Kas teadusagentuur pakib senise vaid uude vormi?

Marek Strandberg

Eesti Teadusagentuuri tegevuse ja põhimõtted paneb esialgse projektijuhina kokku Tartu Ülikooli professor ja teaduskompetentsi nõukogu juht Volli Kalm. Sirbis oleme käsitlenud nii teaduse finantseerimise kui ka teaduse hindamise küsimusi mitme kandi pealt. Siinkohal siis Volli Kalmu vastused teadusagentuuri tööpõhimõtete kohta. Moel-teisel puudutab teaduse uus finantseerimise kord vahetult 6000 inimest ja kaude kogu ühiskonda.  Volli Kalmu plaanidesse kuulub teadusrahastusega tegelevate organisatsioonide kaasamine teadusagentuuri töö kavandamisse. Nagu on maininud ka Indrek Reimand, Haridusja Teadusministeeriumi (HTM) teadusosakonna juhataja, ei ole tema meelest riigikogu ega selle kultuurikomisjoni asi rahastusküsimuste detailidega edasi tegeleda. Komisjoni esimees Urmas Klaas avaldas aga Sirbile mõne nädala eest lootust, et kultuurikomisjon saab siiski  oma sõna sekka öelda.    

 

Nagu ikka, on asutused selle looja nägu. Milline saab olema teadusagentuuri nägu?       

Teadusagentuur saab olema küll uus organisatsioon, kuid ta ei teki tühjale kohale, vaid Sihtasutuses Eesti Teadusfond, teaduskompetentsi nõukogus (TKN) ja osalt ka Sihtasutuses Archimedes kogunenud kompetentsi ja inimeste baasil. Tema nägu peab saama erapooletult õiglane ja heatahtlikult nõudlik, kuid kindlasti ei ole see ei Tartu Ülikooli ega Haridus- ja Teadusministeeriumi  nägu.     

Kuidas teadusagentuuri luuakse, keda sellesse tegevusse kaasatakse ja millisel moel kaasatute arvamust arvestatakse?       

Üldine õiguslik alus teadusagentuuri loomiseks, tema töö korraldamiseks on praeguseks teadusja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS) olemas. HTMis moodustatud töörühm koostas määruste projektid, mis hakkavad sätestama teadusagentuuri poolt väljaantavate institutsionaalsete ja individuaalsete uurimistoetuste taotlemise ja hindamise korda. Selles töörühmas olid esindatud Eesti Teaduste Akadeemia, rektorite nõukogu, Eesti Teadusfondi  (ETF) nõukogu, TKNi ja HTMi esindajad ning vastavad määruste eelnõud valmisid konsensuse põhimõtet järgides. Teadusagentuuri kui riigi sihtasutuse juhtimise (nõukogu, juhatus) ja sisulise töö (hindamisnõukogu) korralduse küsimused sätestab tema põhikiri ja mitmed alamad dokumendid, näiteks uurimistaotluste hindamise juhend jm. Neid dokumente hakkab koostama HTMi moodustatud komisjon, kus on taas esindatud SA ETF, TKN, SA Archimedes ja  HTM.   

Teaduskompetentsi nõukogu otsustamismehhanismide puhul on ette heidetud nii suletust kui ka otsutajate oma huvis toimimist. Mis tagab tulevases teadusagentuuris avatuse?     

    Ei ole nõus küsimusele eelneva väitega. Alati on neid, kes jäävad konkurentsipõhise finantseerimise tulemusel ilma toetuseta, või vähema toetusega, kui eeldasid, ning pole rahul. Viimase kuue aasta jooksul, mil mina TKNi tegevust tunnen, on mitmel korral juhtunud seda, et TKNi liikme osalusel esitatud rahataotlus on jäänud rahuldamata, rääkimata sellest,  et ükski TKNi liikme osalusel esitatud projekt pole kunagi saanud täisrahastust. Õige on see, et uurimistoetuse taotluste retsensente ei ole taotlejaile avalikustatud. Nii jääb ka edaspidi, küll aga kavatseme avalikustada põhimõttelise retsensentide nimekirja. Igat taotlust jääb endiselt hindama vähemalt kaks retsensenti, üks kodumaine ja teine kindlasti välismaine. Hinnangute suure lahknevuse korral võib vaja minna ka kolmandat retsensenti. Nagu praegugi,  avalikustatakse taotluste lõpphinnagud ainult taotlejale endale, rahastusotsused on avalikud. Teadusagentuuri hindamisnõukogu liikmete teadusprojektide finantseerimise otsustamine on otstarbekas jätta mitte hindamisnõukogu enda, vaid HTMi pädevusse. 

Milline on esmane visioon selle agentuuri struktuurist ja rollist?   

Teadusagentuuri struktuuri põhijooned tulevad TAKSist, eelkõige hindamisnõukogu funktsioon ja roll. Oluline on rõhutada, et teaduse  finantseerimise sisulisi otsuseid ja/või ettepanekuid ministeeriumile teeb hindamisnõukogu, mitte sihtasutuse nõukogu. Uurimistoetuse taotluste hindamise ja rahastamise korralduse kõrval, mida praegu täidavad TKN ja ETF, suureneb teadusagentuuris teadustöö finantseerimise, tulemuslikkuse ja tulemuste kättesaadavuse ning rakenduste analüüsi osa. Lisaks jääb praegu põhiliselt ETFi funktsiooniks olnud rahvusvaheliste teadusprojektide koordineerimine  ja kaasfinantseerimine. 

Leo Mõtus arvas 9. septembril Sirbile antud intervjuus, et teadlaste bibliomeetriline hindamine võib viia geeniused ja geniaalsed mõtted teaduse prügikasti. Kuidas hakkab teadusagentuur teadlasi ja projekte hindama?   

Osaliselt on see küsimus eespool juba vastatud. Hindamine on anonüümne ja vähemalt pooles osas välishindajate poolt tehtav. Igal hinnataval on võimalus nimetada ebasobivad retsensendid ja seda arvestatakse. Bibliomeetrilised näitajad pole vähemalt TKNi kontekstis  kunagi olnud ainus ja põhiline hindamiskriteerium, kuigi vastavaid andmeid on taustainformatsioonina pidevalt kogutud. Teadusartiklite publitseerimise sagedus, ajakirjade loetavus ja lugejate hulk ning tsiteeritavus varieerub teadusvaldkondade ja erialade lõikes suuresti. Eesti riigieelarvest finantseeritav teadus peab olema rahvusriigile vajaliku erialase katvusega ja kõik erialad ei ole kaugeltki võrreldavad ainult bibliograafilistele andmetele tuginedes.  Sooviksin lugeda käskkirja, millega on teadusagentuuri juhi tegevus paika pandud. 

Saan ma seda teha? Millised on peamised tööülesanded?     

Teadusagentuuri ja selle juhti ei ole praegu veel olemas. Teadusagentuuri juhi valib selle nõukogu, mida ka veel pole. Seetõttu pole ka midagi lugeda. Sihtasutuse juhi kohustused ja vastutus sätestatakse põhikirjas ja täpsustatakse temaga sõlmitavas lepingus.     

Kas valik teadusagentuuri käivitamise projektijuhi kasuks tähendab teie jaoks akadeemilise karjääri asendamist juhi ja administraatori omaga? Kas praegust tööd agentuuri loomisel teete oma põhitöö kõrvalt?     

Projektijuhi tööd teen oma põhitöö kõrvalt.       

Millised on peamised teaduse ja selle rahastamisega seotud probleemid nii Eestis kui ka maailmas, mis vajavad lahendamist?       

Teadustegevuse finantseerimine on enamasti konkurentsipõhine ning taotlejate suure ja järjest kasvava hulga tõttu on reeglistikud järjest rohkem bürokratiseerunud. Enamasti toimub finantseerivates agentuurides pidev otsing,  kuidas leida optimaalne vahekord teadlaselt küsitava informatsiooni ning õige toetusotsuse vahel, ehk kuidas mõistliku bürokraatia hulga juures ära tunda parim teadus. Eesti probleemiks on lisaks veel teadustoetuste killustatus ja sellest tulenev toetuste väike maht. Suund on suuremate, aga vähemate grantide poole. Soov on jõuda nn täismahus (ingl full-cost) grantideni, kus eraldatud toetus pole mitte abiraha millegi muu kõrval, vaid katab kogu  uurimistöö kulud, sealhulgas palgad. Lisaks, nagu eespool mainisin, peab finantseerimine tagama teatud vajaliku spektri teadusalade säilimise ja arengu Eestis.     

Kindlasti on teil visioon selle kohta, milline hakkab teadusagentuuris välja nägema huvide konfliktide vältimise ja vaidluste lahendamise süsteem. Kas saate te neid  põhimõtteid lugejatele jagada?     

Lisaks eelmiste küsimuste juures selgitatule jäävad kehtima juba praegu ETFis ja TKNis toiminud printsiibid, kus kõigilt projektide hindajailt  nõutakse sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni ning ükski hindaja ei hinda oma kolleegide projekte. Lisaks juba väljakujunenud retsensentide nimekirjale on meil ka tekkinud loend ebasobivatest retsensentidest, keda me enam ei kasuta. Kõik otsused, peale erialaspetsialisti poolt taotlusele antud eksperdihinnagu, on vaidlustatavad teadusagentuuri hindamisnõukogus, HTMis või kuni kohtuni välja. Kindlasti ei jää vaidlused tulemata, sest raha toetusteks  on alati vähem, kui seda soovitakse, ja nõrgemad jäävad vältimatult ilma.     

Kas teadusagentuur peaks saama ainsaks teadust maksumaksja rahast rahastavaks organisatsiooniks Eestis?       

Alusteaduse osas praktiliselt küll, kui silmas pidada Eestis kogutud maksumaksja raha. Eesti eelarveraha kõrval on meie parimatel teadlastel olulisel määral kasutada ka ELi ja muude finantseerijate grante. Lisaks teadusagentuurile jõuab Eesti maksumaksja raha teadlasteni, peamiselt küll rakendusuuringuteks, ka teiste ministeeriumide (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium,  Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium) eelarvete kaudu. Vastavaid taotlusi teadusagentuur ei hinda.     

Kes kuuluvad teie juhitavasse projektirühma?       

Mul ei ole formaliseeritud koosseisuga projektirühma, aga mul on õigus teatud koormuse piires kasutada HTMi teadusosakonna ja juriidilise osakonna töötajaid. Lisaks kavatsen kaasata praeguse TKNi büroo (SA Archimedes) ja SA Eesti Teadusfond töötajaid.         

Küsitlenud Marek Strandberg

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht