Juudi süvakultuuri festival on Eestis üks samm, et olla kultuuririik

David Vseviov

22. ? 24. novembrini peetakse Eestis esimest korda juudi süvakultuuri festival. Plaanis on korraldada see igal aastal, järgmise aasta programmgi on enam-vähem koos. Festivali initsiaatorid ja kunstilised juhid on Jaan-Eik Tulve, Jaan J. Leppik ja Ilja Sundelevit?. Seekord on ürituste keskmes muusika. Emil Zrihan on emotsionaalne, võimas laulja, kelle hääle unikaalsed omadused nagu vibrato ja kontratenori vokaalsed võimed on need, mis väljendavad Hispaania ja Põhja-Aafrika juutide religioosse muusika pingestatust ning Andaluusia muusikakultuuri energiat kõige ehedamalt. Tema kontsert on 23. novembril Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 24. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Kava vt lk 24. Limor Edri

Kui Ilja Kabakov oleks Areenis Harry Liivranna küsimusele vastates öelnud, et ?väikestes, mononatsionaalsetes riikides ? on rahvuslikku eneseteadvust kerge defineerida??, siis oleks see vaevalt kedagi üllatanud, juhul kui Kabakov poleks jätnud täpsustamata, mida ta silmas peab. Maailmanimega kunstnik läks konkreetsemaks ja tõi selliste riikide näitena Itaalia ja Prantsusmaa. Ning võrdluseks toodud Ameerika Ühendriikide ja endise Nõukogude Liidu kõrval võibki see nii olla. Loogiliselt peaks mononatsionaalset riiki iseloomustama monorahvuslik kultuur. Ning pakutud Itaalia ja Prantsusmaa variandis polekski see mingi katastroof, sest need ?väikesed? riigid on piisavalt suured, et oma jõududega katta kogu kultuuri selle ääretus mitmekesisuses. Aga mida teha siis, kui riik on veelgi väiksem ehk väga väike, nagu on seda Eesti? Kas nii pisike mononatsionaalne riik saaks monokultuurilisena olla kultuuririik? Vaevalt. Sest selleks pole lihtsalt inim- ja raharessurssi. Seega saab Eesti olla täisväärtuslik kultuuririik vaid avatuna ning paljurahvuselisena (kas või ajutiselt, kontsertide ja näituste ajaks). Mida kultuursem Eesti tahab olla, seda avatumaks peab ta saama.

Iga Eestis toimuv kultuurivahendus, iga üritus,  nagu seda on ka Eesti Kontserdi ja juudi süvakultuuri festivali ?Ariel? koostöö tulemusena siia saabuv sefardide  traditsioonilisi laule esitav Emil Zrihan Ensemble, pole  meie jaoks mitte lihtsalt külalisesinemine, vaid järjekordne hädavajalik samm, et olla kultuuririik. Avatus pole Eestile mitte ainult kultuurilise eksistentsi  paratamatu tingimus ja teoreetiline võimalus asetuda ?väikeste mononatsionaalsete? Itaalia ja Prantsusmaaga ühele pulgale, vaid ka missioon. Seda eriti siis, kui meie uks on avatud kõigile; näiteks järgmiseks Eesti Kontserdi koostööks mõne araabia maailma kollektiiviga. Ning poleks ka Ilja Kabakov tulnud tänapäeval nii hõlpsalt Eestisse, kui omaaegne Eesti NSV poleks olnud ülejäänud liidust tsipakene avatum.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming