Hiiglaslik tühi asfaltväli

 

 

Saaremaa üks olulisem värav lisaks Muhumaale on muidugi Saaremaa sadam, täpsemini siis Tallinna sadama filiaal. Ei, põhimõte on õige, ühel säärasel saarel peabki olema korralik sadam, rahvusvahelise kapatsiteediga vastuvõtukai ning korralik läbilaskevõime. Aga säärasel sügisesel ajal mõjub kuidagi ulmefilmilikult too hiiglaslik asfaltplats, kus kohti kümnetele, kui mitte sadadele turismibussidele. See kummaline ala hakkab juba nii kilomeeter-paar enne sadamat: mustale asfaldile on iga natukese aja tagant maalitud vöötrada… Ei, ega ma ei tea säälsete arendajate plaane – ja ega see, et need ülekäigud praegu eriti kuskile ei vii, ei tähenda, et olukord mõne aasta jooksul ei muutu. Ja et Saaremaa sadam jääbki selliseks paigaks, kus septembrist maini magab vaid üks valvur peahoone kontoriruumides, pea väsinult kätele toetatud. Aga kuidagi teisiti, inimlikumalt ja lihtsamalt saaks ju ka, asfaltkõrb kui selline võiks Eesti mastaapides rahulikult jäädagi Tallinna trademark’iks. Jah, esimene arendusprojekt võiks Saaremaal olla hoopiski ENSV jäänukite, tondilossideks vajunud kolhoosihoonete mahatõmbamine ning säärase elukeskkonna rajamine sinna, et noori mandrilt rohkem ümber asuks. Viimaste jutuajamiste põhjal saarlastega näikse, et Saare noortest kipuvad paljud ära Suurde Linna, aga mandrilt (Tallinnastki) omakorda kolitakse saarele. Ruumi sääl ju on – saab seda Eesti hõredat ja seetõttu privaatset asustust nautida. Saaremaa asukoht on sedavõrd hea, et Kuressaaret ei ähvarda kunagi Tallinna eeslinnaks saamine nagu Tartut või Pärnut.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming