Epitaaf

Kaarel Tarand

Väide 1: Kuuendaks oluliseks käsuks valitsusele on eesti keele ja kultuuri hoidmine ja arendamine. Nii eesti keele kujundamine Interneti- ja arvutikeeleks kui professionaalse ja harrastuskultuuri elujõulisuse tagamine. (Andrus Ansip riigikogus 4. IV.) Väide 2: Kõige enam tõusevad sissetulekud õpetajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel /---/. Planeeritav palgatõus peaks lõpetama kohati kriitiliseks muutunud personaliprobleemid riigile üliolulistes sektorites. (Andrus Ansip riigikogus 26. IX.)

Väide 3: Lõppkokkuvõttes suureneb tegelik eelarve [kultuuriministeeriumi valitsemisala – toim] järgmisel aastal tänavusega võrreldes 18%. Ja selle tulemuse üle ei saa väga kurb olla, kuna RES [riigi eelarvestrateegia 2008–2011 – toim] pani kevadel läbirääkimiste raamid paika. Toona oli kasvuks planeeritud 7,9%, täna oleme 18% juures. (Laine Jänes Sirbis 21.IX.)

Väide 4: Hasartmängumaksust ja aktsiisidest laekuv summa suureneb järgmisel aastal 190 miljoni võrra. See sihtotstarbeline raha liigub kultuurkapitalile nii investeeringuteks kui ka sihtkapitalidele kultuuriprogrammideks. See on väga suur tõus. (Laine Jänes Sirbis 21. IX.)

Väide 5: Kultuuritöötajad ei saa tõepoolest liiga kõrgete palkade üle rõõmustada. /—/ Ma olen skeptiline TALO esitatud 30protsendilise taotluse suhtes. (Laine Jänes Sirbis 21. IX.)

Nende ja kümnete samataoliste väidetega on missioonitundelised ning vägevate mandaatidega varustatud poliitikud kostitanud professionaalse kultuuri sektorit kevadest saadik. Faktid lajatati lauale, kui valitsus saatis riigikogu menetlusse järgmise aasta riigieelarve eelnõu.

Fakt 1: Riigieelarve kasv tänavusega võrreldes on 25,2%, kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud kasvavad 9,14%. Pange tähele, 9, mitte 18%, nagu väitis kultuuriminister päev enne eelnõu kinnitamist valitsuses. Tegelikus rahas tähendab see tühine erinevus kasvuprotsendis 225 miljonit krooni kultuuri kahjuks.

Fakt 2: Kultuurkapitali kulud on 2008. aastal 440 miljonit krooni, tänavu 302 miljonit. Kasv 138 miljonit, mitte 190, nagu väitis kultuuriminister. Ja sellest kasvust kasutatavat raha on 80 miljonit, ülejäänu maetakse betoonina ehitusse.

Fakt 3: „Kultuuritöötajate palgakasvuks on planeeritud 68,8 miljonit krooni,” on kirjas riigieelarve eelnõu seletuskirjas (lk 161). Summa sisaldab mõistagi sotsiaalmakse, tavakäsitluses räägime brutopalgast kui tulumaksu sisaldavast palgast. Brutopalga kasv on seega ligikaudu 52 miljonit krooni. Parimalgi juhul (kui arvestada subjektideks 3000 kultuuritöötajat, aga eelmine kultuuriminister tavatses rääkida 4500st) tuleb keskmist kasvu isiku kohta 1473 krooni bruto. See annaks ligikaudu 20% kasvu välja juhul, kui kultuuritöötajate praegune keskmine  palk (keskmine, mitte alampalk!) oleks umbes 7500 krooni. Kui kultuuritöötajate keskmine palk oleks järgmisel aastal 9000 krooni, siis tähendab see, et iga kultuurivaldkonna kõrgharidusega spetsialist (ja peaaegu ainult sellised kultuuri alal töötavadki) teeb minimaalselt 3000 krooni eest kuus ühiskonna kasuks heategevust. Kuidas nii? Sest aastaid on valitsus ja ametiühingud ühisel arusaamisel, et kõrgharidusega spetsialisti palga alam­määr avalikus sektoris ei tohi jääda alla riigi keskmise brutopalga, mis 2008. aastaks on arvestuslikult 12 000 krooni.

„Professionaalse kultuuri elujõulisuse tagamine,” mida peaminister ametisse astudes lubas, pole riigieelarve eelnõu summade järgi võimalik. Kuidas aga tõlgendada kultuuriministri väiteid? Selleks on kaks võimalust: kas minister on totaalselt ebakompetentne või siis lihtsalt valetas? Kumbki võimalus ei peaks tegema ministril praeguses ametis jätkamist kergeks. Või mis see peaministrigi väide muud on kui vale! Kui tal eelarve eelnõu riigikogule üle andes jätkus häbematust väita, et kõige enam tõusevad palgad (ka) kõrgharidusega kultuuritöötajatel, siis peaks ta suutma tõestada, et 1500-kroonine palgatõus on kõigist palgatõusudest suurim.

Juba praegu paistab kultuuriministeeriumi nii mõnegi hallatava asutuse eelarverealt välja, et palgatõusuks on võimalik välja pigistada maksimaalselt 5% ehk kuni 400 krooni kuus. Tulumaks maha ja mis järele jääb, see ongi „rohkem raha kätte”, või kuidas? Muuseas, kultuuriministeeriumi ametnike hulgas pole mitte ühtki kõrgharidusega kultuurispetsialisti, kelle palk jääks allapoole kultuuri lihtrahva unelmate tasemest ehk riigi keskmisest.

Aus on öelda, et kui rahandusministeerium ennustab järgmise aasta inflatsiooniks 7,4%, siis iga palgakasv, mis jääb alla inflatsioonimäära, tähendab inimeste reaalset vaesumist.

Suhelgem siis ausalt. Kui riigijuhtide hinnang kõrgkultuurilisele loomingule on, et selle tegevuse hind pole väärt viiendikkugi nende enda tegevuse hinnast, siis nii öelgugi ja ärgu tootku udujuttu kultuuri elujõu tagamisest. Ühtlasi võiks siis koristada põhiseaduse algusest ära ka selle tülika mõttepoja, mille järgi Eesti Vabariik oleks justkui rajatud selleks, et tagada eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht