Eesti Vabariigi kultuuripreemiad 2018

Lisaks kolmele elutööpreemiale määrati viis aastapreemiat 2017. aasta loomingulise tegevuse eest.

 

Kris Lemsalu sai auhinna esinemiste eest „Performa 17“ kunstibiennaalil New Yorgis, David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva sündmustel Londonis ning rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. aastal. Lemsalu on suutnud edukalt ühendada praegust aega ja mineviku väärtusi, moodsaid ja traditsioonilisi meediumeid. „Performa“ festivalil esines ta koos Kyp Malone’iga.

Paula Court / Performa

Guido Kangur pälvis riikliku kultuuri aastapreemia rollide eest lavastustes „Kolm talve“, „Ivanov“ ja „Pärast proovi“. Eesti Draamateatri „Ivanovis“ kehastab Kangur Lebedevi ning selles osatäitmises on teatrikriitikud tõstnud esile puhtsüdamlikku nukrust ja igatsust, millele meisterlikult on lisatud kõrvalmuie.

Siim Vahur

Mart Kangur pälvis riikliku kultuuri aastapreemia pealtnäha kahe täiesti erineva teose, luulekogu „Liivini lahti“ ning prantsuse filosoofide Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari teose „Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia“ tõlke eest. Pealtnäha! Tegelikult on kõik väga loogiline: samamoodi nagu hea tõlkija ja filosoof peab oskama hästi keeli, iseäranis emakeelt, iseloomustavad andekat luuletajat ühtaegu keeletundlikkus ja isikupärane filosoofia. Kindlasti ka sotsiaalne närv: „tahaks eesti / liivini lahti võtta / ära puhastada / uuesti kokku panna“, kõlab Kanguri auhinnalise luulekogu nimiluuletuse algus.

 Maris Savik

Märt-Matis Lill sai auhinna 2017. aasta loomingulise tegevuse, täpsemalt „Tullemineku“ eest. Libretist Jan Kausi ja lavastaja Taago Tubinaga tihedas koostöös loodud ooper „Tulleminek“ räägib sõja absurdsusest peamiselt Esimese maailmasõja näitel, inspiratsiooni saadi ka antiikmütoloogiast ja sõjateemalistest regilauludest.

Paula Court / Performa

Jüri Okas pälvis riikliku aastapreemia Kumu näituse ja kestva kõrgvormi tunnustusena. Okase looming on jätkuv protsess, kuid tema kunsti tasub alati vaadata tervikuna. Selle on ära tabanud ka noored kuraatorid, sest Jüri Okas on üks neist 1960.–1970. aastate kunstnikest, kellest on pool sajandit hiljem saanud noorte kuraatorite lemmik.
Jüri Okas. Autoportree. Sügavtrükk, paber, 1974. EKM

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht