231 miljonit krooni kärbumist

Kaarel Tarand

Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega

Kavandatuga võrreldes kaotab kultuur rahandusministeeriumi eelnõu järgi eelarvelist raha 231 miljonit krooni. Mida see kaotus kultuurielus kõige rohkem mõjutab?

Lepime kokku, et räägime konsolideeritud eelarvest, sest see ei sisalda asutuste sisekäivet ja annab ühese lähtepunkti.

Kultuuriministeeriumilt nõuti 189 miljoni kroonist kärbet, tänane kärpesumma on siiski 170 148 778 krooni. See summa sisaldab kärpeid nii 2008. aasta eelarvest kui ka 2007. aasta jääki summas 867 231 krooni.

Täpsemalt seletatuna on kärpekava 230,88 miljonit krooni, sellest 57,62 kultuurkapital ja 0,2 hasartmängumaks. 2,0 on ümbertõsted, 170,2 kärped ja 0,86 on tuludest lähtuv kulude muutus, mis sõltub täpsemalt majandustegevuse tuludest.

Paraku tuli üle vaadata kõik investeeringud, sealhulgas ka prioriteetsed, nende hulgas kahjuks ka kultuuri ja arhitektuuri kinnismälestiste omanikele mõeldud muinsuskaitse avariirestaureerimistöödeks ette nähtud eraldised. Teisiti poleks saanud nõutud kokkuhoidu eelarves teha ja oleks pidanud vähendama kultuuritöötajate palku. Seega personalikulude osas vähendusi planeeritud ei ole, samuti jäid puutumata enamik programmideks eraldatud vahendeid. Vähenevad ka tegevus- ja halduskulude katteks planeeritud vahendid. Kuigi suunasime 2008. aastal riigiasutuste eelarvesse lisavahendeid kommunaalkulude hinnatõusu katteks, oleme nüüd sunnitud majandamiskulusid siiski 3% ulatuses kärpima.

 

Kas ja kuidas on eelarvete kärpimisel silmas peetud võrdse/õiglase kohtlemise printsiipi?

Kärbete tegemisel investeeringutoetuste osas saime arvestada selle rahaga, mis oli negatiivse eelarve tegemise protsessi alustamise hetkel veel lepingupartneritele üle kandmata. Püüdsime võrdse kohtlemise printsiibist lähtuda nii palju kui võimalik. See tähendab, et investeeringuid vähendati kuni 50% ja tegevuskulusid ca 3%.

 

Eelarve järgi oli kavas soetada materiaalseid ja immateriaalseid varasid 129,3 miljoni eest, nüüd 36,6 miljoni võrra vähem (kahanemine 28%). Mis ja kellele jääb soetamata selle artikli alt?

Kui konkreetseid asju eraldi välja tuua, siis jääb planeeritud toetusest ilma Eesti Kunstimuuseum, edasi lükkub ka Kanuti ja Tallinna muuseumide ühise fondihoidla ehitus ning Vanemuise teatri renoveerimine. Kokkuhoiu tõttu vähenevad poole võrra kinnismälestiste avariirestaureerimistöödeks mõeldud summad, 3,5 miljoni võrra jääb väiksemaks rahvusraamatukogu digitaalraamatukogu ja digitaalarhiivi ettevalmistamiseks kavandatud summa.

See ei puuduta küll otseselt eelarveartiklit 15, aga kokkuhoiukava puudutab ühe suurema objektina ka Ugala teatri renoveerimist, kus 2008. aasta eelarvesse planeeritud 14,5 miljonist jääb pärast lisaeelarve jõustumist vaid ligi 5 miljonit. Selle summa toel sai valmis küll renoveerimisprojekt, aga ülejäänust tuleb esialgu loobuda. Tegevuskulude osas otsustab nüüd iga asutus ise, millistest kuludest kokku hoitakse.

 

Kõige suurema osa kultuuriministeeriumi kärbetest moodustab Eesti Kultuurkapitali eelarve vähendamine 57,6 miljoni ehk 13,1% võrra. Millistele arvutustele-kaalutlustele see kärbe toetub? Või oli see lihtsaim kärpimise koht? Kuidas kavatsetakse toimida juhul, kui aktsiiside laekumine normaliseerub ja aasta teises pooles ilmneb antud kärpe põhjendamatus? Kas siis üritatakse kulka laekumistest katta kõige valusamaid puudujääke-kärpeid muudel ridadel?

Kultuuriministeerium ei ole teinud kärpeid kultuurkapitali eelarves. Kultuurkapitalile eraldatavad vahendid prognoosib rahandusministeerium vastavalt tubaka- ja alkoholiaktsiisi ning hasartmängumaksu tegelikule laekumisele. Selle summa vähendamine eelarves on seotud prognooside erinevusega 2007. ja 2008. aastal, kui saadi teada tegelikud laekumised.

Kultuurkapitali sihtkapitalid teevad oma otsused iseseisvalt. Kuna ministeerium programmitoetusi ei vähendanud, siis siin kääre ei teki.

 

Sihtotstarbelisi eraldisi põhivara soetamiseks kärbitakse 100,8 miljoni võrra, see tähendab 34%. 55 miljonit sellest langeb KOV üksustele-asutustele? Mis sealt kaotsi läheb, mis jääb soetamata ja kellel?

Suure osa ministeeriumi eelarvest hõlmavad riigiasutuste investeeringud ning kohalike omavalitsuste kultuuri- ja spordiobjektidele eraldatavad investeeringud. Kokkuhoiukava raames tuli üle vaadata kõik kultuuriministeeriumi eelarvest rahastatavad investeeringud ja selle tulemusel tehakse neid väiksemas mahus. Nii lükkuvad kahjuks edasi renoveerimise tähtajad mitmete objektide puhul, mis peaksid korda saama riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös.

 

Miks on põhivara soetamise real koheldud asutusi nii ebavõrdselt (eriti suhtarvudes vaadatuna)? Rahvusringhääling kaotab 42,6%, rahvusraamatukogu ainult 20%. Sama puudutab valitsussektori sihtasutusi, mille hulgas teatritest silmatorkavalt saab kannatada Ugala (68%), mille 14,5 miljonist jääb alles ainult 4 miljonit, Tehvandi Spordikeskus aga ei kaota sentigi oma 28,5 miljonist. Miks nii?

Vahe tuleneb sellest, et aprillis nõudis rahandusministeerium külmutamiskava, et see sügisel uuesti üle vaadata ja võimalusel lahti sulatada. Üsna peagi selgus, et tuleb koostada hoopis negatiivne lisaeelarve. Selleks ajaks oli suur osa kultuuriministeeriumi eelarvest juba lepinguliste kohustustega kaetud ja välja makstud. Nõnda otsustasime ministeeriumis, et kärpida saab investeeringute osa, kus on töid võimalik edasi lükata või riigihanked peatada. Kuna otsustasime investeeringutest kärpida 50%, siis tegime tõesti erandi rahvusringhäälingule ja vähendasime nende investeeringut 42,6%. Mis puudutab rahvusraamatukogu, siis neile olime investeeringute summad juba üle kandnud ja kärpe tegemine oli võimalik vaid 25% ulatuses. Ugala puhul on tegu renoveerimistööde alustamisega, kus otsustasime rahastada projekteerimist, aga külmutasime ehituskulud. Veelgi kulukam on alustada mahukate töödega, kui need võivad kohe seiskuda. Tehvandi puhul on tegemist tagasimaksetega krediidiasutustele ja seal ei saanud protsendikärbet rakendada.

 

Mis on juhtunud, võrreldes riigieelarve koostamise ajaga, et eriti kontserdiorganisatsioonid, aga ka teatrid ja muuseumid saavad oma tegevuskulusid suurendada (ilmselt kaupade ja teenuste müügi tulude suurendamise arvelt)?

Tegemist on tulude täpsustatud prognoosiga, mille asutused esitasid sel kevadel. Kui eelarve koostamisel eelmisel aastal lähtuti pigem konservatiivsuse põhimõttest ega tahetud eelarvesse planeerida erakorralisi tulusid või puudus kindlustunne ühekordsete ürituste toimumise osas, siis nüüd korrigeerisid asutused oma majandustegevusest laekuvate tulude osa. Lisaeelarve koostamisel soovis rahandusministeerium, et jooksva aasta eelarves täpsustatakse ka tulude osa.