Euroopa parlamendi keeleseis

Aili K?ler

Kui riigikeeled ei ole võrdsed, kas on seda siis riigid?

Olete Euroopa parlamendis Andres Tarandi assistent. Kuidas satub üks prantslanna sellisele kohale?

 

 

JULIE CLANCIER: Õppisin Pariisi politoloogia instituudis Kesk- ja Ida-Euroopa üleminekuperioodi ja Euroopa integratsiooni erialal, aga olin kursis ka Eesti poliitikaga, sest õppisin Prantsusmaal ning Saksamaal ka eesti keelt ja kultuuri. Pärast tulin üheks aastaks Eestisse tööle. Et Euroopa institutsioonides töötada, on vaja omandada vähemalt kaks, soovitavalt kolm või neli keelt, ja kuna minu emakeel on juba üks liidu töökeeli ning ma oskan ka saksa, inglise ja eesti keelt, siis see kokku aitab iseenesest palju.

Andres Tarandiga kohtusin aastal 2001 oma magistritöö tegemise ajal, teema oli “Eesti haritlaste roll rahvuslikul ülesehitamisel Euroopa Liidu integratsiooni kontekstis”. Kohtusin temaga teine kord kaks aastat hiljem Eestis ja kolmandal korral Pariisis Veljo Tormise kontserdil vahetult enne Euroopa parlamendi valimisi. Ta oli kandidaat ja mul tuli mõte kandideerida tema juurde abiks. Pärast valimisi kutsus ta mind tööle ja olen siiamaani tema juures ametis.

 

Miks peaks nii suure kõnelejaskonnaga keele kandja ära õppima eesti keele?

Ma küsin vastu: miks mitte? Arvan, et ongi just huvitav õppida enda omast väiksema maa keelt ja kultuuri; arvan, et peaksime rohkem hoolitsema nende maade eest, kus on kõige vähem keele rääkijaid, me tähelepanu peaks just selle pärast suurem olema. Huvi Eesti vastu tuli vist ka üldisemast huvist Läänemere piirkonna vastu. Saksa filoloogina tundsin huvi maade vastu, kes kuulusid Hansa Liitu. Mõtlesin, et kindlasti on neil midagi ühist, et Eesti linnad peaksid meenutama neid Põhja- ja Ida-Saksamaa linnu, kus mulle meeldis. Mul ei ole kunagi tulnud pettuda. Aga veel enne Eestimaa avastamist tuli eesti keele avastamine ja  õppimine, alles pärast jõudsin Eestisse, ja teie keele kohta ütleksin, et olin kohe alguses vaimustatud eesti keele heli pärast – laulvad helid!

 

Kuidas saab Euroopa institutsiooni tõlkijana tööle? Kas prantslasele on see lihtsam kui eestlasele?

Proovin teile vastata, mida olen kõrvalt näinud ja avastanud parlamendis. Euroopa institutsioonide tõlgid peavad EPSO konkursist läbi saama, et töötada kas ajutise töötajana või ametnikuna. Need, kes töötavad ajutiselt, võivad paralleelselt proovida läbida ametniku konkursi, sest muidu saavad nad jääda ainult niikauaks,  kui leping kestab. Minu meelest olid konkursid alguses, s.t just enne ja kohe pärast Eesti liitumist, eestlastele lihtsamad kui prantslastele, sest on kvoodid ja kindel arv Eesti ametnikke pidi värvatud saama, konkurents oli eestlaste konkursil väiksem kui prantslaste omal. Prantslased jälle on paremini ette valmistatud tänu sellele, et neil on spetsiaalsed ettevalmistuskursused, mida eestlastel pole.

 

Mida oleks vaja eestlaste konkurentsivõime tõstmiseks?

Oleks kindlasti väga kasulik luua koolitusvõimalused edukaks osalemiseks Euroopa institutsioonide konkurssidel. Üks võimalus oleks näiteks kõigepealt teha koostööd teiste hariduskeskustega mujal Euroopas, kus need on juba olemas, aga ka mõne vanema liikmesriigi koolitajad võiksid hakata Eestis  välja õpetama tulevasi kohalikke koolitajaid.

Sellist koostööd on juba tehtud sünkroontõlke alal, et valmistada enne liitumist ette piisavalt sünkroontõlke Euroopa Liidu konkurssideks prantuse/saksa/inglise keele alal. Koostöö käis tõlkekeskuste vahel ehk siis Tallinna Pedagoogikaülikooli, Tartu ülikooli ja Pariisi ESITi ehk l’École Supérieure d’Interprètes et de Traducteurs vahel). Üks väga oluline asi on ka see, et Eestis õpetataks suuremat keeltevalikut, aga selle elluviimiseks oleks vaja rohkem sinna investeerida.

 

Paistab, et suurtele rahvastele on mõne väikse Euroopa Liidu maa keele äraõppimine perspektiivikas lisavõimalus.

Minu meelest on tänapäeva  Euroopa tööturul vaja rohkem veel kui varem spetsiifilisi oskusi ühel erialal. Noored on üldiselt ülekvalifitseeritud ja lihtsam on ennast eristada teistest spetsiifilise profiiliga, et tööd leida. See on eriti oluline noorte puhul, kes otsivad pärast ülikooli endale esimest töökohta.

 

Kuidas väikerahvastega on? Võib-olla tuleks neil rohkem üksteise keeli õppida, parlamendis vastastikku otse tõlkida, mitte kasutada suuri vahendajakeeli, s.o põhiliselt inglise, prantsuse ja saksa keelt?

Muidugi oleks see imeilus asi ja on hea niiviisi unistada! Aga praktikas ja parlamendis on lihtsalt ilma releekeelteta võimatu hakkama saada. Mida aga võiks teha, on rohkem keeli ära õppida, ma ei näe muud võimalust!

 

Praegu on parlamendis kasutusel 22 Euroopa Liidu ametlikku keelt, millesse tõlgitakse alati suurkogu istungjärgud ja kõik materjalid. Nagu ütles meile parlamendi külastusel äsja asendusliikmena selle töösse lülitunud Katrin Saks, koheldakse kõiki saadikuid tõepoolest võrdselt – leida eest tervituskiri ning kõik parlamendi ettekanded ja dokumendid oma emakeeles on tema sõnul ülev ja vapustav kogemus. Kas aga kõik keeled on parlamendi töös igal pool ja alati reaalselt esindatud? Kuidas on lood komisjonides?

Teoreetiliselt peaksid parlamendis olema kõik keeled kasutusel igal pool ja kogu aeg nii kirjalikult kui ka suuliselt. Praktikas on asi teistsugune, parlamendi töö käib ju ka istungisaalist väljaspool.

Kõik kirjalikud dokumendid ehk komisjonide tekstid (saadikute arvamused/raportid/muudatusettepanekud)  tõlgitakse küll 22 liidu ametlikku keelde, aga üldjuhul valmivad kiiremini tõlked inglise/prantsuse/saksa keelde kui hiljem lisandunud keeltesse. Kuna väga tihti on vaja tekstides kiiresti kompromisse teha, aga muudatusettepanekuid pole näiteks eesti keelde veel tõlgitud, siis peame töötama ingliskeelse versiooniga. Meil on võimalus kirjutada oma muudatusettepanekud eesti keeles, aga kuna tegutsetakse koos teiskeelsete saadikutega, kellel on mõnikord ruttu vaja meiega seisukohti vahetada, siis on parem teha ettepanekud kohe inglise keeles jne. Ka suuliselt tuleb töökorras oma seisukohti tihti selgitada inglise keeles.

Mis puudutab sünkroontõlget koosolekute ajal, siis juhtub mõnikord, et ruumis, kus toimub koosolek, ei ole piisavalt tõlkide kabiine, et jätkuks kõigi keelte jaoks, mis on esindatud saalis. Andres Tarandiga juhtub seda näiteks tihti tema põhikomisjonis, s.o tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis. Teistpidi on tal nii keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuskomisjoni asendusliikmena kui ka sotsiaaldemokraatide fraktsiooni koosolekutel kogu aeg olnud eestikeelne tõlge, sest neid peetakse suuremates istungisaalides. Siin mängib põhirolli raha ja esinduslikkus: mitteametlikel töögruppidel ei ole üldse sünkroontõlke võimalust.

 

Tegelik keelte, s.o ka riikide ebavõrdsus ei häiri vist kedagi?

Ma ei usu, et selline ebavõrdsus ei häiri, häirib küll. Me protestime, kui põhjust on, ja nii teevad ka teised, kes selle all kannatavad. Samas peab ka tunnistama, et on väga tähtis ja hea, et see 22 keelega süsteem üldse eksisteerib, isegi kui pole kõige efektiivsem.

 

Uhkelt kõlav keelte võrdsus ilmselt ei toimi. Ikka leidub neid, kes peavad nii suurt töökeelte arvu mõttetuks aja ja raha raiskamiseks, ja neid, kes ise vabatahtlikult oma keele õigustest loobuvad. Tegelikult käib ilmselt keelte konkurentsivõitlus: nn releekeeled ei taha kaotada oma positsiooni.

Kui selline võitlus eksisteerib, on see varjatud. Minu arvates on kõige olulisem olla oma keelega üldse esindatud. Releekeelte süsteem on olemas ja töötab. Kui oleksime parema leidnud, siis oleks seda ka kasutatud. Seda võiks veidi võrrelda demokraatiaga, mis on poliitiliste süsteemide seast kõige vähem halb. Kui prantslased oskaksid tšehhi, taani ja bulgaaria keelt ning bulgaarlased rootsi, portugali ja soome keelt, siis ja alles siis saaksime hakata mõtlema mõne teise süsteemi peale. Siis võiks arvata, et prantslased, britid ja sakslased on oma üleoleva käitumise jätnud.

 

Mismoodi peaks töö olema korraldatud? Kas palju räägitud tõlkekabiinide nappus on liidu jätkuva laienemisega lahenduse leidnud? Või on asi hullem kui enne?

Asi pole minu meelest hullem kui enne, pigem vastupidi. Kui parlamendi praeguse koosseisu töö alguses 2004. aastal oli tõlkekabiinidest nappus, siis nüüd on minu teada lahendus leitud. Aga näiteks pikka aega puudus malta keele kabiinis sünkroontõlke võimalus. Eesti tõlkekabiinidest ei ole kunagi olnud nappust. Pigem oli see nii, et räägiti küll tõlke puudumisest, kuigi tegelikult olid nii kabiin kui sünkroontõlgid olemas – et aga tõlkimine maksab, prooviti teinekord raha kokku hoida. Sellest aga keegi ei räägi ja eelistatakse öelda, et tõlke on puudu.

 

Suurkogul esinedes on keelevalik saadiku enda teha, siiski kipuvad väikerahvaste esindajad teisi keeli pruukima. Huvitav, kas ka prantslased teinekord tänapäeval veel levinuma inglise keele valivad ja mida nende valijad sel juhul sellest arvavad?

Kuigi mõnikord kasutavad väikerahvaste esindajad pigem suuri keeli ja seda ka suurkogul, ei esine seda palju. Kelam näiteks valib pigem inglise kui eesti keele, aga teised Eesti saadikud pigem eesti keele. Prantslased kasutavad suurkogul ainult prantsuse keelt. Tõsi on see, et väiksematel koosolekutel võivad prantslased kasutada inglise või saksa keelt, vastates otseselt inglise- või saksakeelse kõneleja küsimusele, aga avalikel koosolekutel räägivad Prantsuse saadikud prantsuse keeles.

Kuna prantsuse või inglise keelest saab rohkem inimesi aru, siis on loogilisem küll neid keeli kasutada.

 

Kas ei peaks siiski oma keele korrakohaseid õigusi ka tegelikult kasutama? Euroopa Liidu ametlikus retoorikas ülistatakse ju paljusust ja rõhutatakse igaühe eluõigust.

Mina arvan, et Euroopa parlamendi kontekstis peaks küll, sest selline võimalus ja õigus on; sellist õigust võiks ja minu arvates isegi peaks kasutama. Ei usu eriti, et keelte võrdne esindatus  oleneks tõlkijate tasemest, nemad on tublid ja annavad tõepoolest oma parima. Sellel, et eesti keele asemel inglise keeles sõna võetakse, on vist mitu põhjust, sealhulgas siiski ka kartus, et tõlkimisel võivad sisse tulla vead ja mõte ei saa täpselt edastatud. Ma ise arvan, et oma emakeeles saab mõtteid teravamalt ja kõige peenemalt edastada. Kunagi ei tule see võõrkeeles nii, nagu tahaks, isegi kui oskad seda keelt perfektselt.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht