Etnograafiast elulugudeni

Livia Viitol

9. ja 10. IX toimus Ukrainas Krimmi Autonoomse Vabariigi pealinnas Simferoopolis Krimmi Etnograafiamuuseumi ning E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi koostöös teaduskonverents ?Eestlased Krimmis. XIX?XX sajand?, avati eesti toa ekspositsioon.

Üritusel, mis oli pühendatud Vilde Krimmis käigu 100. aastapäevale, osales kirjanduse ja ajaloo uurijaid Tartust, Tallinnast, Kiievist ja Simferoopolist. Konverentsi raames avati tänapäevateemaline fotonäitus ?Eestlased Krimmis? ning Vilde muuseumi koostatud eluloonäitus ?Eduard Vilde ajakaaslane Amandus Adamson? meenutamaks 1903. aastal Krimmis käinud eesti skulptorit, kelle sünnist saab 2005. aastal 150 aastat.

Erinevalt 2001. aasta esimesest ühisest teaduskonverentsist oli seekord temaatika valdavalt Krimmi eestlaste keskne. Etnograafiast elulugudeni käsitleti Krimmi eestlaste ajaloo kõige erinevamaid tahke. Krimmi uurijad astusid seekord üles 5 ettekandega, Eestist oli ettekandeid 10, kesksel kohal ajalooline romaan ?Prohvet Maltsvet? ja Vilde reisikiri ?Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks?. (Kaasa tulemata jäi seekord prof Ott Kurs, kes osales juunis Krimmis saksa diasporaa konverentsil ning kelle sulest on ilmunud õige mitmeid Krimmi rahvaid käsitlevaid artikleid.)

Esimesel päeval arutleti Eesti riigi panuse üle eesti keele ja kultuuri säilitamisel (Tõnu Tender, ?Eesti riik ja eesti ümberasujad ? eile, täna, homme?), kõneks oli elulugude kogumise olulisus ajaloo uurimisel, sealhulgas ka emakeele kaoga seotud probleemistik (Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuseum). EKLi Tartu osakonna juhataja Janika Kronberg vaatles seda, kuidas Vilde Krimmi nägi (?Eesti kirjanik eurooplasena Krimmis?). Aarne Ruben Vilde muuseumist kõneles Eesti ümberasujate tsaari juures käimi­sest 1861. aastal, andes toonasest sündmusest huvitava pildi. Krimmi ülikooli ajaloo osakonna üliõpilane Oleg Vorgul käsitles eesti talupoegade XIX sajandi esimesel poolel toimunud ümberasumist kui protsessi, avades oma ettekandes nii mõndagi seesugust, mis seni käsitlust pole leidnud, olgu selleks või pearaha maksmise jätkamine väljarännanute eest teiste kogukonnaliikmete poolt kodumaal. Grigori Kondratjuk M. P. Dragomanovi nim Kiievi Pedagoogikaülikoolist kõneles eesti hariduse arengust XIX sajandi lõpus, XX sajandi esimesel veerandil. Tema järel sõna saanud Tiiu Kuurme (TPÜ kasvatusteaduste doktor) ettekande teemaks oli ?Eesti laste kasvukeskkond Krimmis?. Kuulaja tähelepanu juhiti kogukondliku mentaliteedi kasvatuslikule küljele, võõrastesse kultuuridesse võrdväärse suhtumise kujundamisele maast madalast, hariduse väärtustamisele ning kodu ja vanemate austuse enesestmõistetavusele. Prof Jaan Õispuu TPÜst kõneles Krimmi eestlaste eesti keele säilitamisest ja elujõust, tuues näiteid Vilde muuseumi arhiivifondidesse laekunud memoraatide ja mitmete ajalooliste dokumentide põhjal. Eesti keel kadus koos eestlusega, ent ometi pole eestlus Krimmist täielikult kadunud, võiks öelda ? uued õpetajad seisavad oma ameti kõrgusel.

Simferoopolis tegutseva teadusliku toimetuse grupi ?Reabilitirovannõje istorijei? juhataja Dmitri Omelt?uki ettekande teemaks oli ?Krimmi Autonoomse Vabariigi poliiti­liste repressioonide erinevused 30ndatel aastatel. Rahvuslik aspekt?. Sõnavõtus analüüsiti karistuste sõltuvust kaebustest ja nende vormist rahvuste lõikes, peatudes põhjalikumalt eestlastel. Sama grupi teaduri Natalia ?evtsova haigestumise tõttu jäi kuulmata ettekanne, mis puudutas eesti diasporaa represseerimist ja saatust 20ndatel. Eestimaa Rahvaste Ühenduse president Jaak Prozes kõneles eestlaste ja tatarlaste suhetest põhirõhuga Eesti tatarlastel. Krimmi etnograafiamuuseumi eesti osakonna juhataja Jelena Prokofjeva oli oma ettekande koostanud kahasse Leonhard Salmaniga. Viimane, eesti päritolu kultuuriloo­lane, on pärit D?urt?i külast ning uurinud eesti asunduste ajalugu väga pikka aega. Ettekanne käsitles Krimmi eesti taluhoonetele iseloomulikke jooni XIX sajandi lõpust XX sajandi alguseni. Nooremat põlvkonda esindas eesti juurtega Maria Kallaus Tabat?novski üldhariduslikust koolist, teemaks Beregovoje küla eestlaste ajalugu ja kultuur.

Allakirjutanu teemaks oli ?Ilukirjanduse ja dokumendi vahekord ?Prohvet Maltsvetis?, rõhuasetusega Maltsveti kui raamatutegelase retseptsiooni erinevustel läbi aegade. Kristi Salve (Eesti Kirjandusmuuseum) ?Eesti rahvaprohvetid. Ajaloolisi taustateadmisi Maltsveti mõistmiseks? kergitas saladuskatet teistegi toona tegutsenud rahvaprohvetite tegevuselt. Juta Saroni (Eesti Vabaõhumuuseum) ettekandes ??Prohvet Maltsvet? etnograafi pilguga? analüüsiti esimest korda teose etnograafilist külge, kusjuures võrreldi 140 aasta tagust Orgmetsa küla tänapäevasega.

Konverentsi lõppsõnas rõhutas etnograafiamuuseumi direktor Juri Laptev Eesti ja Krimmi teadlaste koostöövõimaluste jätku, sooviti ka konverentsitraditsiooni jätkamist. Nii Eesti kui ka Krimmi pool pidas vajalikuks noorte teadlaste kaasamist Krimmi eesti diasporaa uurimisse ? uuritud on ju aga alles väga vähe.

Konverents sai teoks tänu Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi keeletalitusele ning Eesti Kultuurkapitalile.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming