Euroopa ja põliskeeled

Sirp

Enne kui kirjutada oktoobrikuu alguse rahvusvahelisest konverentsist „Põlisvene vähemus Eestis ja Euroopas”, tuleks selgeks teha, miks Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (ERVL) selle korraldas ning mida kujutavad endast ERVL ja ta katusorganisatsioon Euroopa Vähem Kasutatud Keelte Büroo (EBLUL – European Bureau for Lesser-Used Languages). See veendumus süvenes, kui hiljutiste hõimupäevade külaline, marilane Laid Šemjer ei tahtnud aru saada, miks me venelastega tegeleme. Konverentsiga on kirjatükil siiski pistmist, sest olen siin kasutanud EBLULi juhatuse liikme Tomasz Wicherkiewiczi ettekandes öeldut, ent ka kuluaarides kuuldut.  

Mis on EBLUL?

1982. aastal asutatud EBLUL põhineb 19 Euroopa Liidu liikmesriigi komitee (MSC – Member State Committee) võrgustikul, mis haarab kõiki vastava riigi vähem kasutatud keelte kogukondi. Eestis täidab seda rolli Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (ingliskeeli EstBLUL – Estonian Bureau for Lesser-Used Languages). EBLULiga ei ole ühinenud vanadest liikmesriikidest Portugali, uutest Küprose, Leedu, Läti, Malta, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia keelekogukonnad. Lätis on viimasel ajal märgata olnud aktiivsust oma vähem kasutatud keelte ühenduse moodustamiseks Eesti eeskujul, ka Leedu esindaja tundis kõnealusel konverentsil asja vastu huvi.

 

Keeled

EBLULi eesmärk on kaitsta ja edendada riigi territooriumil traditsiooniliselt kõneldavaid keeli, mille kõnelejad on arvulises vähemuses ja vastava riigi kodanikud. Ehk teisisõnu: neid keeli, mis kuuluvad kohalikku kultuuripärandisse ning on tihedalt seotud maa ajaloo, kultuuri ja keelelise traditsiooniga (sh nt kohanimedega).

Seetõttu ei huvita ERVLi (uus)heebrea keel, vaid jidiš, millel on siin juured ja ilma mida oskamata ei saa midagi teada kohalikust juudi ajaloost ja traditsioonist. Seetõttu ei huvita ERVLi ka „venekeelse elanikkonna” keel, vaid see vene keel, mis on seotud meie ajaloo ja näiteks Peipsi ääre kohanimedega.

 

Vähem kasutatud keeled

On küsitud, miks läheb vaja terminit „vähem kasutatud keel”, kui on olemas terminid nagu „regionaalkeel” ja „vähemuskeel”. Ühed EBLULi aktiivsetest loojatest olid iiri (gaeli) keele kõnelejad ja kaitsjad. Iiri keel on aga üks Iirimaa kahest riigikeelest ning tänaseks ka Euroopa Liidu ametlik keel. Sellest hoolimata räägib iiri keelt tühine osa Iirimaa elanikkonnast ning see on kindlasti, hoolimata Iirimaa riigivõimu toetusest, globaliseerumise tingimustes ohustatud keel.

Teine riigikeel, mis kuulub EBLULi kompetentsi, on letseburgi keel, millel on Luksemburgis seaduse järgi rahvuskeele staatus, erinevalt prantsuse ja saksa keelest, mis on lihtsalt riigikeeled. Kuigi letseburgi keelt räägib enamik Luksemburgi põliselanikkonnast, erineb ka selle seisund enamiku riigikeelte omast, sest selle kirjalik kasutus on väga piiratud.

Seega haarab mõiste „vähem kasutatud keel” ka neid keeli, mida ei saa nimetada ei vähemus- ega regionaalkeelteks, ning solidaarsusest on kõik EBLULi liikmesorganisasioonid ingliskeelses tarvituses end vähem kasutatud keelte büroodeks nimetanud.

 

Mis on regionaalkeel?

Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartas ei defineerita eraldi ei regionaal- ega vähemuskeelt. Ometi tehakse mõnedel maadel neil vahet. Kui Saksamaal tunnistati alamsaksa keel regionaalkeeleks, tekkisid uued seaduslikud võimalused regionaalkeeltele kogu Euroopas. EBLULi endine peasekretär Tom Moring on seda pidanud riiginatsionalismi suureks võiduks: sakslased laiendasid keelelise mitmekesisuse printsiibi riigirahvale. Saksamaal on näiteks friisi ja sorbi vähemuskeelte kõnelejad friisi ja sorbi vähemusrahvusest, alamsakslased on aga sakslased nagu teisedki, ainult räägivad teistmoodi.

Saksamaa eeskuju on järginud ka Poola, kes hiljaaegu ratifitseeris Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta. Lisaks vähemuskeeltele tunnustati seal enne ratifitseerimist seadusandluses ka kašuubi regionaalkeelt, millele on antud vähemuskeeltega vähemalt võrdsed võimalused nii seadustikus, finantstoetuses kui koolihariduses. Juba enne harta ratifitseerimist aktsepteeris Poola riik valikulisena kašuubi keele riigieksami.

Kašuubidest peab end omaette rahvaks vähemus. Etniliselt eneseteadvuselt on kašuubi keele kõnelejad kas kašuubid, kašuubi-poola topeltidentiteediga või poolakad. Poola riigi otsus järgneda Saksamaa eeskujule teenis kaht eesmärki: takistas Poolas vähemusrahvuse tekkimist (või kindlustumist) ja päästis kašuubi keele surmast.

 

Tunnustamata keeled ja EBLUL

Omaette küsimus on, et sileesia keelele pole Poolas sama staatust antud. Kuid sellest hoolimata tunnustab PolBLUL ja seega ka kogu EBLUL sileesia keelt ning sileeslased on nende töösse kaasa haaratud. Nimelt ei tegele EBLUL ka riigikeele murretega (milleks Poola pikka aega pidas kašuubi keelt ning peab siiani sileesia keelt). Erandiks on vaieldavad juhtumid nagu meänkieli Soomes (Rootsis keelena tunnustatud), kveeni keel Norras, sileesia keel Poolas või võro-seto Eestis.

Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit eristab vähemus- ja regionaalkeeli analoogselt Saksamaa ja Poola seadustega. ERVL kaitseb ja arendab Eesti põliseid vähemuskeeli (jidiš, saksa, rootsi, vene, mustlaskeel, tatari ja soome) ja regionaalkeeli (võro ja seto).

ERVL on uutele regionaalkeeltele avatud: kui ilmub juriidiline isik, kelle meelest näiteks mulgi või kihnu keel on regionaalkeel, siis on ERVL usutavasti nõus ja võtab tolle juriidilise vastavat regionaalkeelt esindama. Ka pole välistatud läti keele lisandumine põliste vähemuskeelte loetellu.

 

Dialoogi ja koostöö organisatsioon

Olen iseloomustanud EBLULi peamist töömeetodit dialoogina, mida peetakse kolmel tasemel. MSCd peavad riigisiseselt dialoogi nii riigi- kui kohaliku võimuga. EBLUL katusorganisatsioonina on dialoogis nii Euroopa Liidu institutsioonidega (Euroopa Parlament ja Komisjon) kui muudega, nagu näiteks Euroopa Nõukogu, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, vähem ka UNESCO ja OSCE. Kolmas, ja mitte vähem tähtis suund on dialoog liikmesriigi komiteede ja vähem kasutatud keelte kogukondade vahel.

Aastast 2000 toimub koos EBLULi üldkoosolekuga ka konverents „Partnership for Diversity” („Koostöö mitmekesisuse nimel”), millest võtavad osa nii ametivõimude, rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka liikmesriikide keelekogukondade esindajad. Ning võimuesindajate ja keelekogukondade dialoog pole seal sugugi tähtsam eri riikidest pärit keelekogukondade omavahelisest kogemuste vahetusest mitmesugustes keelekaitse, -kasutuse, -arenduse ja -propaganda valdkondades. Sageli kutsuvad ka ELi ja ENi asutused oma üritustele ekspertidena EBLULi esindajaid.

Infovahetus ELi ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega toimib pidevalt nagu ka omavaheline teavitamine.

 

Miks ikkagi põlised keeled?

Sest põlised keeled kannavad kultuuri järjepidevust ja loovad stabiilsust, olles niiviisi – eriti Eestis – omapärane vahelüli elanikkonna enamuse ja Euroopas järjest kasvava immigrantide massi vahel. Üle kogu Euroopa on ilmnenud ohtlik tendents tegelda „multikultuursuse” arendamisel eelkõige immigrantidega, sest nendega on probleeme. Põlised keelelised ja kultuurilised vähemused aga on juba integreerunud ja muret nendega pole. Nii ei pandagi neid tähele.

See tendents pole võõras Eestiski, kus näiteks rahvastikuministri büroo on loobunud mitmest ERVLi koostööpakkumisest ja ajakirjandusse on siginenud taas termin „venekeelne elanikkond” kõigi meil elavate mitte-eestlaste tähenduses (k.a nt lätlased, leedulased, soomlased või rootslased). Viimasest olen pikemalt kirjutanud ajalehes KesKus.

Ometi saaksid integreerunud vähemused olla eeskujuks integreeritavatele. Eriti Eestis, kus näiteks põlised tatarlased integreerivad oma kultuuri baasilt uustulnukaid. Jidiši keele oskus Eestis on väga oluline, sest peaaegu kogu kohalike juutide kirjavara enne Nõukogude okupatsiooni on loodud selles keeles. Ning kui meil soodustatakse vene-heebrea, mitte eesti-jidiši kakskeelsust, siis pole imestada, et mõned meie juudid arvavad, et eestlased on kogu aeg fašistid olnud.

Põlisvene vähemuse konverents oli korraldatud muu hulgas selleks, et teadvustada: meil Eestis, samuti Lätis, Leedus ja Poolas on olemas integreerunud vene vähemus. Kahjuks teadvustasid seda aga pigem väliskülalised ja need koostööpartnerid, kes olid niigi teadlikud.

Konverentsi materjale saab peagi lugeda ERVLi kodulehelt http://www.estblul.ee/EST/, loodame enne aasta lõppu valmis saada ka trükise. EBLULi ja Euroopa vähem kasutatud keelte kohta vaata võrgulehtedelt www.eblul.org ja www.eurolang.net, mõlemad annavad palju viiteid.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming