Jutustamata lood

Margaret Tali

Perestroika-teemalise erinumbri idee sündis hiljutisel diskussioonil Helsingi konverentsil „Revisiting Perestroika. Protsessid ja alternatiivid” kus oli Eestist päris palju juttu. Peamiselt olid kõnelejateks soome uurijad, mõnikord ka vene ja ungari uurijad. Ilmselt on selles midagi sümptomaatilist, et välisuurijad tunnevad Eesti lähiajaloo vastu juba ammu rohkem huvi kui meie siin. Perestroika-teemalise konverentsi viis möödunud aasta detsembris läbi Aleksandri instituut, kus Ida-Euroopa uuringud on kujunenud iseseisvaks distsipliiniks. Konverentsil kõnelesid endised dissidendid, aga ka noorema põlvkonna uurijad, kellel perestroika’ga seoses võtta lapsepõlvenostalgia ja ähmased mälestused tolleaegsetest sündmustest. Oli esindatud ka reformide elluviijate vaatepunkt. Arutleti selle üle, kas perestorika oli sotsialistliku bloki osades isesugune, kuidas seondub perestroika avalikkuse tekkega ning kuidas on see kujundanud edasisi poliitilisi sündmusi.

Siiski on ilmne, et paljusid Eestis perestroika ajal alguse saanud protsesse, mille tulemused mõjutavad meie kõigi igapäevaelu, on siiani põhjendamatult vähe uuritud. Kes selliseid uuringuid peaks läbi viima? Ja kelle huvides üldse on perestroika aja käsitlemine? Avaldatud artiklites vaadeldakse tolle aja murranguid Ungaris, Poolas, Venemaal ja last but not least Eestis. Kõik artiklid on kirjutatud spetsiaalselt Sirbile.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht