Asjast

Evi Arujärv

Teema (või vähemasti pealkiri) on ära aetud. Asjade maailma, inimese, ideede ja asjade seoste üle arutles Klassikaraadio viimane jutusaade ?Räägivad...?. Avara teemastiku üks tähtis, lausa põletav aspekt jäi puudutamata. Ei saa vaiki olla, tuleb see üles võtta.

Vene aja ko?maarseim nähtus ei olnud tühi lihalett, vaid sõna devalveerumine, demagoogiavaht ? nagu vatt ja udusuled hingekurgus. Ärkamisaja helgeim kogemus ei olnud banaan ja isiklik soomlane, vaid see, et ühel hetkel võis rääkida asjast, s. t olulistel, valusatel, mahavaikitud teemadel. Kuulates inimesi, kes peaksid täna asjast rääkima, tekib ajuti tunne, nagu topiks keegi sulle taas vatti ning udusulgi hingekurku…

Asjad ? see on esemete ja nendes kehastuvate ideede maailm. Iga asi saab asjaks nimetamise ja teiste asjadega suhestamise kaudu, eeldab inimvaimu aktiivsust. Sõltumata ainelisest või virtuaalsest olekust, tähistab asja teadvussekerkimine inimtunnetuse fokuseerumist. Räägi asjast! See väljend kutsub lausa üles fookust täpsustama, olulist ja ebaolulist eristama ja täpseid küsimusi esitama. Asjast rääkimine on paraku üha vähem hinnatud tegevus.

Hiljuti jäi silm peale episoodile Ameerika tippmodellide saatest. Tüdrukud valisid kostüüme ja pidid valikut põhjendama. Modellihakatis, kes mainis aksessuaaride ühesugust geomeetrilist vormi, pälvis ?ürii hüsteerilise reageeringu: tüdruk, ära aja meie ajusid sassi, su jutt on haiglaselt keeruline. Samasuguseid hirmunud karjatusi (lõpetage-lõpetage, mitte nii keeruliselt!) on kuulda mõneltki avalik-õigusliku ETV (huvitav, et just seal, aga mitte ?eras?) saatejuhilt, kui saatekülaline püüab vähegi asjast kõnelda, avada tagamaid, kirjeldada seoseid, nimetada arve.

ETV publitsistikasaate ?Foorum? viimased teemad olid eelarve ja maksupoliitika. Rahandusministrilt küsiti korduvalt, kuidas paarkümmend kuni -sada krooni tulumaksualandust parandab 70 ? 80 protsendi madalapalgaliste inimeste elu, eriti kui kaudsed maksud tõusevad. Vastuseks kõlas vähemalt kuus korda, et ?kõigile jääb raha rohkem kätte? ? hakkame elama rõõmsamalt ja paremini? Saatejuht ei püüdnud visa demagoogi kordagi asjast kõnelema sundida, vaid jälgis rõõmsa uudishimuga opositsiooni (Eiki Nestor) ja valitsuspoliitikute (Janno Reiljan, Taavi Veskimägi) kemplemist ?saavutuste? tutvustamisel.

Või avalik-õiguslik jubedus ? internatsionaalne publitsistikasaade ?Unetus?. Kuidas üldse on selles hüsteeriliselt poliitkorrektsust taga ajavas, probleemide ajalugu vältivas ja käigupealt kõnelejate suud kinnitoppivas ?integratsioonisaates? võimalik asjast rääkida? Ainuüksi ?visuaalne dünaamika? (loe: mikrofoni käestrebimine ja tige venekeelne saatejuht) võib seal iga sügavama mõttearenduse eos lämmatada. Asjast rääkida on ohtlik?

Olukord on huvitav. Ühest küljest justkui ei jää uuriv-meelelahutusliku ajakirjanduse eest varjule ükski detail prominentsete või ka tavaliste inimeste püksis, peas ja riidekapis. Teisest küljest asendavad asjast rääkimist demagoogia, sihilik möödarääkimine,  ?filosofeerimine?, tabuteemad ja ilukirjandus. Kui lehe teine külg kirjeldab detailselt kellegi Milvi või Nade?da elu põõsastikus, andes taustinfot vaid vihjega, et too ei ole ühtki oma last üles kasvatanud, siis mis on selle loo fookus? Kas a) teave rahvastiku lumpenistumise ulatusest ja põhjustest b) nutune vasakmüüt (solvatud-vaevatud ja kuri ühiskond) või c) kuri paremmüüt (lumpen väärib oma saatust)? Eks ikka tunded ja müüdid, sogane hoovus.

Hiljuti tegi avalduse õiguskantsler Allar Jõks: ?Täna pean kurbusega jälgima just riigivõimu tegevuses viimasel ajal tuntavat trendi juhtida riiki läbi käskude ja keeldude, läbi karistuste karmistamise ja põhivabaduste piiramise, läbi rangete ja ultimatiivsete meetmete.?(EPL 1. X) Põhivabaduste piiramine on tõsine asi. Nimede ja kuupäevade puudumine ütleb, et õiguskantsler ei taha või ei saa asjast rääkida. On?s tähtsa seadusevalvuri pädevus põhivabaduste küsimuses juriidiline või üksnes retooriline ja tundekasvatuslik?

Pole vist juhus seegi, et taas manitseb ja õpetab meid vana hea poliitdemagoogia kooliga riigiisa, kelle väljendusviisi eripäraks on ase- ja sidesõnade ning abstraktsete verbide meisterlik kasutamine, ohtlikult konkreetsete nimisõnade kahjuks. Avaliku kõne stiliseerumine on esteetiliselt kaunis. Aga siiski: miks küll on Eestis asjast rääkida üha raskem?

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming