Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis arhitektuur ja intervjuudesadu. Sirbi vahel on aasta eelviimane Diplomaatia.

 MERLE KARRO-KALBERG: Ehituskivid kannatavad kõike
Vabaduse väljaku rulakeelust ja linnahalli seinamaalingutest peegeldub soov kasutada avalikku ruumi kitsa huvigrupi võimu põlistamiseks ja oma ideoloogia levitamiseks.
Kui nüüdsed valimistulemused välja olid kuulutatud, sattusin ühismeedias postitusele, kus tõdeti nördinult, et omavalitsustesse kandideerivad poliitikud keskendusid sel aastal parkidele, tänavatele, hoonetele ja muule tilulilule ning olulised teemad, nagu lastehoid, huviringid, eakate toetamine, hoolekandeteenused, jäid hoopiski tagaplaanile.

Tallinn ei tohi olla suvaline linn. Merle Karro-Kalbergi intervjuu SIIRI VALLNERI ja INDREK PEILIGA
Kavakava arhitektuuribüroo arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Kristel Niisuke on seotud Tallinna viimase aja kõige olulisemate linnaehituskavanditega. Alles hiljuti võitsid nad Vana-Kalamaja tänava arhitektuurivõistluse ettepanekuga „Kasvulava“, peaaegu poolteist aastat tagasi Tallinna peatänava arhitektuurivõistluse, jõudsid n-ö finaali Tallinna vanasadama struktuuriplaani võistlusel (mäletatavasti võitis selle Zaha Hadid Architects Londonist) ning koostasid linnavalitsuse, arhitektide liidu ja arhitektuurikeskuse ühistellimusel Tallinna mereääre arendamise visiooni. Mida Tallinnas muuta tuleks? Mida tähendab suvaline linn? Kas linnaehitusliku üksikotsusega võib paljutki parandada või hoopiski nii mõndagi lõhkuda? Neil teemadel Siiri Vallneri ja Indrek Peiliga ka vestleme.

Hinnaline ja hinnanguteta. Tristan Priimägi intervjuu režissöör SULEV KEEDUSEGA
Sulev Keedus: „Ma olen konservatiivselt ja vanamoodsalt väikese Eesti kultuuri keskne inimene. Selles on oma võlu, kui on aega ja tahtmist mingis väikeses kohas väga pikalt kükitada.“
Kui lapsed on oma vanemate nägu ja ka koerad pidada hakkama sarnanema oma peremehega, siis kuivõrd on oma looja nägu üks film? Need, kes on režissöör Sulev Keedusega kokku puutunud, teavad, et ta mõjub mitmeski mõttes samamoodi nagu ta filmid: mõõdetud ja sõnu otsiva oleku tagant kumab korraga nii heasoovlikkust kui ka skepsist. Miks ma siin olen? Mida ma temast õigupoolest tahan? Ainult õige piskut: pärida tema uue filmiga „Mehetapja/Süütu/Vari“ seostuvate ebamugavate asjaolude kohta. Filmi tehti üpris pika aja vältel, kuid nüüd lõpuks esilinastub see Pimedate Ööde filmifestivali rahvusvahelises võistlusprogrammis.

Kreutzmatsini uus seiklus. Pille-Riin Larm intervjueerib kirjanik PAAVO MATSINIT
Paavo Matsin: „Olen võib-olla esimest korda oma loomingus üritanud olla sotsiaalne.“
Paavo Matsin (Kreutzmatsin) on andnud välja romaani „Must päike“. Kui „Sinises kaardiväes“ uuris Matsin läti ja „Gogoli diskos“ vene mentaalsust, siis nüüd on ta käsile võtnud eestluse eestkostja F. R. Kreutzwaldi ja tema lähikondsed. Ja eriti tema kure.

Maksimalistist tšellist. Iris Oja intervjueerib tšellist THEODOR SINKI
Theodor Sink: „Ma ei tahagi kõiki kogetud valusid kellegagi teadlikul tasandil jagada. Selleks ongi muusika.“
Theodor Sink on veel üpris noor tšellist, kuid tema kohalolek eesti kontserdielus on nõnda kindel, et ta oleks nagu igavesti Eesti lavasid valitsenud. Avalikku tähelepanu pälvis ta juba Tallinna muusikakeskkooli viimastes klassides, küllap olid õpetajad selleks ajaks talle ammu silma peale pannud. Nõnda ei olegi ime, et Theodor on aastaid mänginud Tallinna Kammerorkestris, andnud peale selle palju mäletamisväärseid kontserte solisti ja kammermuusikuna ning tänavu sügisel alustas tööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeistrina.

REIN RUUTSOO: Miks kirjutas Charles Clover vene natsionalismist raamatu?
Charles Clover, Must tuul, valge lumi. Uue vene natsionalismi tõus. Tõlkinud Jana Linnart, toimetanud Ene Poll. Tänapäev, 2017. 488 lk.
Mahukad ja mitmekihilised raamatud annavad retsensentidele võimaluse rõhutada eri teemasid. Jaak Alliku referaadi (Sirp 20. X) päises sedastatakse, et Cloveri raamat uurib „mis juhtus maailma, Venemaa ja Putiniga nende kolmeteistkümne (tegelikult küll Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele järgnenud veerandsaja) aasta jooksul ning mida kujutab ja kust on pärit Venemaal ametlikuks ideoloogiaks saanud eurasianism?“. Alliku nägemuses on suurvene imperialismi alternatiiviks tõusnud romantilise mündiga eurasianism. „Euraasia impeerium luuakse fundamentaalsel ühise vaenlase põhimõttel: selle eesmärk on tõrjuda atlantism ja USA strateegiline kontroll ning mitte lasta liberaalsetel väärtustel meie üle võimutseda“ kõlab selle ühe mõjuvõimsaima esindaja Aleksandr Dugini juhtmõte. Duginit on Allik kujutanud kui üldiselt mõnusat, ehkki poliitilisest korrektsusest alati mitte hoolivat professorit.

HEILI SEPP: Nurjatust õigusest, kohtunike õigusloomest ja muust
Herbert Lionel Adolphus Hart, Õiguse mõiste. Toimetajad Penelope A. Bulloch, Joseph Raz ja Sirje Laidre. Kommenteerinud Leslie C. Green. Tõlkinud Piret Luiga, Kujundanud Jüri Kaarma, Eve Kask. Valgus 2017, 536 lk.
„Õiguse mõiste“ – Briti õiguspositivisti, ühe XX sajandi suurima õigusfilosoofi H. L. A. Harti (1907–1992) peateos – on lihtne lugemine ilmselt vaid õigusfilosoofia fanaatikute koorekihile. Enam kui viissada lehekülge lohutavad justkui õpetaja Lauri häälel: „Kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee pool …“ Eestikeelsest tõlkeväljaandest moodustavad ees- ja saatesõnad ligi veerandiku köitest . Ühes neist – täpsemalt sissejuhatuses kolmandale trükile, vastab Leslie Green iseenda küsimusele, kas raamatus käsitletavad küsimused on ka huvitavad, jaatavalt, kuid mööndes: „Inimesi huvitavad erinevad asjad.“

EESTI NOORTE TEADUSTE AKADEEMIA: Põlevkivist elektri tootmisest on kujunemas piinlik igand
Eesti on maailmas inimese kohta õhku paisatava süsihappegaasi hulga poolest selgelt paha poisi rollis, seepärast on aeg seada eesmärk uueks tiigrihüppeks.
Kas kujutate ette, et meie praegune elupaik Eesti meenutab mõne aja pärast rohkem Šotimaad, kus nelja aastaaja asemel valitseb suurema osa aastast ühtlaselt sombune ilm ehk kehv suusailm, nagu meil tavatsetakse öelda? Aga just seda kliimamudelid meie aladele ennustavad. Kliima muutus ei tähenda ainult kliima soojenemist ja lootust, et Saaremaa muutub tasapisi Ibiza-sarnaseks, kus meil oleks aastas 300 päikeselist päeva. Meie aladele ennustatakse küll võrdlemisi suurt keskmise temperatuuri tõusu (2–5 kraadi), kuid suuremad nähtavad ja tuntavad muutused leiavad aset talvisel ajal. Peale temperatuuri tõusu peaks meie aladel suurenema ka sademete hulk, ja seda just talveperioodil. Talved muutuvad soojemaks, samal ajal tiheda pilvkattega päevade hulk kasvab ja päikesepaisteliste ilmadega päevade hulk väheneb, suur kogus sademeid langeb alla vihmana, mitte lumena.

ART LEETE: Uurallaste vaoshoitud karmus
Jääb mulje, et ollakse pidevas vaikses ootuses: ühel hetkel annab Moskva ise alla ning Uraalia astub virtuaalsest hämarusest päikeselinnana maailmapoliitika areenile.
Mihhail Gorbatšov kõneles hiljuti, et Venemaa Föderatsioonis on „palju Katalooniaid“. Kui nominaalselt tunnustatud autonoomiad on Vene valitsusele näha, siis raskem on nende rahvastega, keda ametnike arust polegi olemas. Üks sellistest kujuteldavatest kogukondadest tegutseb Uurali vabariigi loomise nimel.

JÜRI KOLK: Argitraagika XIII. Vargamäe Hamleti probleem
Ei saa loota, et parastavad ja ülbitsevad lurjused endal lõpuks ise jalad alt löövad, et kokku kukkunud kodanik endale ise arsti kutsub, et ülearuse napsu võtnu ennast püsti ajab ja koju kõnnib, et …
Taani printsi Hamleti suur mure oli – ehkki meie, kes me teame loo lõppu, ei mõista teda alati – kindlusetus, kas tema pea sisemuses kostvad kahtlustavad sosinad, mis heitsid halba varju tema auväärt onule, on ikkagi õigustatud. Ta ei saanud olla kindel, et see tont, kes, tõsi küll, ilmus tema isa üllal kujul, on tõepoolest üllas ja räägib tõtt.

Arvustamisel
Rein Raua „Kell ja haamer“ ja Erni Kase debüütromaan „Leikude“
Herbert Lionel Adolphus Harti „Õiguse mõiste“
Charles Cloveri „Must tuul, valge lumi. Uue vene natsionalismi tõus“
koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“
Maria Metsalu „Mademoiselle X“
Kristino Ravi näitus „Hämarala seniidis“
kontsert „Jubilate. Mati Kuulberg 70“
Eesti Draamateatri „Kolm talve“ ja Lendteatri „Hamlet“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht