Eetikadebatti tuleb pidada eetiliselt

Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees

Eetikadebatti tuleb pidada eetiliselt. Ajalehe Sirp 14. septembri 2012 numbris avaldati Ragne Kõutsi artikkel „Teadlaskond vajab eetikadebatti”. Selles heidetakse ette, et Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu töökord ei välista huvide konflikte. Veelgi enam, Ragne Kõuts väidab, et on aset leidnud korruptiivne juhtum, kus „toetuse sai projekt, mille põhitäitja on seotud lähedase perekondliku sideme kaudu hindamisnõukogu liikmega”, kes autori sõnul oli „samal ajal veel esimees”. Ragne Kõutsi väited Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu korruptiivse tegevuse osas ei vasta tõele ning heidavad varju Eesti Teadusagentuuri usaldusväärsusele ja solvavad isiklikult hindamisnõukogu aseesimeest Anu Realot, kes juhtis suvel pärast Teadusagentuuri juhi Volli Kalmu Tartu Ülikooli rektoriks valimist hindamisnõukogu tööd. Eestis on väikeriigi oludes tekkiva huvide konflikti vältimise probleemi aastaid arutatud ja sellele lahendusi otsitud. Sellest tulenevalt on huvide konflikti vältimiseks Teadusagentuuri tööd korraldavates regulatsioonides väga palju tähelepanu pööratud ning seda küsimust ka hindamisnõukogus korduvalt käsitletud. Huvide konflikti vältimise mehhanism on põhjalikult reguleeritud kahes Haridus- ja teadusministri määruses, mis sätestavad Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja korra ning hindamisnõukogu moodustamise korra ja töökorra (27.12.2011 nr 73 ja 74).

Tänavu suvel toimunud institutsionaalsete uurimistoetuste taotluste hindamisel järgis Eesti Teadusagentuur punktuaalselt eelnimetatud regulatsioonides kehtestatud korda. Rõhutan, et kõiki hindamisnõukogu liikmetega seotud nelja taotlust hindas ning nende taotluste rahastamise ettepaneku üle otsustas selleks eraldi Teadusagentuuri moodustatud sõltumatu ekspertkomisjon, seda ei teinud hindamisnõukogu. Seega ei saanud hindamisnõukogu liikmed ega aseesimees teha ühtegi otsust või toimingut, mis oleks nende endi või perekonnaliikmete taotluste hindamist ja rahastamisotsust mingilgi määral mõjutanud. Vastavat protseduuri on kirjeldatud ka ETAg’i teadlaskonnale saadetud märgukirjas.

Seega on Ragne Kõutsi süüdistused hindamisnõukogu ja tema aseesimehe korruptiivse tegevuse osas alusetud ning sügavalt ebaeetilised. Lisaks on ajaleht Sirp Ragne Kõutsi artikli avaldamisega eksinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksis sätestatud põhimõtete vastu, mille kohaselt „Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates” (5.1). Kahjuks ei küsinud ajaleht Sirp ei Eesti Teadusagentuurilt ega ka otseselt tõsise süüdistuse alla langenud hindamisnõukogu aseesimehelt Anu Realolt Ragne Kõutsi väidete kohta kommentaari ega pakkunud võimalust süüdistusi sisaldava artikliga samal ajal selgitusi avaldada.

On erakordselt kahetsusväärne, et Tartu Ülikooli meediauuringute lektori Ragne Kõutsi artikkel, milles kutsutakse teadlaskonda eetikadebatile, on põhjustanud sedavõrd tõsise ajakirjandusliku eetika konflikti.

Loodan väga, et Sirp mitte ainult käesolevat kommentaari ei avalda, vaid ajakirjanduseetikast lugupidava ajalehena ka Anu Realo ja Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu ees avalikult vabandab.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming