Ameerika Ühendriike veel ei ähvarda rahvastiku vananemine

R. V.

Intervjuu Nikolai Boteviga

ÜRO uurimisgrupp eesotsas Nikolai Boteviga on viinud läbi rahvastiku uurimuse 52 maal  Euroopas,  Põhja-Ameerikas ning ka mõnedes Põhja-Aafrika riikides. Uurimisprogramm on haaranud eelkõige majanduslikke aspekte, kuid suur osa on ka rahvastikuvananemisel kui nähtusel.

Mida näitab rahvastiku vanuselise koosseisu uurimus? Kas võib siiani aduda põhja- ja lõunapoolsete piirkondade erinevust: tsiviliseeritud Põhjamaades on sündimus väike ja eluiga pikk, lõunamaades aga sünnib endiselt rohkem lapsi?  

Võib öelda, et erinevused on siiani lausa dramaatilised, kuid erinevuse joon ei jookse enam niivõrd põhja ja lõuna, kuivõrd just ühiskonna elukorralduse alusel. Kui varem võis rahvastikuvananemisest kõnelda eelkõige Skandinaavia maades, siis nüüd on see tendents kiiresti suurenenud ka Euroopa Liidu lõunapiirkonnas Kreekas, Hispaanias ja Itaalias. Suhteliselt suur vahe on Euroopa ja Põhja-Ameerika, iseäranis Ameerika Ühendriikide vahel: Ameerika Ühendriigid on ainuke arenenud maa, kus rahva sündimus kasvab. Eesti asub tõesti väga erandlikus olukorras: proportsionaalselt on siin vanade inimeste arv üks suuremaid Euroopas ja ka keskealiste inimeste  arv on teiste Euroopa riikidega võrreldes proportsionaalselt suur.

Kuidas on lood paljurahvuseliste ning peamiselt põlisrahvaga asustatud maades?

Kui võrrelda kohalikku rahvastikku ja immigrante, siis  immigrandid on nooremad, peamiselt 20 ? 30aastased. Rahvastiku koosseisu muutumine, põlisrahva ja sisserännanute suhe on ka meie uurimuse üks huviobjekte. See puudutab väga tugevalt ka Eestit.  

Milline on vanade inimeste olukord? Kas saab välja tuua üldisi tendentse?

Majanduslikult kindlustatud maades nagu Lääne- ja Põhja-Euroopas ning Ameerika Ühendriikides, kus ka vanad inimesed on haritumad ning majanduslikult kindlustatud, on ühiskonna suhtumine neisse positiivne. Ida-Euroopas, kus majanduslik olukord, iseäranis vanade inimeste majanduslik olukord on halvem ja ka hariduse tase madalam, on suhtumine negatiivsem. Neis maades erineb ka meeste ja naiste keskmine vanus märgatavalt.

Eesti on alati uhke olnud oma haridustaseme üle, ka meie vanem põlvkond on haritud, kõrghariduse protsent on ju suur. Mis põhjusel Eesti meeste keskmine vanus erineb nii markantselt naiste keskmisest vanusest?

Ega te nii iseäralikud nüüd ei ole, umbes samasugune on olukord ka Lätis, Leedus, Valgevenes, Venemaal. Ajalooliselt pole see nii olnud. Ilmselt on tegemist lähimineviku lootusetust sisendava olukorraga: eelkõige meestele pandud traditsioonilised ootused ning nende elluviimise võimatus on tinginud ennasthävitava (alkohol, stress) elulaadi.