Eesti keele õpetamisest Krimmis

Tõnu Tender, haridusministeeriumi keeletalituse juhataja

Milline keel on maailmas kõige kaunim? Võimalikke vastuseid on palju, kuid akadeemik Paul Ariste arvates on igale inimesele kõige ilusam ja parem tema emakeel. Milline võõrkeel on kõige-kõige? Millise võõrkeele oskamine on kõige vajalikum (praktilisem)? Siin saaks palju erinevaid vastuseid ritta seada, kuid kindlasti nimetataks ka inglise keelt. Kas lugeja kujutab ette mõnda paika väljaspool Eestit, kus eesti keele õppimist eelistatakse inglise keele? Tundub esmalt uskumatu, kuid vähemalt üks selline koht on maailmas, tõepoolest, olemas ? Aleksandrovka keskkool Krimmis, kus eesti keelt õpib umbes 30 õpilast.

Millest säärane huvi eesti keele vastu? Esiteks, kaks kolmandikku sealsetest eesti keele õppuritest on eesti juurtega ? kunagiste eesti väljarändajate järeltulijad. Nende eesti keele oskuse tase on väga erinev. Nad elavad peamiselt Aleksandrovka naaberkülas Krasnodarkas, kus kooli ei ole. Teiseks, Eesti on end Krimmis heast küljest näidanud: riigi esindajate (president, riigikogu esimees, rahvastikuminister, Eesti suursaadik Ukrainas, haridus- ja teadusministeeriumi keelevaldkonna ametnikud) külastused, Eesti riigi (haridusministeeriumi) lähetatud eesti keele õpetajate tulemuslik tegevus, Krimmi laste võimalus osaleda Eesti keelelaagrites, õppida mõnes Eesti kõrgkoolis, Eesti vabatahtlike annetused Krimmi lastele jne. Praktilistel põhjustel ongi eesti keele õppimine populaarsem inglise keelest. Lapsed on ise kinnitanud, et Eestiga on neil reaalne side olemas, kuid Inglismaaga mitte.

1926. aasta rahvaloenduse andmeil oli Krimmis 9 eesti asundusküla: Samruk ehk Rannaküla (krimmitatari Zamruq, vn Beregovoje, ukr Beregove) eestlaste poolt asustatud 1861; D?urt?i (krimmitatari Curçi, vn Pervomaiskoje, ukr Pervomaiske) 1863; eelmise tütarküla Kijat-Orka (krimmitatari Kiyat-Orga, vn Upornoje, ukr Uporne); Kont?i-?avva (krimmitatari Qonçi-Şavva, vn ja ukr Krasnodarka) 1863; Sõrt-Karakt?ora (krimmitatari Aq-Çora, vn Gvardeiskoje, ukr Gvardiiske) 1864; Ut?-Kuju-Tarhan (vn Kolode?noje, ukr Kolodjazne) 1879; Novaja Estonija; Boz-Goz ja Kurulu-Kipt?ak, elati ka Simferoopoli linnas. 1921. a elas Krimmis 2367 eestlast, 1926. a rahvaloenduse andmeil 2084, kellest eesti keelt valdas 1872 inimest. 1939. a elas Krimmis 1900, 1959. a 1228, 1989. a 985 eestlast, kellest eesti keelt oskas kolmandik. 1995. a andmeil elas Krimmis u 500 eestlast. Krasnodarka külas elab poolsada eesti juurtega peret. Vanemate inimeste (60 ja vanemad) eesti keel on ladus, veidi noorem põlvkond (40 ? 50) saab eesti keelest kohati aru, kuid kõneleb vene keelt, kasutades jutu seas mõnda eestikeelset väljendit. Leidub neidki, kes sõnagi eesti keelt ei oska, kuid ennast eestlaseks peavad ? perekonnanime ja mõne eestlasest vanavanema järgi.

Esimese eesti keele õpetaja Merge Simmuli lähetas haridusministeerium Krimmi Aleksandrovka keskkooli 2002. a sügisel. Aasta pärast vahetas Merge Simmuli selles ametis välja Raina Reiljan. Käesoleva aasta sügisel asus seal ametisse juba kolmas õpetaja Helle Aunap. Eesti keele õpetaja ülesandeks Aleksandrovka keskkoolis on lisaks õppetööle huviringide juhendamine, kus tegeldakse käsitöö, tantsimise ja laulmisega. Keeleõpperühmad on mõeldud lastele, kuid ka Krasnodarka ning Simferoopoli täiskasvanud soovivad eesti keelt õppida. Eesti keele õpetajad on Aleksandrovka koolis andnud ka inglise keele algtaseme tunde ning tegelenud kooli olmeprobleemidega.

Eestil euroopaliku riigina on moraalne kohustus võimaluste piires oma rahvuskaaslasi aidata. Eesti keele ja kultuuri õppimine annab sealsetele noortele eestlastele võimaluse soovi korral Eestisse tagasi pöörduda.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming