Interneti-rassism

Martin Kala

Internetis on enamuses vaenulikud märkused islamiusuliste või araablaste pihta, järgnevad juutide ja ameeriklaste vastased veebilehed. Kommentaarid ja solvamine on Eesti võrguportaalides üsna igapäevane tegevus. Üks diskussioon netiportaalis tekkis selle üle, kas valitsuse poolt 2003. aasta jaanuaris heaks kiidetud eelnõu arvutikuritegevuse-vastase konventsiooni lisaprotokolli arvutisüsteemide kaudu rassismi ja ksenofoobia levitamise kriminaliseerimise kohta on vajalik või mitte. Konventsiooni lisaprotokolli eesmärgiks on ühtlustada riikide karistusõigus võitluses rassismi ja ksenofoobia levitamisega Internetis ning parandada selles valdkonnas rahvusvahelist koostööd. Muu hulgas võis arvamustest välja lugeda, et igasugune koostöö ja initsiatiiv sõnavabaduse piiramiseks Internetis on mõttetu.

Möödunud aasta lõpul toimus Pariisis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juhtimisel konverents, mille sisuks oli maailmas järjest kiiremini leviv Interneti-rassism.  Konverentsi raames toimus ka 55 liikmesriigi tippkohtumine, mille läbivaks teemaks oli sõnavabaduse alused ning selle erinevad käsitlused eri maadel ning kultuuriruumis. Eesmärgiks oli allkirjastada rassistlike ning juudivastaste Interneti-keskkondade vastast ülemaailmset võitlust toetav ühisharta.  Enamuses on vaenulikud märkused islamiusuliste või araablaste pihta, teisel kohal on juudivastased veebilehed ning 2002. aastast on kolmandal kohal arvukuse poolest ameeriklaste vastu vaenu õhutavad arutelud ja netilehed. Enamus Ameerika-vastaseid kutsub ameeriklasi natsideks, kes teostavad genotsiidi ning on barbaarsemad kui ükskõik mistahes diktatuur tänases maailmas. Enne aastat 2002 olid kolmandal grupiks immigrandid (Euroopas), kes on Interneti-kontekstist nüüdseks peaaegu kadunud.

16. juunil allkirjastatud harta moodustab ühisrinde rassismivastaseks võitluseks ning alustab ulatuslikku võitlustööd vaenuliku või antisemitistliku ja rassistliku sisuga kirjanduse vastu Internetis. Kuigi prantslased on pioneerid natsisümboolikaga netikülgede keelamise vallas, käib Interneti ohjeldamine võimustruktuuridele ikka üle jõu. Sestap oli Pariisi tippkohtumise põhjuseks kaks Prantsuse Vabariigi Rahvusliku Inimõiguste Konsultatiivkomisjoni avalikku aruannet rassistliku sisuga veebilehtede kohta. Esimene avalik aruanne peatus vaenulikke sõnumeid sisaldavatel Interneti-foorumitel ning sellest nähtub, et jahedate statistiliste näitajate varjus peitub laialdane ning sügav vihkamine. Uurimuses keskenduti vaid prantsuse päritolu veebilehtedele ja -foorumitele, mida 1993. aastast kuni käesoleva aasta esimese pooleni on kokku 334 ja mis sisaldavad omakorda üle miljoni artikli.

Teine aruanne, mida toimetasid Prantsuse Rassismivastase ja Rahvustevahelise Sõpruse Liikumise eksperdid, liigitab Interneti-rassismi rühmadesse, luues seitse eri kategooriat. Esimesse kategooriasse liigitatakse revolutsioonilised rahvus- ning identiteedigrupid, mis asuvad tavaliselt  Prantsuse Radikaalühenduse  toimealas. Seejärel on natsistliku iseloomuga skinhead?ide liikumised. Kolmandal positsioonil on aruandes SOS Racaille?i, konkreetselt araablastevastase rassistliku ühenduse veebilehed. Neljandas rühmas on islamiäärmuslaste Interneti-lehed, mille sisu on selgelt antisemiitlik. Kolm viimast kategooriat hõlmavad satanistid, juudiäärmuslased ning fundamentaalkristlikud grupid. Komisjoni aruanne järeldab, et viimased kolm asuvad traditsionaalse paremäärmusluse ridades. Inimõiguste Konsultatiivkomisjoni raport tõestab, et enamus rassistliku sisuga sõnavõtte Internetis pooldab üleminekut füüsilistele tegudele ning päädib järeldusega, et neutraalne hoiak avalike mõjutajate suhtes võrduks silmade sulgemisega potentsiaalsete kuritegude ees. 

 

Arvutimängud rassisõtta

 

Alates 2002. aastast on maailmas kolmandal kohal Ameerika-vastased netilehed ning ka Ameerika Ühendriikides võetakse kasutusele abinõusid pahameelt külvava vägivaldse rassismi keelustamiseks Internetis. Enamik sealseid sõnavõtte Internetis on üllatavalt siiani mustanahaliste ja mitte araablaste vastu, vaatamata praegusele poliitilisele atmosfäärile. Vägivallavastased grupid on avaldanud soovi, et USA valitsus astuks samme kergesti kättesaadavate vihkamist õhutavate artiklite vastu. Eriti probleemne olukord on arvutimängudega, mida saab valge rassi ülemvõimu propageerivatelt kodulehekülgedelt oma koduarvutisse laadida, tihti on selliste mängude sisuks inimeste, sh laste tulistamine ja tapmine. Rassivaenu õhutavate mängude ning kodulehekülgede loojate sõnul on mängude levitamise eesmärgiks soov suurendada noorte värbamise näol toetajaskonda valmistumisel ulatuslikuks rassisõjaks.

 

Rahvustevaheline vaen Eestis

 

Paljud riigid on täna seisukohal, et alaealiste ligipääs võrgule peaks olema vanemate riisiko ning seega ei saa keelatud sisuga materjalide leviku täielikku keelamist pidada proportsionaalseks soovitava eesmärgiga. Näiteks üks kunagine USA kohtukaasus seadis küsimärgi alla Internetis alaealiste säästmise eesmärgil teoste leviku piiramise. Eesti kontekstis võib siinkohal mainida pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadust, mis keelab levitada pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivaid teoseid alaealistele kättesaadaval viisil.

Sõjateemaline oli Eestis näiteks 2003. aastal tegutsenud t?et?eeni võitlejate propagandalehekülg Kavkaz-Tsentr, kuni Eesti Kaitsepolitsei sulges nende serveri. Toona ei teadnud sellest lehest midagi ei vabariigi valitsus, ega serveriruumi rentinud Starman, kelle väitel ei ole nende rendipinnal asuvate serverite sisu üle mingit kontrolli.  Ekspertide sõnul oli Kavkaz-Tsentr seotud silmapaistvate t?et?eeni võitlejatega ning arvatavasti ka T?et?eenia valitsustegelastega, veebileht peegeldas nii korraldajate seisukohti T?et?eenia sõja kohta kui ka üldisemat maailmapilti. Kuid Kavkaz-Tsentr liigitati t?et?eeni äärmuslaste häälekandjaks, mis esindas t?et?eenide vastupanuliikumise kõige radikaalsemat, mitte mõõdukat tiiba, ning teostas riikidevastast propagandat ja õhutas rahvustevahelist vaenu.

Detsembris 2001 arutas Eestis Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) Integratsiooni Sihtasutuse kaebust Interneti-arvamuse kohta, kus oli kasutatud sõna ?tibla?. Arvamus avaldati alarubriigis ?Tulipunkt?, kus lugejad said muutmata kujul oma artikleid avaldada ning kus toimetus endale vastutust ei võtnud. Kuigi toimetus saab end ASNi sõnul distantseerida arvamusavalduse sisust, jääb ta siiski vastutavaks avaldatava vormi eest. Kuid sõna ?tibla? kasutus kuulub ekspertide arvates vormi hulka, millel on vastavas kontekstis pigem poliitiline kui rahvustevahelist vaenu õhutav tähendus.

 

Sõnavabaduse kaitseks

 

Internet annab sõnavabadusele uue, senitundmatu dimensiooni, märksõnadeks on ?kiirus? ning ?kättesaadavus?. Iga mõtteavaldus või avaldatud materjal on ligipääsetav mis tahes ajal ja ruumis ning levib laia publikuni enneolematu kiirusega. Seega on märkimisväärselt suurem ka oht, et mõtlematu sõnakasutus tekitab ulatusliku kahju, mille hüvitamiseks asjaosaline ise sageli võimeline polegi. Lause ?juudid ahju? tõi kahekümnendates netikommentaatorile paar aastat tagasi kriminaalasja, kui noormees reageeris Internet-portaali Delfi artiklile ?Iisrael: eurooplased on juudivaenulikud?. Noormehe suhtes algatati kriminaalasi võimaliku rahvusliku vaenu õhutamise fakti kohta, kuna tema kommentaar kutsus Eesti Keele Instituudi ekspertiisi kohaselt üles rahvusega seotud vihkamisele ja vägivallale.

Eesti Interneti-kasutajate hulgas levis aga veendumus, et Eestis puudub sõnavabadus. Muu hulgas imestati kriminaalasja algatamise üle ning kaheldi õigusrikkumise, sh. läbiotsimiste tõsiduses. Sõnavabadus kätkeb endas õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seega on sõna vaid üks sõnavabaduse realiseerimise vahenditest, mille võib terminoloogiliselt mahutada veidi ulatuslikuma vabaduse ehk väljendusvabaduse sisse. Väljendusvabadus hõlmab igasugust eneseväljendust, millel on informatiivne tähendus. Kuid väljendusvabadus ei opereeri vaid faktide ja andmetega. Informatiivseks võib pidada ka väärtushinnanguid, mida on raske või suisa võimatu tõeväärtuste skaalale paigutada. Erinevalt faktiväitest ei saa väärtushinnangut otseselt tõendada.

Iga sõnavabaduse piirang peab põhinema seadusel, rahvustevahelise vaenu õhutamine on kuritegu kõigil Euroopa Liidu liikmesmaadel, ning selle uurimine Eestis kuulub Kaitsepolitsei pädevusalasse; sealjuures kohaldub kehtiv õigus ka internetile. Vastavalt eurodirektiivile EC 200/31EC ei ole Interneti-teenuse pakkujal küll kohustust kontrollida edastatava teabe sisu, kuid ta peab tagama, et ebaseaduslikku teavet nagu laim või rahvustevahelise vaenu õhutamine edastanud isik oleks identifitseeritav. Direktiiv kuulub rakendamisele kõigil liikmesmaadel ja Eestis on vastav seadus väljatöötamisel. Enamus Eesti veebifoorumeid pole aga senini võimaldanud kommentaatori isiku tuvastamist lihtsustatud korras, eraldi uurimistoiminguid läbi viima. Erandiks on www.blog.ee, kus pikantsed eluvaatlejad leidsid hiljuti, et Internet kui vaimne keskkond on reostatud ja vajab puhastamist.

Tsiteerides vandeadvokaat Leon Glikmani, pole netikommentaatori mittenõustumine hetkepoliitikaga õigustatud aluseks teha üleskutse mitmekümnes riigis elava neljateistkümne miljoni inimese ahjuajamiseks. Varem või hiljem peaks inimene jõudma midagi kirja pannes arusaamisele, et selle eest on vaja ka vastutada. Võimalik, et vahel lausa kriminaalkorras.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming