Teie isa ei pidanud seda teekonda vastu.“ Suvilast, kus ta kanderaamil viimaseks jäänud teele saatsin. Pärast linna jõudmist ja emaga kohtumist saab Mart Tanielist esimene inimene, kellega tahan seda olukorda jagada. Sest vaid viie päeva eest olime linnas juhuslikult kokku saanud, rääkinud õhtust hommikusse ja veel poolde päevagi sõprusest, kõigist keerukustest inimeste suhetes, armastuses, ka just nimelt oma vanematest. Tõmmanud ennast ribadeks nii kaudses kui peaaegu otseseski tähenduses. Mart vastas mu teatele sõnadega: „See on kummaline, kui vähe surmast teada on, enne kui see sind lähedalt puudutab. Muidu nagu mingi kulutatud käibefraas. Ma pole kindlasti päris endine pärast ema minekut. Võiks ju öelda midagi, aga mulle jäi mulje, et surm toob ise kõik, mis vaja. Heas ja halvas mõttes. Hiljem jääb hea.“ Olin selleks hetkeks jõudmas ka enda tunnetega samasse kohta ja nii sai Mardist osaline minu senise elu ehk olulisimas pöördepunktis.

Euroopa Teadusnõukogu grandid annavad talentidele võimaluse esitada julgeid küsimusi. Margus Maidla intervjuu akadeemik Mart Saarmaga. MART SAARMA: „Euroopa Teadusnõukogu on edukas, sest granditaotluste puhul lähtutakse  ühest väga selgest alusprintsiibist – selleks on teaduse väga kõrge tase.“
Selle intervjuu tegemiseks oli päris mitu põhjust. Esiteks väärib tähelepanu Eesti Teaduste Akadeemia liige akadeemik Mart Saarma ainuüksi seepärast, et tema puhul on tegu tõenäoliselt kõrgeimale otsustustasandile tõusnud eesti päritolu teadlasega maailma teadusadministreerimise hierarhias – nimelt oli Mart Saarma pikka aega, kuus aastat (kuni 31. detsembrini 2016) Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, lühendatult ja edaspidi kogu artikli vältel ERC) teadusnõukogu liige, sellest kaks aastat kolmest ERC asepresidendist üks, kelle vastutusalasse kuulusid bioteadused.

OTT PUUMEISTER: Kuidas defineerida Bart Simpsonit?
See, mida tõejärgsusena kirjeldatakse, on kõige lihtlabasemate faktide eitamine, faktide, mis ei ole isegi mitte sotsiaalselt konstrueeritud, mida ei saa isegi nimetada normiks, mida saaks seetõttu kahtluse alla seada ja dekonstrueerida.

VIRVE SARAPIK: Reis Hiina ja tagasi
2016. aasta Pekingi CIHA kongress tõi taas esile maailmakunsti ajaloo probleemid. 1873. aasta 1. septembril sõnas Rudolf Eitelberger esimest kunstiajaloo kongressi avades: „Kui arheoloogiakirjandus, mis oli Winckelmanni ajal kunstnike ja haritlaste lugemisvara, on nüüdseks filoloogide ja erialainimeste pärusmaa, siis kunstiajaloolaste teosed ei ole mitte ainult kunstisõprade, vaid kogu haritud rahvakihi lektüüri loomulik osa. [—] See nähtus ei levi mitte ainult Saksamaal, vaid isegi veel kiiremini Inglismaal, Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Mida kõrgem on maa arengutase, seda rohkem uuritakse seal kunsti ajalugu, seda rohkem loetakse kunstiajaloo-alaseid töid. Kunstiajaloo lätteks on modernse maailma tarve.“

RASMUS PEDANIK: Teekond hoolivama ühiskonnani
Eestis on väga tugev idufirmade ökosüsteem, samasugust on meil vaja ka sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks.
Milline on Eesti sotsiaalsüsteem riigi- ja regionaalreformi järel ning pärast seda, kui lõpevad eurotoetused? Ma ei hakka pikemalt analüüsima Eesti riigi heaolumudelit, sellest on juba kirjutatud: tegu on pigem Suurbritannia liberaalse kui Põhjamaade investeeringumudeliga Keskendun siinkohal globaalsetele suundumustele ja sellest tärkavale uuele ideoloogiale, mida iseloomustavad sotsiaalne innovatsioon, koosloome ja inimkesksed teenused.

LENNART PEEP: Kuidas idandada eesti teatrit?
Iduteatrit iseloomustavad samad jooned mis idufirmatki: teenus või toode pole end veel äriliselt tõestanud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas muutumises.
Eesti teatri rahastamine on tekitanud viimastel aastatel kultuuriministeeriumis, -ajakirjanduses ja teatritegijate omavahelistes kõnelustes tugevat käärimist. Suuremate riigi rahastatud teatrite kõrvale on kerkinud palju väike- ja projektiteatreid, kes nõuavad teatri rahapirukast oma osa. Teatriparadigma on muutunud ja ministeerium nõutu. Riigi osalusega teatrid ja avalik-õiguslik Estonia võtavad 95% rahastusest ja 75% publikust. Erateatrid (sealhulgas ennast ammu tõestanud Von Krahli teater, Tartu Uus teater, Theatrum ja VAT-teater) peavad leppima ülejäänuga: 5% riigirahastusest ehk umbkaudu kolm miljonit eurot ning 25% publikust ehk ligikaudu 300 000 külastust aastas. Olukord tekitab erateatrites küsimuse, kas senine rahajagamise kord on ajakohane ja kestlik.

KAIDO KOPPEL: Kuidas mõjutab uus raudteejaam Pärnu linna?
Pärnu elanikud on Rail Balticu jaama suhtes positiivselt meelestatud ning ootavad liikumisvõimaluste paranemist ja uute ettevõtete teket.
Pärnu linnaruumi seisukohalt on praegu üks olulisemaid küsimusi Rail Balticu ehitus ja selle mõju linna arengule. Juba pikemat aega on arutatud, kus täpsemalt võiks asuda Rail Balticu raudteejaam ja milline võiks olla selle ümbrus.

SILLE SEPP: Valguse ja pimeduse kombineerimine pakub elamusi
Õhtuse linnaruumi visuaalse kujundamise ainukeseks võimaluseks peetakse tihti valgustuse lisamist, seejuures unustatakse, et ka pimedusel on positiivsed omadused.
Huvitava ning elamisväärse linna üks kriteeriume on mitmekesisus: linnaruum peab rahuldama seal toimetavate inimeste vajadusi nii päevasel kui õhtusel ajal. Seejuures on oluline teada, et ümbritseva keskkonna kvaliteet ja vastavus eelistustele mõjutab ka psühholoogilist heaolu. Mil määral on sellega seotud aga meid ümbritsev valgustus, eriti praegusel pimedal ajal?

ART LEETE: Hämaruse rahvad. Udora muuseumirahvas
Esimest korda mainitakse udoralasi vene letopissides XIV sajandil. Ivan Groznõi vapil oli 26 provintsi seas märgitud ka Udoramaa. Kui tsaar Aleksei Mihhailovitš XVII sajandil kirikut reformis, käskis ta ühtlasi rajada Udorasse riigikõrtsid. Udoralased said aru, milles seisneb usu-uuenduse mõte, tõstsid mässu nii kirikute kui ka kõrtside vastu ja on siiani vanausulised

Arvustamisel
Dokumentaalfilm „Armastus … “
2 × Viljandi Ugala „Sätendav pimedus“
Mozarti „Figaro pulm“ Rahvusooperis Estonia
Tõnis Tootseni „Esimene päev“
„MustonenFest“ Tallinnas
Mängufilm „Manchester by the Sea“
Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu aastakonverents ja rahvusvahelise kunstiajaloo komitee CIHA  Pekingi kongress
Marc Jimenezi „Mis on esteetika?“
Segakoor K.O.O.R. ja Kadri Voorand Trio Tallinna lauluväljaku klaassaalis

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming