Estica – võrguvärav maailma

Sirje Kiin

  Florida lõunatipus Key Westis, seal, kus kasvavad need kõige õigemad, üliõhukese koorega laimid, istub tsitrusepuu all hiina noormees, sülearvuti põlvedel, ja kirjutab uurimust eesti kultuuriloost. Ta avab traadita Interneti, siseneb eesti kultuuriveebi Estica, ütleb eesti, hiina või inglise keeles arvutile paar märksõna, otsingumootor annab talle kätte teemaga seotud viited. Kultuuriveebis Estica on kättesaadavad kõikvõimalikud Eesti kultuuri- ja teadustekstid, ajakirjad, raamatud, ajalooline ja kaasaegne perioodika. Arvuti minikaamera edastab talle üht estica konverentsi teiselt poolt maakera: kui hiinlane tahab eesti asjas sõna sekka öelda, annab avatud veebivärav talle selle võimaluse.

Ei, see pole fantastika. See on reaalne võimalus luua lähitulevikus kogu maailmale avatud eesti teadus- ja kultuuriveeb Estica, mille vajaduse üle arutasid 2006. aasta detsembris Tartus F. R. Kreutzwaldi päevadel eesti humanitaarteadlased. Tartu ülikooli sotsiosemiootiku Maarja Lõhmuse, rahvaluuleteadlase Mare Kõiva, kirjandusteadlaste Marin Laagi ja Liina Lukase, psühholoogiaprofessor Jüri Alliku ning Tallinna ülikooli rektori Rein Raua ettekannetele järgnenud aruteludes sündis jõulise visiooniga ettepanek luua üks ühtne ja süsteemne eesti elektrooniline teadus- ja kultuuriveeb Estica.

See ettepanek esitati selle aasta 9. jaanuaril Kumus toimunud keelefoorumil Eesti valitsusele, teadusasutustele ja kultuuriväljaannetele. Ettepanekule on kirjutanud alla 30 eesti teadlast ja kultuuritegelast, sealhulgas  Veljo Tormis, Mare Kõiva, Igor Tõnurist, Ülo Tedre, Arvo Krikmann, Heldur Niit, Hasso Krull, Rutt Hinrikus, Marin Laak, Sirje Kiin, Maarja Lõhmus jt. Ettepaneku mõte on teha eesti keel ja kultuur, ajalugu ja teadus globaalselt kättesaadavaks ning avatud veebiruumiks, mida saab kasutada ja edasi arendada kogu maailmas, viibides ükskõik kus maakera punktis. Tähtis on, et Estica oleks eestikeelsele, aga ka võõrkeelsele kasutajale tõlgitud resümeedega kergesti ligipääsetav, heade otsingumootoritega sidustatud, pakuks häid interaktiivseid eesti keeleõppe programme. Valitud võtmetekstid tõlgitaks edaspidi mitmetesse keeltesse jne.

Eesmärk on muuta Estica veebivärava künnis kõigile huvilistele nii madalaks ja ligikutsuvaks kui võimalik. Alustada tuleb mõistagi kogu eesti kultuuri mälupanga arvutisse ajamisega. Kõige kiiremini tuleks kättesaadavaks teha eesti teadus- ja kultuuriajakirjad. Praegune seis on nutune: näiteks humanitaarteaduse ajakirjadest on Internetis loetavad vaid Trames ja Mäetagused, aga eesti vanimal kirjandusajakirjal Looming pole internetis isegi mitte sisukorda, arhiivist, uute numbrite sisust ja otsinguvõimalusest rääkimata. Vikerkaare ja  Akadeemia toimetajad kurdavad, et polevat piisavalt raha võimeka arvutineiu palkamiseks. Vaid ühe eesti ajakirja aastatellimuse hind näiteks USAsse ulatub praegu ligi 1500 kroonini. See on absurdne hind olukorras, kus eesti kultuuri huvilisi on maailmas niigi vähe. Aga neid siiski on: täna kümneid, aga miks mitte edaspidi sadu või tuhandeid, kui avaksime Esticale ligipääsu kutsuva kultuurivärava kaudu.

 

 

Eesti teadusveeb

 

Estica idee arutelu käigus tegi professor Jüri Allik ettepaneku, et eesti teadusajakirjade avalikustamisele Internetis võiks kehtestada näiteks kuuekuulise moratooriumi: pärast seda oleks kõik artiklid veebis vabalt kättesaadavad, kasutatavad, tsiteeritavad. Peamiselt (90%) ingliskeelsetele teadusajakirjadele keskendunud rahvusvaheline teadusveeb ISI Web of Science ei rahulda täna rahvuskultuuride ega rahvuskeelte vajadusi ega ole selleks mõeldudki. Seepärast oleks hädavajalik luua tulevase Estica raames mh ka oma eestikeelse teaduse veebikeskkond, mis motiveeriks nii Eesti kui kogu maailma teadlasi avaldama oma uurimusi rohkem ka eesti keeles. Eesti teadusveebis osalemist-tsiteerimist tuleks tulevikus arvestada teadlaste hindamisel ning valimistel just nii, nagu seda praegu tehakse ISI Web of Science’i puhul.

Eriti terav on teaduskeele probleem eesti humanitaarteadustes, kus seni on arvesse läinud ainult või peamiselt ingliskeelsetes kvaliteetajakirjades ilmunu ja selle tsiteeritavus. See motiveerib eesti teadlasi avaldama oma töid peamiselt inglise, mitte eesti keeles. Siin peitub oht, et eesti keel mandub köögikeeleks.

Eesti keele saaks muuta kutsuvaks teaduskeeleks just oma Estica teadusveebi loomisega. Kui 20 aastat tagasi sunniti Joel Sanga kaitsma väitekirja eesti keele eitusest vene keeles, siis täna avaldatakse Hasso Krullile survet, et ta kirjutaks oma väitekirja eesti usundist inglise keeles. Inglise või vene keeles võivad need uurimused olemas olla, aga eesti keeles peavad nad olema.

Ühtse teadus- ja kultuuriveebi ideele võib mõndagi vastu väita. Esiteks võib tunduda, et murrame sisse täiesti lahtisest uksest, sest mitmel pool on juba loomisel teaduse ja kultuuri andmebaase: haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil on tehtud ETIS (eesti teaduse- ja infosüsteem) ja EHIS (eesti hariduse infosüsteem), kultuuriministeeriumis sai valmis eesti kultuuripärandi digitaliseerimise ja säilitamise arengukava “Digitaalne kultuuripärand 2007 – 2010”, Eesti Instituut teeb entsüklopeedia tüüpi eesti- ja ingliskeelset Estonica’t, eesti kultuurikalendrit ja digitaalset teejuhti eesti kultuuri, Eesti Kirjandusmuuseumis on olemas märksõnadega e-kataloog ESTER, alustatud on digiprojekte ERNI (eesti kirjandusloo tekstid 1924-1925) ja ELLEN (käsikirjade andmebaas), raamatukogudes on digiteeritud eesti ajalehed 1821 – 1944 (dea.nlib.ee), rahvaluuleteadlastel on enim andmebaase ja Interneti-ajakirju, näiteks Mäetagused, Journal of Folklore jt, äsja algatati Keelevärava projekt eesti keelele jne jne.

Jah, tõsi, üht-teist on tasapisi pisikese raha eest või vahel lausa entusiasmist ära tehtud, mis on hea, kuid tavatarbija seisukohalt on põhihäda, et veebis leiduv eesti kultuuriaines on ebapiisav ja killustatud, tegijate seisukohalt on aga probleemiks vähe raha – vähe tegijaid. Kokkuvõttes: puudub suur riiklik visioon, korralik süsteemne eesti teadus- ja kultuuriveebi tervikkava. Kui olemasolevad või loodavad andmebaasid omavahel ei ühildu, pole ristviidetega seostatud, siis on oht, et need võivadki jääda surnud ladudeks, tõusmata aktiivsesse kultuurisuhtlusse, muutumata tsiteeritavaks. Me vajame süsteemset, omavahel seostatud (loe: mõtestatud) ja kasutajasõbralikku eesti teadus- ja kultuuriveebi, mis oleks usaldusväärne nii erialateadlase, ajakirjaniku kui teismelise õppuri jaoks.

Teine suur probleem on autoriõigused. Estica tõhus toimimine eeldab teatud järeleandmisi neile ülirangetele autoriõiguste nõuetele, mis praegu kehtivad näiteks USAs ja kogu ingliskeelses teadus- ja kultuuriajakirjanduses ning mida ameeriklased ka meile praegu kipuvad peale suruma. Ent miks ei võiks just Eesti olla maailmas esimene, kes läheb teadlikult üle totaalselt avatud kultuuri- ja teadussuhtlusele, olles valmis selleks loovutama autoriõigused teatud kokkulepitud ajaperioodi järel ja väärilise autoritasu eest ühise hüvangu nimel ühiskasutusse. Tänases vaimuilmas, eriti teaduses ja kultuuris on ju nagunii tsiteeritavus ja üldine kättesaadavus üha suurem pluss. Jah, see tähendaks kirjastajaile tulude kahanemisohtu, ent seegi vastuseis oleks üleminekuperioodil ületatav näiteks kompensatsioonitasu süsteemiga. Ega Skype’i tasuta helistamine ei meeldi täna ka suurtele telefonikompaniidele, aga mis tulema peab, tuleb nagunii.

Kolmas küsimus on kvaliteet. Kes otsustab, millised kultuuri- ja teadustekstid on väärt ja millised mitte kuuluma Estica andmebaasi? Üks võimalik variant oleks valida ning palgata kompetentne ekspertkomisjon. Kuid kes koolitab ja palkab sajad vajalikud andmesisestajad, resümeede kirjutajad, ristviidete leidjad, tõlkijad?

Et leida vastused kõigile neile jt küsimustele, tegime 9. jaanuaril Eesti valitsusele ning teadus- ja kultuuriavalikkusele ettepaneku kutsuda lähiajal ellu vastav töörühm, kes arutaks võimalused ja ohud läbi ning töötaks välja ühtse Estica loomise kava. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kristjan Haller kutsus Estica idee edasi arutamiseks 26. jaanuaril kokku veebiala tippekspertide nõupidamise. Töö peaks jätkuma selles suunas, et Estica loomiseks asutataks sõltumatu fond või sihtasutus, mis kaasaks nii eesti- kui välis-, nii riigi- kui eraraha, sest tegu on kahtlemata ülikalli investeeringuga tulevikku.

 

 

Julgeolek ja eeskuju

 

Kui meid on praegu nii vähe ja rahvastik kahaneb jätkuvalt, on Eesti ainus kultuurilise ellujäämise võimalus totaalne avatus. Teeme oma väiksusest vooruse: eesti kultuuri- ja teadustekstide kogum on ju suurte rahvaste keeltega võrreldes suhteliselt väike ja kergemini hõlmatav. Tõsi, gigant Google üritab praegu üleilmselt suhteliselt sarnast projekti, alustades kogu maailma raamatukogude arvutisse viimist, kuid me ei saa ega tohi jääda passiivselt ootama, et keegi teeb meie eest meie kultuuri päästetöö ära. Esiteks on Google’i kava seotud taas esmajoones inglise keelega, teiseks võib kogu see suurprojekt kesta aastakümneid, kolmandaks: selle otsingusüsteemid ja märksõnad ei rahuldaks niikuinii eesti kultuuri arendamise erivajadusi.

Eesti kultuuriveebi loomine on meie eksistentsiaalse julgeoleku küsimus. 30 kultuuritegelase ettepanekus on kirjas: “Eesti kultuuri terviklik esilolek veebikeskkonnas tagaks eesti keele julgeoleku. Üks ühtne eesti teadusveeb koos eesti kultuuritekstide veebiga väärtustaks eesti keelt haridus- ja teaduskeelena. See oleks samm eesti kultuuri ellujäämiseks maailmakultuuride elektroonilisel väljal.”

Tänases infoühiskonnas kehtib karm ellujäämisreegel: kui sind pole Internetis, pole sind olemas. Tegelik elu on veelgi karmim: kui mõned  tekstid või ka andmebaasid on küll Internetti üles riputatud, kuid asuvad  eraldi siin nurgas ja seal nurgas, pole omavahel märksõnade ja heade otsingumootoritega mõtestatult sidustatud, siis pole tavakasutaja jaoks neid ka sama hästi kui olemas. Hoiatavaks näiteks on rahvusvaheline teaduse tippajakirjade veeb ERIH, mis osutus hiljuti surnult sündinuks.

Vajame ühtset, ristviidetega omavahel hästi sidustatud, st mõtestatud eesti kultuuriveebi Estica, mis võimaldaks uue, elava kultuurilise suhtlemise võrguvälja sünni. Jah, see nõuab väga palju tööd ja raha, võib-olla isegi miljardeid, kuid see on meie jaoks ehk ainus, aga see-eest suur, globaalse ellujäämise võimalus. Rõhutame oma ettepanekus, et kui oleme oma ühtse ja süsteemse rahvuskultuuri veebimaailma loomisel maailmas esimesed ja meil see õnnestub, võime Eesti e-valitsuse kombel anda tulevikus unikaalset eeskuju teistelegi rahvuskultuuridele Euroopas ja kogu maailmas. Mida on meil siin kaotada või võita? Võime kaotada rahvuse ja keele, koos sellega kogu rahvuskultuuri, võita on aga kogu maailm.