Kaitstavad väitekirjad

Katrin Idla

MERILIN KOTTATartu ÜlikoolTaotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)Doktoritöö „Manifestaciones del proceso de escritura en la narrativa breve catalana actual” („Kirjutamise protsessi kajastusi tänapäeva katalaanikeelses lühijutus”)http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29701/kotta_merilin.pdf?sequence=1Kaitsmine toimub reedel, 3. mail kl 14.15 Tartus Ülikooli tn 18 TÜ senati saalis.Juhendaja: prof Jüri TalvetOponendid: PhD Angel García Galiano (Madridi Complutense Ülikool, Hispaania) ja prof Jukka Havu (Tampere Ülikool, Soome)Doktoritöös uuritakse kirjutamisprotsessi motiivi katalaanikeelses lühijutus ja otsitakse vastust küsimusele, milline üldpilt antakse uuritavates tekstides kirjutamisprotsessist kui fiktsioonimaailmade loomest. Tegu on vähe käsitletud uurimisvaldkonnaga. Samal ajal võib motiivi pidada laialt levinud kirjandusnähtuseks, mis ületab ühe kirjandussüsteemi ja žanri piirid. Töös tuleb vaatluse alla 58 teksti, mis on ilmunud ajavahemikus 1985–2009 22 autori sulest, kes pärinevad kolmest katalaanikeelsest piirkonnast (Kataloonia, Valencia ja Baleaari saared). Uurimus on kvalitatiivne ja kuulub võrdleva kirjandusteaduse (tematoloogia) harru. Lähtutud on multidistsiplinaarsest perspektiivist ja aluseks võetud kirjutamisdidaktikas käibel olev kognitiivne kirjutamismudel, mis jagab kirjutamisprotsessi kolmeks, sageli kattuvaks alaprotsessiks – kavandamine, sõnastamine ja redigeerimine – ning kohandab selle motiiviuurimisele.

VALENTINA SAGRIS
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), geoinforamaatika ja kartograafia
Doktoritöö „Land Parcel Identification System conceptual model: development of geoinfo community conceptual model” („Põllumassiivide identifitseerimissüsteemi kontseptuaalne mudel: geoinfo huvigrupi kontseptuaalse mudeli loomine”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29605/sagris_valentina.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub teisipäeval, 7. mail kl 10.15 Tartus Ülikooli tn 18 TÜ senati saalis.
Juhendaja: PhD Jüri Roosaare
Oponent: prof Arnold Bregt (Wageningeni Ülikool, Holland)

Doktoritöös käsitletakse põllumassiivide identifitseerimissüsteemi kontseptuaalse mudeli loomist ja selle kasutamist ruumiandmete standardimisel, kvaliteedi hindamisel ja koostoimimisel teiste valdkondade ruumiandmetega. Mudelis käsitletud ruumiandmeid kasutatakse põllumajandustoetuste haldamise ja kontrolli eesmärgil ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames. ÜPP kaudu makstavate toetuste haldamiseks on igas liikmesriigis asutatud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (Eestis põllumajandusregistrite ja informatsiooni amet, PRIA), mille ruumiandmeid haldav komponent on põllumassiivide register ehk identifitseerimissüsteem. Nõue kaardistada ja registreerida toetuskõlblik maa on viinud olukorrani, kus põllumajandussektoris on tekkinud suur hulk ruumiandmeid. ÜPPga seotud geoinfo huvigrupp hõlmab andmete tootjaid, haldajaid, kasutajaid, IT-rakenduste arendajaid ja kaugseire andmete tarnijaid.
 

MARKO LÕOKE
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), rakubioloogia
Doktoritöö „Studies on DNA replication initiation in Saccharomyces cerevisiae” („DNA replikatsiooni initsiatsiooni uurimine Saccharomyces cerevisiae’s”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29703/l6oke_marko.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub teisipäeval, 7. mail kl 12 Tartus Riia 23b Eesti biokeskuse auditooriumis  nr 105.
Juhendaja: PhD Arnold Kristjuhan

Oponent: PhD John Diffley (Ühendkuningriigi Vähiuurimise Keskus, Londoni Uurimisinstituut, Suurbritannia)

DNA kui eluslooduse keskne molekul kannab endas informatsiooni, mis on vajalik organismi ülesehitamiseks ja funktsioneerimiseks. Selleks et DNAs olevast informatsioonist oleks võimalik luua elusat olendit, olgu see siis bakter või inimene, on esmalt vaja seda informatsiooni lugeda ja edasi toimetada. Molekulaarses mõttes tähendab see seda, et DNA molekuli peal toimub pidev sagimine. Informatsiooni lugevad molekulaarsed masinad liiguvad üksteise järel mööda kromosoome ja kirjutavad selles sisalduva informatsiooni uude molekuli – RNAsse. Saadud RNA molekulide alusel aga sünteesitakse elusate organismide peamised ehituskivid ehk valgud. Valkude ehitamiseks mõeldud informatsiooni lugemise taustal on aga vaja tagada ka rakkude jagunemine. Selleks tuleb DNAs sisalduv informatsioon edasi kanda kõikidesse tütarrakkudesse ja enne rakkude jagunemist olemasolevatest DNA molekulidest sünteesida uus koopia. Taas tuleb esmalt lugeda vanas DNA molekulis olev informatsioon ja selle alusel sünteesida uus. Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et sünteesi aluseks oleval DNA-l on juba suur hulk teisi molekule, mis aitavad organismil funktsioneerida. DNA paljundamise masinavärk peab aga sellises olukorras, kus DNA juba on pidevas kasutuses, suutma ülima täpsusega sünteesida uue identse molekuli. Ühe eesmärgina antud uurimustöö raames uuritigi protsesse, mis võimaldavad DNAd täpselt paljundada. DNA kopeerimise algatamine on RNAde pideva sünteesimise tõttu tõsiselt häiritud ja selle tõttu peab seda protsessi igas rakus korduvalt uuesti alustama. Õnneks ei kaota DNA kopeerimise masinad, mis on ajutiselt DNA molekulilt eemaldatud, oma võimet sünteesida uut DNAd. Peale DNA kasutamise suure intensiivsuse raskendab DNA kasutamist ka selle molekuli suurus. Näiteks inimese DNA kogupikkus on kolm meetrit, see tuleb aga mahutada 100 mikromeetri pikkustesse rakkudesse. Selle võimaldamiseks on DNA tihedalt kokku pakitud nagu niit, mis on keeratud ümber niidirulli. DNA kopeerimiseks tuleb seega esmalt leida piirkonnad, mille kokkupakkimise aste on väiksem ja millele on võimalik hõlpsalt ligi pääseda. Seda protsessi uurides leidsime, et rakkudes hoitakse DNA kopeerimise algatamiseks mõeldud alad aktiivselt ligipääsetavatena. Kui neid piirkondi liigutada teistesse kromosoomidesse, jäävad need endiselt avatuks.
 
OKSANA JAGUR
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus
Doktoritöö „Temporomandibular joint diagnostic imaging in relation to pain and bone characteristics. Long-term results of arthroscopic treatment” („Temporomandibulaarliigese piltdiagnostika seos valu ja luumarkeritega. Artroskoopilise ravi kaugtulemused”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/29780?show=full
Kaitsmine toimub teisipäeval, 7. mail kl 14 Tartus Puusepa 8 Linkbergi-nim auditooriumis.
Juhendajad: PhD, MD Ülle Voog-Oras, em-prof  DSc,
MD Edvitar Leibur ja PhD, MD Riina Kallikorm

Oponent: prof Anders Holmlund (Karolinska Instituut, Rootsi)
Tegemist on esimese uuringuga Eestis, kus on hinnatud valu/ebamugavustunnet temporomandibulaarliigeses (TML), radioloogiliste nähtude seost luumarkerite (P1NP, CTX-1) ja D-vitamiiniga (25(OH)D) ning nende mõju igapäevasele elukvaliteedile. Analüüsiti ka TMLi artroskoopia kaugtulemusi Eesti elanikel. Üldpopulatioonis on leitud, et 28% inimestest esineb sellealaseid kaebusi. Uuringus ilmnes TMLi kaebusi 47% vabatahtlikest. Levinumad kaebused olid valu, palpatoorne hellus ja krepitatsioon, raskused suu avamisel ja üldine liigutuste piiratus. TMLi häired halvendavad patsientide igapäevast toimetulekut, nt rääkimist, söömist, suhtlust. Personaalselt hinnatud ADL väärtused mängivad tähtsat rolli TMLi haiguste ennetamises ja kulus. Alalõualuuliigese radioloogilised nähud on hästi hinnatavad ortopantomogrammil (OPTG). Enam esines liigesepähiku erosiooni, lamenemist ja osteofüüte. Tulemustest võib järeldada, et ebamugavustunne ja valu alalõualuuliigeses on seotud luutiheduse ja madala 25(OH)D tasemega. TMLi valu korral on suu avamine piiratud, häiritud on söömine, neelamine, sportimine. OPTG on primaarne meetod alalõualuu struktuuri, sh luutiheduse, alveolaarluu kõrguse, korteksi paksuse, TMLi kuju muutuste, hammaskonna patoloogia hindamiseks. Selgus, et TMLi radioloogilised muutused ja okludeerivate hammaste arv on tihedalt seotud madala luutihedusega ja 25(OH)D madala tasemega. Artroskoopia, mis annab põhjaliku ülevaate liigese sisemusest, võimaldab vabastada ja eemaldada adhesioonid, fibrillatsioonid, silendada liigesepindu jne. Pärast operatsiooni paranes suu avamine, valu vähenes ja TMLi düsfunktsioonid taandusid.

LAINE RANDJÄRV
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), ajalugu
Doktoritöö „Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980 Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe epistolaarse pärandi põhjal”
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29788/randjarv_laine.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub neljapäeval, 9. mail kl 16.15 Tartus Ülikooli tn 18 TÜ senati saalis.
Juhendajad: prof Aadu Must ja em-prof Kuno Areng

Oponendid: prof Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja PhD Simo Mikkonen (Jyväskylä Ülikool, Soome)

Doktoritöö on interdistsiplinaarne uurimus, mis käsitleb kahe loovisiku omavahelist kirjavahetust kultuurilooliste sündmuste kontekstis nii muusikateoreetilisest aspektist kui ka ühendatuna arhiivimaterjalide analüüsiga. Uurimistöö keskendub eelkõige aastatel 1940–1980 laulupeoliikumisega seotud sündmustele ja inimestele, kes leiavad Vettiku-Laasmäe kirjavahetuses nimetamist. Vaatluse all on stalinismi, sula- ja stagnatsiooniaegne kultuuripoliitika ning selle sisuks olnud otseste repressioonide, vaimse terrori ja loomingu piirangute, ideologiseeritud kaadripoliitika ja tsensuuri reflektsioonid – erinevad kohandumise vormid, kollaboratsionism, passiivne vastupanu väljendununa kooriloomingus ja laulupeoliikumises.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming