„Ainult suur kirg võib anda hinge suurtele asjadele”

Kaarel Tarand

Ei ole esimene kord, kui hapuks kiskuva muusikaelu süütutele kannatajatele sobivad kaasapanekuks kõige paremini Jüri Üdi 1974. aastal sõnastatud soovitused:  oma viiul Bruno pane kasti sa Alfonso pista põue flööt    Küll tuleb jälle aeg, kui talendid koju tagasi kutsutakse. Igaühele nii head võimalust ei  pakuta, sest      nüüd mil tsirkus teise linna kolib vana lõvi klouni ära sööb          Kui on söödud, eks siis ole puudujate järgi näha, kes oli kloun. Seni paistab üle riigipiiride lainetav tülitsemine välja nagu tükk Sofi Oksase järjekordsest Eesti mainet kahjustavast romaanist (tööpealkirjaga „Mõrtsukorkestrant ja tema armsam”). Ma ei taha sellest rohkem silpigi rääkida.

Hoopis teine asi on Denis Diderot’ga – teda meenutan rõõmuga (tsiteerides pealkirjaski). Diderot juhtimisel loodud entsüklopeediast sai kogu valgustuse ja mõistuspärase ühiskonnakorralduse üks nurgakive. Entsüklopeediate  toel on edenenud ja üldse elus püsinud kogu korrektsete faktiteadmiste kultuur. Kuidas kuskil, muidugi.       

Eestikeelse entsüklopeedia ajalugu on prantslaste omast lühem, kuid ikkagi ulatub Karl August Hermanni esimene katse kaugemale kui saja aasta taha. Täiskomplekti sai Eesti Vabariik kokku enne oma 20. sünnipäeva (Eesti Entsüklopeedia 8 köidet ilmusid aastatel 1932–1937). Taastatud iseseisvust on meil nüüdseks ka kohe 20 aastat täis, aga eestikeelse entsüklopeedia tervikkomplekti pole kuskil. Võimalik, et selle näol on tegu üldse  kõige suurema allajäämisega sõjaeelsele vabale Eestile kultuuri vallas. Ja ometigi on me eeldused entsüklopeediaga maha saada suurusjärgu võrra paremad kui 1930ndatel. Kui ligi kolm aastat tagasi TEA kirjastuse ärilisel erainitsiatiivil ilmumist alustanud entsüklopeedia kohta midagi kriitiliselt arvasin („Uus tee vaimupimedusse”, Sirp 18. I 2008), sain mõistagi kirjastajalt hävitava vastulöögi. Las see entsüklopeedia omasoodu ilmub, üldrahvalikult  kasutatavaks põhiallikaks pole tal endistviisi eeldust saada. Ikka sellesama kõrge hinna ehk rahalise juurdepääsubarjääri tõttu, millele viitasin ka toona.       

Nagu kolm aastat tagasi, on nüüd jälle päevakorral nõukogude entsüklopeediavara pärijana tegutseva Eesti Entsüklopeediakirjastuse pankrotiseisund. Kolmapäeval teatas Eesti Päevaleht (Teele Tammeorg, „Aasmäe kirjastusel mitu kohtuasja”), et kirjastus on majanduslikult jälle jõudnud piirile, kus sisuline töö peaaegu võimatu. Kui kaua see agoonia  veel kestab, pole teada, kuid, nagu öeldakse, ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks valmis kihla vedama selle poolt, et Eesti Entsüklopeediakirjastus lähematel aastatel uue suure entsüklopeedia avaldamise jaksaks algatada.       

Rõõmustava poole pealt on kolme aastaga pika sammu edasi teinud eestikeelne Vikipeedia, mis avalehe andmetel jõuab kohe 80 000 artiklini. Saksakeelse Wikipedia artiklite hulk  on aga 1,15 miljonit ehk ligi 15 korda suurem. Rahvaarvu järgi arvestades oleme meie muidugi tublimad, artikleid elaniku kohta tuleb rohkem. Kuid selles valdkonnas ei loe suhtarvud, vaid ikka juurdepääs teadmiste koguhulgale. Üldjoontes pole Vikipeedia usaldusväärsus laita, seega peame kahetsusega nentima, et eestlase otsese tasuta juurdepääsu võimalus usaldusväärsele faktiteabele on 15 korda väiksem kui sakslasel.       

Siit kerkib kohe järgmine küsimus. Kas entsüklopeedilise teabe vähesus või puudumine  mõjutab kuidagiviisi (ja kuidas) eestlaste kui kultuurrahva pürgimusi teadmusühiskonna suunas või mitte? Kahtlemata mõjutab. Me võime kõik siin eestikeelsuse kõrval olla ka laitmatult võõrkeelsed, kuid mis mõtet on oma riigil ja tema põhiseadusel pateetilise sissejuhatusega (ja selle sissejuhatuse remontimiseltäiendamisel, mida aeg-ajalt riigikogus katsena ette võetakse), kui me ei keskendu omakeelse edendamisele. Ega polegi. Eestil  on kõik eeldused kiiresti korraliku, pidevalt kasvava ja oludega kohaneva piiranguteta kättesaadava entsüklopeedia koostamiseks. Meil on inimesed, teadmised, tegelikult ka raha olemas. Ainult tahtmist millegipärast pole.     

Ma loodan väga, et mõni, kes lubab lähikuudel meid marsisammul teadmusühiskonda juhtida, selle eeltööna ka avaliku entsüklopeedia  tegemise ette tõotab võtta. Usaldusväärse infobaasita ei saa sündida vähegi kvaliteetset mõttevahetust ühelgi teemal.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming