Entsüklopeediale sobib digiajastu

Hardo Aasmäe

Vikipeedia meediana on teadmiste kogumise ja kasvatamise koht, mis ei välista aga vajadust kontsenteeritud ja aega säästva võrguentsüklopeedia järele.        Palju on räägitud ja vaieldud Vikipeedia ja entsüklopeedia vahekorra üle tänapäeval ja tulevikus. Tegemist on erinevate kultuurinähtustega. Mõlemal on praegu ja ka tulevikus koht  päikese all, nad suurendavad meid ümbritseva maailma mitmekesisust. Segadus on tekkinud paljuski tõsiasjast, et mõnel pool on hakatud arvama, et Vikipeedia hakkab internetiajastul asendama entsüklopeediat. Viidatakse wikiliikumise rahvusvahelisele ulatusele, artiklite suurele hulgale ja rahvuskeelte arvukusele. Rõhutakse eelkõige nähtuse kvantitatiivsele poolele. Wikipedia on internetiajastu kiirelt arenev rahvusvaheline kultuurinähtus, mille  mõju meediamaailmas on üsna arvestatav. 

      

Sellest tõsiasjast algavad põhimõttelised erinevused Vikipeedia ja entsüklopeedia maailma vahel. Entsüklopeediad kuuluvad pigem  teadusmaailma, vikipeediad võiks liigitada pigem meedia hulka. Mõlemad tegelevad teadmistega ja teavitusega, kuid mitte kunagi ei asenda ajakirjandus teadust ja teadus ajakirjandust. Samal ajal kasutab teadus ajakirjandust ühe oma väljundina. Ajakirjandus rakendab oma eesmärkide saavutamisel teaduse saavutusi. Nende kahe valdkonna teabe kogumise ning esitamise metodoloogia ja korraldus on aga erinev.       

Vikipeedia materjali kogumine ning töö põhiraskus on vabatahtlikel. See on tegevuse usaldusväärsuse kõige nõrgem koht. Vabatahtlike (aktivistide) õlul ei püsi riigid, ei konstrueerita lennukeid, looda tuumapomme ega anta välja ajalehti. Vabatahtlik tuletõrje on toeks kutselisele, prügikoristus teeveerel teemeära  korras saab olla korraks toeks seal, kus asi on üle pea kasvanud. Vabatahtlikud on kõigis valdkondades eelkõige tugistruktuurid, v.a perekond, kus kõik toimuv on vabatahtlikul alusel. Vabatahtlike õlul võib olla valdav osa rahvaluule kogumisest või kodu-uurimisest, mis aitab koguda varamut antud valdkondades. Paraku teevad teaduslikke üldistusi juba rahvaluuleteadlased ja ajaloolased. Vabatahtlikud pole kesksetena kasutatavad  valdkonnas, mis vajab süsteemsust, täpsust, ühtlust ja töökindlust. Entsüklopeediate koostamine on välja kasvanud teadusest ja tegijad on reeglina elukutselised ning toetutakse asjatundjatele. Vikipeedia on välja kasvanud uuest meediast ja tegijateks on üldjuhul asjahuvilised. 

Entsüklopeediale sobib digiajastu. Artiklid on võimalikult lühikesed, ühtlased ja sisutihedad, seal kajastub oluline ja usaldusväärne, kuid puudub kaheldav ja ebaoluline. Selle eesmärk on aja kokkuhoid. Aeg on ainukene asi maailmas, mida ei saa tagasi ka suure raha eest. Seepärast on kasutaja esmane huvi leida kiiresti usaldusväärset teavet. Digiajastu entsüklopeedia annab selle võimaluse. Võiks isegi öelda, et entsüklopeedia puhkeb digiajastul õide, kuna trükipiirangud teda ei kammitse. See kõik eeldab, et kvalitatiivne töö jääb autorile, koostajale. Entsüklopeedia koostamine on pikaajaline ja kallis, kasutajale aga mugav ja  kiire, sest ta ei pea muretsema usaldusväärsuse pärast. Kuna tekstid on kokku surutud, kuivad, siis hoiab see omakorda kokku aega. Vikipeedia koostamine on odav ja kiire, kuid kvalitatiivne tegevus on kandunud koostajalt, autorilt ja toimetuselt lugejale. Tekstid on pikemad, sageli põnevamad ja ebaühtlasemad. Paraku jääb nende usaldusväärsuse jälgimine lugejale. See on paratamatu ajakulu. Eri osade ebaühtlus suurendab seda veelgi. Seda  olukorda võiks võrrelda muuseumi püsiväljapaneku ja varahoidla vahekorraga. Püsiväljapanekus on oluline, kaalutletud ja täpne. Varahoidlas on palju huvitavat materjali, kuid selles orienteerumiseks on tarvis eelteadmisi, oskusi ja kogemusi. Teisalt võiks tarbija vaatevinklist entsüklopeedia ja Vikipeedia vahekorda võrrelda ka kaubandusega. Eesrindlikus kaubamajas on kaubad tarbija jaoks süstematiseeritud, pakitud ja kindel kvaliteet (usaldusväärsus)  tagatud. Suures hulgilaos või turul on väga põnevat kaupa ja inimesi, kuid seal on odav. Ja võib ka petta saada. Selle vältimiseks on vaja aega, oskusi ja kogemusi. Eeltoodu taustal on näiteks TEA entsüklopeedial mitmeid Vikipeedia tunnuseid, natukene oleks justkui tegemist Vikipeediaga paberkandjal.   

Siinkohal on oluline selgitada mõnele rahulolematule, miks on rahastatud Eesti Entsüklopeedia teabevaramu digiteerimist. Kõigepealt olgu selgitatud, et rahastatakse digiteerimist, mitte koostamist. Digiteerida saab vaid seda, mis on juba olemas. Olemasolev kohandatakse küberkeskkonna vajadustele. Vikipeedia ja entsüklopeedia erisuste tõttu ei muudaks Vikipeedia rahastamine seda entsüklopeediaks, vaid toodaks hoopis rohkem Vikipeediat. Eesti Entsüklopeediat on tehtud järjepidevalt juba eelmisest iseseisvusajast alates. Läbi Nõukogude aja hoiti tolleaegset kõrget koostamistaset, sest mitu sõjaeelse entsüklopeedia tegijat jätkas seda tööd. Viimane paberkandjal EE köide sai valmis siis, kui Eesti oli juba  Euroopa Liidu ja NATO liige. 1963. aastast alates on entsüklopeedilisse teabevaramusse kogunenud ca 250 000 teabeühikut – artikleid, pilte, jooniseid, kaarte jm.       

Digiteerimiskavad tekkisid kohe pärast raamatuna väljaantud entsüklopeedia valmimist. 2009. aastal sai MTÜ Entsüklopeedia õiguse Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel ilmunud teatmeteoste väärindamiseks ja  e-keskkonnas avaldamiseks. Septembris 2010 alanud projekt „Ajaloolise ja pildilise entsüklopeedilise teabevaramu digiteerimine” kestab 2012. aasta märtsini ja selle käigus tehakse avalikkusele tasuta kättesaadavaks digiteeritud, toimetatud ja süstematiseeritud teabevaramu, milles on vähemalt 60 000 artiklit ja 60 000 illustratsiooni. Käesoleval etapil keskendutakse eelkõige Eestit puudutava teabevaramu digiteerimisele.  See on erakordselt oluline, sest peale meie seda maailmas keegi ei tee. Valmiva veebientsüklopeedia tuumikuks on 21. sajandi algul ilmunud Eesti-teemalised köited, samuti kasutatakse muid Eestit puudutavaid teatmematerjale – biograafilisi leksikone, erialaentsüklopeediad ja -leksikone, Eesti eri paiku käsitlevad ülevaateid jm. Artiklite hulgas on nii lühikesi mõisteseletusi, isikuartikleid kui ka pikemaid teemakäsitlusi. Loodav teabevaramu on üles  ehitatud teemavaldkondadena ja jaguneb märksõnaartikliteks. Kõik artiklid on varustatud kasutamist ja otsingut lihtsustavate siseviidetega ja kategooriamärgetega, illustreeritud fotode, jooniste ja tabelitega. Täiendava teabe leidmiseks on artiklitele lisatud välislingid. Lisaks on võimalik vaadata faksiimile kujul avaldatud teatmeteoseid – Eesti Nõukogude Entsüklopeediat ja ENEKE -st. 

Veebientsüklopeedia loomisel peetakse silmas erinevate kasutajate vajadusi. Õppuritele ja õpetajaile pakub veebientsüklopeedia kontrollitud ja autoriteetse teabevaramu kogu üldentsüklopeedia teemade ulatuses. Digiteerimise ja standardse andmeformaadi kasutamisega soovime tagada Eesti ajaloolise pärandi säilimise. Faksiimileväljaanded annavad võimaluse võrrelda sama märksõna käsitlemist erinevas poliitilises ja kultuurilises taustsüsteemis. Samal ajal käivad ka tööd „Mereleksikoni” uuendamiseks ja internetis avaldamiseks. Eesti Entsüklopeedia veebiversiooni arendamist toetab valitsus, vastav punkt on valitsuse 2007. – 2011. aasta tegevusprogrammis  (p 10.25). Projekti teostatakse „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna elluviimiseks Euroopa Liidu struktuuritoetuse abil. Kuna tegemist on olemasoleva teabevaramu digiteerimisega, siis toimub see suhteliselt kiiresti ja odavalt. Esimesed 60 000 artiklit peavad valmima pooleteise aasta jooksul. Oma loomult kiire lahendusega Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis ja üheksa aastat  hiljem sisaldab see üle 80 000 artikli. Seega on keskmiselt igal aastal lisandunud 10 000 artiklit. Artiklite hõlve on ebapiisav, mitmed valdkonnad on katmata; esineb vigu, artiklid on ebaühtlased, nende stiil ja õigekiri jätavad soovida; artiklite uuendamine ja täiendamine on puudulik; puuduvad efektiivsed kontrollimehhanismid. Peamine probleem on kriitilise massi puudumine enamiku valdkondade põhimõistete ja teooriate osas. Need hädad  on mõistetavad, sest tegemist on Vikipeediaga ja talle entsüklopeedia nõudeid kohaldada pole võimalik.   

Ainult ettetellijatele kättesaadav TEA entsüklopeedia  alustas justkui nullist. Sinna on kavandatud 60 000 märksõna, 150 000 illustratsiooni ning üle 1000 kaardi. Plaani kohaselt peab TEA entsüklopeedia valmima 2014. aastaks. Ilmunud on seitse köidet, sama tempoga jätkates valmib entsüklopeedia üheteistkümne aastaga, s.t 2019. aastaks. Kuna edaspidi lisandub vajadus täiendada ja uuendada entsüklopeedia veebiväljaannet, siis kasvab töö maht veelgi ja valmimise tähtaeg lükkub edasi.  Tegemist on katsega teha kiirelt väljaannet, mida olemuslikult kiiresti teha pole võimalik. Võrratult kiirem lahendus on kohandada digiajastule juba olemasolev entsüklopeediline teabevaramu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming