Jaan Elkeni avalduse kommentaar (Sirp 31. X)

Maie Särak, EKMi raamatukogu juhataja

Lugedes eelmisest Sirbist Eesti Kunstnike Liidu presidendi Jaan Elkeni arvamusavaldusest lauset „Rääkimata sellest, et Eesti Kunstimuuseum kui eelarveline riigiasutus finantseerib juba ka oma raamatukogu täiendamist uudiskirjandusega kulka abiga – viimasest jaotusest tervelt 100 000 krooni”, ei saa sellele vastamata jätta. Arvan, et see lause ei vaja õigustust, vaid selgitust. Jaan Elken on õigusega mures kunstivaldkonna alarahastamise pärast Eesti Vabariigis. Kurb on aga lugeda tema mõtteavaldust, justkui toimuks riigiasutuste toetamine kultuurkapitali vahenditest kunstnikkonna arvelt. Kas Jaan Elken üritab väita, et Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu toetust ei vääri? Kas kunstnike liidu president on kursis muuseumi eelarve ülesehitusega, et meie kulka taotlustele süüdistavalt näpuga näitab?

 

EKMi raamatukogu on kultuurkapitalilt toetust taotlenud kõigi teiste taotlejatega võrdsetel tingimustel juba 1996. aastast. Mitte alati ei ole neid taotlusi rahuldatud, kuid kunagi pole ka öeldud, et muuseumi raamatukogu enam taotleda ei tohi. On aga väga rõõmustav, et just viimastel aegadel on kulka nõukogu pidanud muuseumi raamatukogu täiendamist oluliseks ja toetust väärivaks. Pean vajalikuks rõhutada, et ilma kultuurkapitali toetuseta ei oleks kunstimuuseumi raamatukogu, mis on üks kolmest suuremast avalikust kunstiraamatukogust Eestis, nii rikkalik nagu ta on. Me kõik teame, kui kallis on tänapäeval raamat, eriti kallid on aga kunstiraamatud. 100 000 krooniga on võimalik osta 150–170 uut kunstiraamatut. Aastas täieneb meie raamatukogu umbes 1000 ühiku võrra. Sellest nähtub, et me ei oota, käsi pikal, ainult kulka kauka avanemist. Suurt osa raamatukogu ostudest rahastab muuseum, palju raamatuid saame sise- ja välisvahetuste ning annetuste toel. Peale Kumu avamist on Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu avatud kõigile kunstihuvilistele, meie peamised lugejad väljastpoolt muuseumi on EKA ja TÜ tudengid ja õppejõud, kolleegid teistest muuseumidest, kunstiõpetajad, giidid. Eriti kasvas meie lugejaskond pärast ühinemist ELNET Konsortsiumiga eelmise aasta jaanuaris, kuna nüüd on meie kogud kättesaadavad elektroonilises koondkataloogis ESTER.

Kunstimuuseumi raamatukogus käib suur osa maailma olulisemast kunstiperioodikast. Meie kogusse kuulub 35 000 kunstialast raamatut ja ajakirja, sealhulgas loomulikult kogu eesti kunsti puudutav kirjasõna ja kaasaegset rahvusvahelist kunstikirjandust kõige erinevamatest valdkondadest. Eesti Kunstiraamatukogude Ühenduse ühe liikmena on muuseumi raamatukogu ülesandeks komplekteerida hollandi ja flaami kunsti puudutavat kirjandust, samuti museoloogiaalast kirjandust. See tähendab, et nendes valdkondades on meie kohuseks olla Eesti kõige ülevaatlikum ja täielikum kogu.

Leian, et EKMi raamatukogul on oma kindel ja kasvav roll kunstihuviliste harimisel. Loodan väga, et seda rolli tunnustavad ka kõik kolleegid Eesti kunstimaailmas ja loodan näha meie lugejatena rohkem ka EKLi liikmeid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming