Vene telesarjad sõnaga Sirbis (III)

Aare Ermel

 

“Brežnev”, Venemaa 2005, 4 jagu. Režissöör Sergei Snežkin. Stsenaristid Valentin Tšernõhh ja Sergei Snežkin. Osades Sergei Šakurov (Brežnev), Artur Vaha (Brežnev nooremana), Vadim Jakovlev (Gromõko), Svetlana Krjutškova (Brežnevi naine), Vassili Lanovoi (Andropov) jt.

 

1906. aasta 19. detsembril, sada aastat tagasi, sündis Kamenskojes Leonid Iljitš Brežnev. Hiljem kasvas temast mees, kes näis teadvat teistest paremini, et eduka karjääri tegemiseks ei ole tal endal vaja suurt midagi pingutada.

Looduse poolt oli teda õnnistatud tüseda kehaehituse, mehise välimuse, madala hääle ja laitmatu tervisega. Isakese tsaari päevil oleks selline mehepoeg kohemaid grenaderiks värvatud. Isegi seltsimees Stalin olevat kord Brežnevi poole sõrme vibutanud: “Kae, milline tore moldaavlane!”. Mingi moldaavlane Leonid Iljitš loomulikult ei olnud, ta lihtsalt pidas aastail 1950 – 1952 Moldaavia esikommunisti ametit.

Poliitikast Leonid Brežnev nooruses ei unistanud. Kõik tema suguseltsis, peale metallurgiatehases õnne otsinud isa Ilja Jakovlevitši, olid Kurski põlluharijad. Nüüd tagantjärele on koguni väidetud, et võim Brežnevit vähemalt alguses ei huvitanud. Teistega ta vastuollu minna ei armastanud, oli pigem seltskondlik ja alalhoidlik tegelane. Vanemad parteikaaslased hindasid tema kui nomenklatuuri kuuluva funktsionääri haruldast oskust mitte karta naeruväärsena paista. Milliseid ameteid Brežnev oma karjääri jooksul ka ei pidanud, kunagi ei teinud ta midagi sellist, mille peale võinuksid tema lähimad seltsimehed rängalt solvuda. Ning viimaks olid just seltsimehed need, kes teda edutasid. Pärast Stalinit partei etteotsa saanud Hruštšoviga tutvus Brežnev juba sõjaeelseil aastail, kui Nikita Sergejevitš oli Ukraina tähtsaim parteijuht. Sõjapäevilgi tuli neil koos poliittööd teha. Ning kui Hruštšov tagandas 1960. aasta keskpaiku “parteivastasesse grupeeringusse“ kuulunud Vorošilovi, sai Brežnevist liitriigi uus ülemnõukogu presiidiumi esimees.

Mullu valminud 208-minutine lühisari “Brežnev“ keskendub peamiselt Leonid Iljitš Brežnevi viimastele elukuudele. Ühtlasi antakse ka nooremale põlvkonnale teada, millist elu oli elanud suurriiki 17 aastat juhtinud suurte puhmaskulmudega mees, kes oli eriti oma lõpuaastail ideaalilähedane parodeerimisobjekt ja kelle kohta levitati ohtrasti rahvalikke anekdoote. Mäletatavasti naerdi nii Brežnevi kõnemaneeri kui ka tema ülisuurt nõrkust kõikvõimalike ordenite ja medalite vastu.

1982. aastal oli ta NLKP KK peasekretär ja NSVL ülemnõukogu presiidiumi esimees, Nõukogude Liidu marssal, sotsialistliku töö kangelane ja neljakordne Nõukogude Liidu kangelane. Äsja lõppenud PÖFFi raames toimunud pressikonverentsil, kus Sergei Snežkin tutvustas oma uusimat filmilavastust “Unistus”, küsiti režissöörilt, milline oleks tema isiklik hinnang Leonid Iljitšile, keda on teleekraanil võrdlemisi positiivselt kujutatud. Snežkin vastas seepeale, et Brežnevisse kui inimesesse on väga raske üheselt suhtuda, küll aga meeldib talle väga Brežnevit kehastanud Sergei Kajumovitš Šakurovi rolli sisseelamine. Muuseas, jaanuaris pälvis Šakurov kui aasta parim meesnäitleja telesarjas või -filmis naaberriigi prestiižikaima filmiauhinna Zolotoi Orjol.

Teenekat karakternäitlejat Sergei Šakurovit peaksid kinosõbrad teadma eeskätt menufilmidest “Siberiaad“, “Mehaanik Gavrilovi armastatud naine“ ja “Antikiller“. Nooremat Brežnevit kehastab soomeugriliku nimega Artur Viktorovitš Vaha, kes on sündinud 1964. aastal Leningradis. Ka Snežkini uusimas töös “Unistus“ oli tal keskne roll.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming