Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis vana uueks ja keskklassistamine.

MIKAEL RAIHHELGAUZ: Alt-right norme tapmas
Ultraparempoolsed vastanduvad jultunud meemide abil vasakpoolsete pehmode internetikultuurile ning peavad identiteedi teemal võitlust emotsionaalse ja primitiivse probleemikäsitluse toel.
„Kellelgi pole määratud tegevusvaldkonda, aga igaüks võib proovida end igal erialal (…) mul on võimalik teha täna üht ja homme teist asja: küttida hommikul, kalastada pärastlõunal, olla õhtul karjas, kritiseerida pärast õhtusööki – just nii, kuidas ise soovin –, saamata seejuures kunagi kütiks, kalameheks, karjaseks või kriitikuks.“ Kõlab tuttavalt, eks? Selliseid ülevaid arutlusi kuuleme nüüd üsna tihti kõige ettevõtlikumate visionääride suust. Aina sagedamini kostavad lubadused, et peagi kaovad igavad elukestvad töökohad ning nende asemele tuleb projektipõhine hõive, mis võimaldab iga paari aasta tagant oma karjääri üle vaadata. Tsitaat võiks vabalt kuuluda Elon Muskile, aga … tegelikult on nende sõnade taga hoopis Karl Marx, kes kirjeldab siin ideaalset ühiskonnakorraldust.

MERLE KARRO-KALBERG: Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine
On välja arvutatud, et Eestis on tuhande elaniku kohta kaubanduspinda 751 ruutmeetrit. Kusagil mujal Euroopas ei olevat see arv nii suur. Hoolimata rahvaarvu vähenemisest tuleb uusi kaubanduskeskusi lakkamatult juurde. Tallinnas Peterburi tee äärde ehitatakse Baltimaade suurimat keskust, mere äärde kavandatakse hiiglaslikku Porto Francot, mõni aasta tagasi avati Ülemiste keskuse laiendus, väikelinnade supermarketid kavandavad aina ulmelisemaid laiendusi. Äripäeva kaubandusportaal toob välja, et viimase pooleteise aasta jooksul on Tallinna kanti juurde tulnud 66 000 ruutmeetrit kauplemispinda, mille hulgas on üks suuremaid mais taasavatud rekonstrueeritud Balti jaama turg 25 000 ruutmeetriga.
Mõneti veider on kõrvutada turgu kaubanduskeskusega, sest need kaks erinevad oma iseloomult väga palju. Ka Balti jaama turu asemele kavandati esmalt järjekordset konditsioneeritud õhu ja tehisvalgusega suletud kauplemismekat, kuid lõpuks valmis terviklik keskkonda väärtustav ostlemis- ja olemispaik, mida ükski turu või kaubanduskeskuse arendaja pole seni julgenud ette võtta.
Kuidas siis ikkagi teha vanast uus endist ökosüsteemi lõhkumata? Et vanast keskkonnast võetaks kõige väärtuslikum, ning see, mis juurde pannakse, suurendaks vana väärtust nii sotsiaalses kui ka ruumi mõttes? Kas Balti jaama rekonstrueeritud turgu võib pidada keskklassistamise heaks näiteks? Nende küsimuste üle arutlevad Juho Kalberg Telliskivi seltsist ja Triin Talk muinsuskaitseametist.

TRIIN OJARI: Balti jaama turg kui aja märk
Turuhoone on saanud uhke ja kõneleb avaliku ruumi praegusest ideaalist: vaatemängulises ja mugavas keskkonnas peab saama tegutseda nii passiivse vaatleja kui ka aktiivse ostlejana.
Balti jaama turu rekonstrueerimine. Arhitektid Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht, sisearhitekt Kärt Loopalu, maastikuarhitekt Eleriin Tekko ning projektijuht Jaanus Männik Koko Arhitektidest. Tellija Astri Kinnisvara, turg taasavati 2017. aasta mais.
Balti jaama turg on uusim tükk Tallinna tööstusjärgse linna ümbersündide ahelas, ühtlasi Koko arhitektide järjekordne vanast uue tegemise projekt. Selle büroo kõige tugevam külg ongi ajaloolistele hoonetele uue elu andmine, kusjuures tavaliselt ei puudu vaatemängu efekt.

KARIN PAULUS: Plaanikomitee taassünd
Pealinn on saanud veel ühe riigi ruumilisest enesekehtestussoovist lähtuva vabadussamba, mida on kallis pidada ning mille mõttekus on enam kui küsitav.
Ministeeriumide ühishoone. Arhitektid Risto Parve ja Kai Süda (Karisma Arhitektid) koostöös Amholdiga, sisearhitektid Martin Pärn, Raili Hurt ja disainibüroo Velvet, maastikuarhitektid Mirko Traks, Henn Runnel ja Karin Bachmann (Kino Maastikuarhitektid), Martin Rästa sillutise graafiline disain. Tellija 2Torni, avati augustis 2017.
Üks Tallinna viimastel aastatel kõige enam tulist arutelu põhjustanud hooneid on äsja valminud ministeeriumide ühendhoone ehk nn superministeerium. Nimelt ei saa pärast Solarise eelkäijat Sakala keskust tuua just väga palju näiteid, kus terve, kasutusel ning esteetiliselt õnnestunud maja oleks maha lammutatud ning uus ja kehvem asemele ehitatud. Paljudele tundub arutu hävitada – praegu väga kallis tegevus –, kui ei ole selgelt näha kvaliteedi tõusu ning rahalist kokkuhoidu. Oma maja asemel üüripinnal toimetamise juures on see nii ehk naa kaheldav. Superministeeriumi ehituslugu on enam kui keeruline: plaaniti laiendada majandusministeeriumi hoonet, järgnes riigihange EA Rengi koostatud projekti alusel 2013. aastal (otsiti arendajat, kuid pakkumised olid väga kallid), seejärel tehti uus hange, millega lubati ka projekti muuta. Toona tegi parima pakkumise 2Torni. Arhitektide liidu nõudmisel jõuti siiski otsuseni, et projekti muutmiseks tuleb teha ka arhitektuurivõistlus, mille võitis 2015. aastal praegune lahendus.

Intervjuu Eesti Teadusagentuuri juhi ANDRES KOPPELIGA

NELE-EVA STEINFELD: Muusikaperekondade võimalikkusest

Keele-elu: meie igapäevane Ahrensi keel

Arvustamisel
„Revali ja Peterburi vahel. Eestimaalaste mälestusi kahest sajandist“
Mängufilmikassett „Peterburi. Ainult armastustest“
Bas C. Van Fraasseni „Teaduslik pilt“
Marika Mäe „Viikingiaegne Eesti“
„(Hüper)emotsionaalne: sina“ EKKMis
EMTA lavakunstikooli „Ja peaksin sada surma ma …“, Sõltumatu Tantsu Lava (STL) „Ruumile alistumine“ ja tantsulavastus „Beetareaalsus“
Rait Siska, Risto Tali, Temuri Hvingija ja Erik Alalooga näitus „M_M_M_M“
Näitusesarja „Lingid maailma“ teine väljapanek ja Martha Rosleri videoteos
Annika Haasi, Jekaterina Kultajeva ja Elo Liivi „Nägemise õpetus“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming