Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad

Katrin Idla

SIRJE VÄRV, sünd 1956 Eesti Maaülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), loomakasvatus Doktoritöö „Eesti piimaveisetõugude iseloomustamine geneetiliste markerite alusel” http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/156/Sirje_Varv_PhD%20final.pdf?sequence=1 Juhendajad: prof Haldja Viinalass ja prof Juha Kantanen (Soome) Oponent: dr Johannes Arjen Lenstra (Utrechti Ülikool, Holland) Eestis kasvatatakse kolme piimaveise tõugu, mis erinevad üksteisest välimiku, jõudluse, populatsioonimahu ja tõu ajaloolis-demograafilise kujunemise poolest. Uuringus iseloomustati tõuge geneetiliste markerite alusel, võrreldi eesti maa-, eesti punast ning holsteini tõugu piimaveiseid teiste Balti- ja Põhjamaades levinud (piima)veisetõugudega ning selgitati välja Eesti veisetõugude geneetiliste ressursside seisund ja erisused. Uurimistulemused näitasid, et Eesti tõud on geneetiliselt erinevad ning hoolimata erinevast populatsioonimahust on tõugudesisene variatsioon eesti punases, eesti maatõus ja eesti holsteini tõus sarnane. Mõnevõrra vaesem oli eesti holsteini tõug alleelirikkuse poolest võrreldes eesti punase tõuga. Markerite põhjal leitud inbriidingu ehk sisearetuse määr ei erinenud ühelgi tõul statistiliselt oluliselt nullist. Suurema arvu, kokku 36 Põhja- ja Baltimaade tõugude suguluse uuringus eristusid Eesti tõud üksteisest, grupeerudes erinevatesse geneetilistesse klastritesse. Mikrosatelliitide analüüs näitas, et eesti maatõug on olulisel määral geneetiliselt segunenud läänesoome tõuga. Ohustatud tõu staatuses eesti maatõu geneetiline lähedus läänesoome tõuga vähendab eesti maatõu säilitamise tähtsust laiemas, Põhjamaade vanade tõugude geneetilise unikaalsuse kontekstis. Siiski on eesti maatõug oluline geneetilist mitmekesisust suurendav komponent Eesti veisetõugude hulgas, sealhulgas ka kultuurilisajaloolise aspekti poolest ning tõu ohustatuse tõttu vajab säilitamist.

SERGEI KOSTIN, sünd 1984

Tallinna Tehnikaülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arvutiteadus

Doktoritöö „Self-Diagnosis in Digital Systems” („Isediagnoosivad digitaalsüsteemid”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?651

Kaitsmine toimub kolmapäeval, 28. märtsil kl 15 Tallinnas Raja 15 ruumis IT-209.

Juhendaja: prof Raimund Johannes Ubar

Oponendid: prof Einar Aas (Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool) ja Vladimir Hahhanov (Harkivi Riiklik Raadiotehnika Ülikool, Ukraina)

Doktoritöös uuriti digitaalsüsteemide diagnoosi probleeme. Süsteemide sisse ehitatud diagnoosivahendid on muutunud äärmiselt oluliseks komponentideks süsteemide töökindluse ja usaldatavuse tagamisel, mille puhul põhikriteeriumiks on rikete avastamine ja diagnoosimine võimalikult täpselt ja kiiresti üha kasvava süsteemide keerukuse tingimustes. Transistorskeemide ja nendevaheliste ühenduste dimensioonide pidev kahanemine ning kiipide valmistamistehnoloogiate üha keerukamaks muutumine on kaasa toonud füüsikaliste defektide põhjuste ja iseloomu mitmekesisuse kasvu, mis omakorda teeb üha raskemaks adekvaatselt defekte ja rikkeid modelleerida. Töö tulemusena töötati välja uued meetodid rikete diagnoosi optimeerimiseks isetestivates süsteemides ning hierarhiline rikete diagnoosi kontseptsioon, mis ei vaja rikete mudelite kasutamist.

ÜLLE PARM, sünd 1958

Tartu Ülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus

Doktoritöö „Early mucosal colonisation and its role in prediction of invasive infection in neonates at risk of early onset sepsis” („Varase sepsise riskiga vastsündinute limaskestade kolonisatsioon ja selle osatähtsus invasiivse infektsiooni prognoosimisel”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24222/parm_ylle.pdf?sequence=1

Kaitsmine toimub reedel, 30. märtsil kl 14 Tartus Ravila 19 Biomeedikumi auditooriumis 1006.

Juhendaja: prof Irja Lutsar

Oponent: Marko Kalliomäki, MD (Turu Ülikool, Soome)

Enneaegsetel ja immuunkoprimeeritud vastsündinutel on suur oht mikroobide translokatsiooniks ja normaalsesse mikrobioomi kuuluvate mikroobide poolt põhjustatud infektsiooni tekkeks. Eespool nimetatud infektsioonide raviks kasutatakse peamiselt kahte ravirežiimi: ampitsilliini või penitsilliini koos gentamütsiiniga. Kahjuks on vähe uuritud erinevate ravirežiimide mõju vastsündinu limaskestade mikrobioomi kujunemisele. D oktoritöös uuriti vastsündinute empiiriliseks raviks kasutatavate ravirežiimide mõju limaskestade kolonisatsiooni kujunemisele. Hinnati perinataalsete, neonataalsete ja keskkonna faktorite osa kolonisatsiooni tekkes, seost kolonisatsiooni ja infektsioone põhjustavate mikroobitüvede vahel ning kaks korda nädalas kogutud järelevalvekülvide olulisust sepsise prognoosimisel. Uuringusse kaasati 278 vastsündinut, kes vajasid varase sepsise empiirilist ravi. Selgus, et esmalt koloniseerusid laste limaskestad Gram-positiivsete bakteritega. Limaskestade kolonisatsioon E. coli, K. oxytoca ja C. albicans’iga oli peamiselt seotud emapoolsete ja perinataalsete faktoritega; kolonisatsioon K. pneumoniae, E. cloaceae, S. aureus’e ja mittealbicansCandida’ga oli aga peamiselt tingitud haiglakeskkonnast ja lapse enneaegsusest. Nii nina-neelu ja rektaalne Gram-negatiivne mikroobne kooslus kui ka riskifaktorite mõju selle kahe piirkonna mikrobioomi kujunemisele oli sarnane. Uuringu tulemused võimaldavad parandada infektsioonikontrolli ja ravi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming