Kaitsmisele tulevad väitekirjad / Avalikud loengud

Katrin Idla

IVO LAIDMÄE, sünd 1976 Tartu Ülikool Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), farmaatsia Doktoritöö „Fibrin glue of fish (Salmo salar) origin: immunological study and development of new pharmaceutical preparation” („Kala (Salmo salar) verest valmistatud fibriinliimi immunoloogiline uuring ja uudse ravimpreparaadi väljatöötamine”) Kaitsmine on äriliste huvide tõttu kinnine ja väitekiri avalikult kättesaadav ei ole. Kaitsmine toimub 15. märtsil kl 15 Tartus Ravila 19–1038. Juhendajad: prof Peep Veski (TÜ farmaatsia instituut) ja prof Raivo Uibo (TÜ ÜMPI). Oponent: prof Arto Urtti, Phd (Helsingi Ülikool)

Fibriinliimid kuuluvad haavaliimide hulka, mis sisaldavad oma koostises põhitoimeainetena vere koagulatsioonivalke fibrinogeeni ja trombiini. Trombiini toimel tekib fibrinogeenist fibriin – võrgustik, mis peatab verevoolu haavast. Fibriinvõrgustik toimib kui esmane maatriks, kuhu kinnituvad trombotsüüdid ja muud vere vormelemendid, tagades verevoolu peatumise haavast ning luues keskkonna haava migreeruvatele rakkudele ja toetades sellega loomulike haavaparanemismehhanismide käivitamist. Lisaks hemostaasi tagamisele on viimasel kümnendil hakatud fibriinliime uurima kui sobilikke materjale haavade paranemise kiirendamiseks ning substraadina biotehnoloogiliselt kudede valmistamiseks ja hemostaatiliste sidemete ning plaastrite valmistamiseks. Nagu kõik bioloogilise päritoluga ravimid võivad fibriinliimid kujutada endast ohtu patsiendile. Lisaks kontaminatsiooniohule kaasneb fibriinliimidega ka immunoloogiliste reaktsioonide teke. Võõrvalkude kasutamine põhjustab reeglina antikehade tekke, mis omakorda võivad seostuda vastavate endogeensete valkudega ja ohustada patsiendi koagulatsioonisüsteemi. Mõned aastad tagasi leiti, et Atlandi lõhe verest eraldatud fibrinogeen ja trombiin võiksid olla sobivad alternatiivid inimese ja veise verest saadavatele proteiinidele. Käesolevas töös uuriti lõhe vereplasmast eraldatud fibrinogeeni ja trombiini kui uudse fibriinliimi tootmisallika ohutust. Töös hinnatakse lõhe valkude korduva manustamise mõju immuunsüsteemile erinevates loommudelites ja uudse ravimvormi valmistamise võimalust. Tulemused näitavad, et pärast lõhe valkude kaht järjestikust manustamist tekivad katseloomade vereplasmas ootuspäraselt antikehad lõhe fibrinogeeni ja trombiini vastu. Kuigi üksikute katseloomade plasma antikehad on võimelised nõrgalt seostuma ka vastavate endogeensete valkudega, ei oma need ristreaktsioonid inhibeerivat või neutraliseerivat mõju katseloomade koagulatsioonisüsteemile. Töö tulemustest võib järeldada, et lõhe vereplasma baasil valmistatud fibriinliim ei oma korduval manustamisel kahjulikku mõju katseloomadele. Lõhe fibrinogeeni ja trombiini sisaldav fibriinliim on väärtuslik materjal uudsete, meditsiinis perspektiivsete biomaterjalide väljatöötamiseks koos teiste polümeeridega.

INDREK REILE

Tallinna Tehnikaülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keemia

Doktoritöö „3-Alkylcyclopentane-1,2-Diones in Asymmetric Oxidation and Alkylation Reactions” („3-alküültsüklopentaan-1,2-dioonid asümmeetrilistes oksüdeerimis- ja alküleerimisreaktsioonides”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?649

Kaitsmine toimub 15. märtsil kl 10 Akadeemia tee 15a–A1.

Juhendaja: prof Margus Lopp (TTÜ).

Oponendid: prof Ari Koskinen (Aalto Ülikool) ja vanemteadur Uno Mäeorg (TÜ keemia instituut).

MARJE KASARI, sünd 1983

Tartu Ülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), bioorgaaniline keemia

Doktoritöö „Bisubstrate luminescent probes, optical sensors and affinity adsorbents for measurement of active protein kinases in biological samples” („Bisubstraatsed luminestsentssondid, optilised sensorid ja afiinsusadsorbendid aktiivsete kinaaside määramiseks bioloogilistes proovides”) http://hdl.handle.net/10062/24148

Kaitsmine toimub: 16. märtsil kl 14 Tartus Ravila 14a TÜ Chemicumi aud 1021.

Juhendaja: dr Asko Uri

Oponent: prof Tero Soukka

GALINA KAPANEN, sünd 1967

Tallinna Ülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), bioorgaaniline keemia

Doktoritöö „Fosfori jaotus Peipsi järve põhjasetetes: keskkonnategurite ja inimmõju järve ökosüsteemile” http://e-ait.tlulib.ee/186/

Kaitsmine toimub 16. märtsil kl 14 Uus-Sadama 5 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-523.

Juhendajad: Jaan-Mati Punning (1940–2009) ja Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa

Oponendid: teadur Juha Niemistö (Helsingi Ülikool) ja vanemteadur Anu Kisand (Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut)

*

Reedel, 9. märtsil kl 10–17 toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis kartograafiakonverents „Teemakaardid Eestis”. 5. märtsil 2012 täitub 500 aastat maailmakuulsa flaami kartograafi Gerardus Mercatori sünnist, mida tähistatakse üle kogu maailma. Sellega seoses korraldavad TÜ geograafia osakond, Eesti Geoinformaatika Selts ja Eesti Geograafia Selts kartograafiakonverentsi. TÜ raamatukogus on avatud Mercatorile pühendatud näitus.

Kolmapäeval, 14. märtsil kl 17 peab Kadri Karp Tartus Baeri majas (Veski 4) loengu „Eesti kui veinimaa”.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming