Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad / Avalik loeng

Katrin Idla

AIVE LIIBUSKEesti Maaülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), geodeesiaDoktoritöö „Precise hydrodynamic levelling using pressure gauges with application to improvement of the Estonian National Levelling Network” („Rõhuanduritel põhinev täpne hüdrodünaamiline loodimine rakendatuna Eesti riikliku kõrgusvõrgu rekonstrueerimisel”) http://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/819/Aive_Liibusk_DO2013.pdf?sequence=1Juhendajad: prof Artu Ellmann ja PhD Harli JürgensonOponent: prof Markku Poutanen (Soome Geodeesia Instituut)Loodimine on mõõtmismeetod, mida kasutatakse reeperitevaheliste kõrguskasvude määramiseks. Täpseid kõrgusi on vaja geodeesias, ehituses, okeanograafias. Kõrguste määramiseks maismaal kasutatakse traditsiooniliselt kõrgtäpset loodimist, mis võimaldab määrata kõrgust mõne millimeetri täpsusega. Sageli tuleb kõrgusi kanda ka üle veekogude. Nimetatud vajadus võib tekkida, kui soovitakse ühendada mandril ja saartel olevad kõrgusvõrgu polügoonid või näiteks kalibreerida satelliitaltimeetria andmeid polaaraladel. Kõrguste üle vee kandmiseks on kasutatud mitmesuguseid meetodeid: globaalsel satelliitnavigatsioonil (GNSS) põhinev loodimine, hüdrostaatiline, hüdrodünaamiline ja trigonomeetriline loodimine. Mainitud meetodid erinevad üksteisest täpsuse ja kasutatava mõõtevarustuse poolest. Rannikul asuvate punktide vaheliste kõrguskasvude määramiseks on kasutatud laialdaselt veevaatlusi. Hüdrodünaamilisel loodimisel tarvitatakse tavaliselt mitme aasta pikkusi veevaatlusseeriaid. Doktoritöö keskendub hüdrodünaamilisel loodimisel rakendatavate rõhuandurite kasutatavusele ning täpsusele. Rõhuandureid on lihtne kasutada, kuid nad on tuntud oma ajalise triivi poolest. Seetõttu tuleb rõhuanduritega kogutud andmeid geodeesias kasutamiseks eelnevalt töödelda. Kõikjal pole võimalik kasutada pikaajalisi (mitu aastat) veevaatlusseeriaid. Sellest, limiteeritud eelarvest ning nõutavast täpsusest tulenevalt on oluline kindlaks teha optimaalne veevaatluste periood. Töö uurib rõhuandurite toimimist ja hüdrodünaamilise loodimise metoodikat ühe praktilise uuringu näitel Lääne-Eesti saarestikus. Hüdrodünaamilise loodimisega määrati kõrguskasvud mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Tulemusi kontrolliti alternatiivsete loodimismeetoditega. Hüdrodünaamilise loodimisega mõõdetud kõrguskasvude (Virtsu–Kuivastu, Triigi–Sõru ja Heltermaa–Rohuküla) täpsuseks saadi ±1,5 cm. Saadud tulemustel on praktiline väärtus Eesti riikliku kõrgusvõrgu rekonstrueerimisel ja Lääne-Eesti maapinna vertikaalliikumiste täpsustamisel (maakoor tõuseb selles piirkonnas kuni 2,5 mm/a).

KRISTI VINTER
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), kasvatusteadused
Doktoritöö „Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5–7-aastaste laste seas ja selle sotsiaalne vahendamine Eestis. Pedagoogiline vaatekoht”
http://e-ait.tlulib.ee/318/1/vinter_kristi.pdf
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 13. mail
kl 11 Tallinnas Uus-Sadama 5 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213.
Juhendajad: em-prof Leida Talts,
prof Veronika Kalmus ja PhD Andra Siibak
Oponendid: PhD Kadri Ugur (Tartu Ülikool) ja Tiia Õun (Tallinna Ülikool)
Eelkooliealise lapse ja uue meedia vaheliste suhete ja väikeste laste meediakasutuse vahendamist on seni maailmas uuritud veel üpris vähe, ehkki kiire info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on muutnud oluliselt laste kasvukeskkonda ning suurendanud vajadust asjatundliku juhendamise järele. Doktoritöö fookuses on eelkooliealine laps ja uus meedia, mida iseloomustab eelkõige toetumine digitaalsele koodile. Kuna uue meedia mõiste sisaldab mitmeid komponente, kasutatakse doktoritöös selle asemel mõistet digitaalne ekraanimeedia. Viimane kitsendab mõnevõrra uue meedia mõistet, käsitledes eelkõige digitaalseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi vahendeid ja nende sisu, kuid vaatleb nendega seotud suhteid ja tegevusi eraldiseisvana. Digitaalne sisu hõlmab meediatekste, mis koosnevad ühest või enamast multimeediumi elemendist, nt tekst, pilt, heli video, animatsioon.
Doktoritöö põhitähelepanu on suunatud pedagoogilise sekkumise uurimisele kodus ja lasteaias, millest lähtuvalt seati eesmärgiks leida väljundeid eelkõige formaliseeritud alushariduse jaoks. Formaliseeritud alusharidus sisaldab õppekavale toetuva õpetamise kõrval lasteaiaõpetajate taseme- ja täienduskoolitust ning vanemate nõustamist, mis toetavad eesmärgipärast formaalhariduse andmist lasteaedades.
Doktoritöö põhiprobleemiks kujunes asjaolu, et uuringut tegema asudes puudus informatsioon, kas ja kuidas eelkooliealiste laste uue meedia tarbimist juhendatakse ning kui olulisena tajuvad lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad enda ja teiste osa laste juhendamisel ja uue meedia tarbimiseelistuste kujunemisel.
Eelnevast lähtuvalt püstitati doktoritöö üldeesmärgiks analüüsida lasteaiaõpetajate, lapsevanemate ja eakaaslaste rolli eelkooliealiste laste digitaalse ekraanimeedia tarbimise mõjutamisel ja meediakirjaoskuse kujundamisel. Uurimisobjektideks on digitaalse ekraanimeedia sotsiaalne vahendamine, eelkooliealiste laste digitaalse ekraanimeedia tarbimise eelistused ja nende kujunemise võimalikud mõjutegurid.

KATI KÕRBE-KAARE
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö  „Performance Measurement for the Road Network: Conceptual Approach and Technologies for Estonia” („Teedevõrgu tulemuslikkuse mõõtmine: kontseptsioon ja tehnoloogiad Eesti näitel”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?904
Kaitsmine toimub kolmapäeval, 15. mail kl 14 Tallinnas TTÜ ruumis SOC-316.
Juhendaja: prof Ott Koppel
Oponendid: prof Juris Smirnovs (Riia Tehnikaülikool, Läti) ja prof Bert Leerkamp (Wuppertali Ülikool, Saksamaa)
Töö eesmärgiks on esitada Eesti teede seisukorda ja seda mõjutavate näitajate kogumiseks ja süstematiseerimiseks sobiv tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi kontseptsioon. Töö keskendub süsteemi oluliste komponentide väljaselgitamisele ja uute tehnoloogiate leidmisele, mis aitaksid tõhustada andmete kogumist teeseisundit mõjutavate näitajate kohta.

TIIU ERNITS
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), kasvatusteadused
Doktoritöö „Muusikaõppekirjandus ja laulmisõpetus saksa õppekeelega koolides Eestis aastatel 1860–1914”
http://e-ait.tlulib.ee/320/1/ernits_tiiu.pdf
Kaitsmine toimub neljapäeval, 16. mail
kl 12 Tallinnas Narva mnt 29 Tallinna Ülikooli auditooriumis A-242.
Juhendajad: prof dr Airi Liimets ja
PhD Maris Kirme
Oponendid: PhD Ingrid Rüütel
(Eesti Kirjandusmuuseum) ja
PhD Maris Saagpakk (Tallinna Ülikool)
Muusikakasvatus ja -õpetus on läbi aegade olnud kasvatuse üks komponente ja vanimaid kooli ainealasid. Muusikaõpinguid olid kõrgelt väärtustatud varaste tsivilisatsioonide ja klassikaliste kultuuride juures. Laulmisest, lugemisest ja kirjutamisest kui esmastest tegevustest on lähtunud koolid kõigil aegadel. Muusikapedagoogikal on kokkupuutepunkte kasvatusfilosoofia, -sotsioloogia, -psühholoogia ning -ajalooga.
Uurimistöö objektiks on muusikaõppekirjandus ja muusikaõpetus ühenduses laulmise õppeainega (sks Gesang, Singen) saksa õppekeelega koolides Eesti alal aastatel 1860–1914 ning antud ajastu sotsiaalkultuuriline tegelikkus.
Käsitlusele tulev aines on senini uurimata valdkond. Valdkonna uurimatusest kerkiski põhiline uurimisprobleem: mis iseloomustab saksa õppekeelega mitmerahvuselise kooli muusikaõppekirjandust ja laulmisõpetust ehk missugust arengukeskkonda pakkus saksa õppekeelega kooli muusikakasvatus. Probleemist kasvab välja uurimistööle seatud eesmärk uurida mitmest vaatenurgast teoreetiliselt ja empiiriliselt saksa õppekeelega koolide muusikaõppekirjandust ja laulmisõpetust aastatel 1860–1914.

SIRLI PARM
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Eesti keele ajasõnade omandamine”
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29507/parm_sirli.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 17. mail kl 14.15 Tartus Tartu Ülikooli senati saalis.
Juhendajad: prof Renate Pajusalu ja prof Reili Argus
Oponent: prof Klaus Laalo (Tampere Ülikool, Soome)
Enamasti ollakse ühel meelel selles, et väikelapsed mõistavad ja väljendavad aega täiskasvanutest erinevalt. Põhilisemate kognitiivsete kategooriate – ruumi-, aja-, isiku- ja arvukategooria – omandamise arengut nii lingvistilisel kui ka mittelingvistilisel kontseptuaalsel tasandil on peetud väga oluliseks, kuna selles peegelduvad nii puhtkeeleline areng kui ka mõtlemise seaduspära.
Väitekirjas käsitletakse seda, kuidas eesti laps omandab ajakategooriat, eelkõige selle leksikaalseid väljendusvahendeid ehk ajasõnu. Töö üldine eesmärk on välja selgitada eesti keelelise ajasüsteemi arengu seaduspära kuni seitsmeaastastel lastel. Väitekirjas otsitakse vastust põhiliselt kahele küsimusele: millises järjekorras ilmuvad ajasõnad laste kõnesse ja milline on nende kasutus ning kas ajasõnad aitavad lastel grammatilist aega tajuda ja kasutada.
Uurimus jaguneb kaheks: keele omandamise varasel perioodil (kuni kolmanda eluaastani) ilmuvate ajasõnade uurimiseks on kasutatud korpusanalüüsi ja vanemate lastega (4–7aastased) on läbi viidud psühholingvistiline eksperiment.
Põhilise tulemusena saab nimetada järgmist. Leksikaalse aja omandamine algab samal ajal grammatilise ajakategooria omandamisega (enne lapse kaheaastaseks saamist). Esimesed ajasõnad on deiktikud, mis viitavad ajasuhetele lähtuvalt kõnehetkest. Leksikaalse aja väljendamine algab olevikukeskselt – kõigepealt ilmuvad olevikule osutavad ja olevikuaega täpsustavad ajasõnad. Seejärel sageneb nii mineviku väljendamine grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega kui ka tuleviku väljendamine ajaadverbidega, lapsekeeles on sage ajalisi järgnevussuhteid tähistavate sõnade kasutus. Nelja-aastaselt ei ole eesti lapsed veel ajakategooriat täielikult omandanud, ajakategooria aktiivne omandamine toimub 4–7aastaselt.
Eksperimendi tulemused näitavad, et ajasõnad on oluline ajainfo grammatiliste ajavormide mõistmisel ja produtseerimisel. Ajalisele järgnevusele osutamisel on 4–7aastaste laste jaoks küll ajasõnad „enne”, „praegu”, „pärast” selgemad kui komplekssema tähendusega ajasõnad „juba”, „jälle”, „veel”, kuid mõlemad sõnakomplektid aitavad verbiga väljendatud aega tajuda ja kasutada.


Reedel, 10. mail kl 13 toimub Tallinna tehnikaülikooli ruumis X-213 ajakirjanik Neeme Raua loeng „USA relvad ja poliitika”.

President Obama sai aprillis oma teise ametiaja seni suurema kaotuse osaliseks: senat lükkas tagasi tema kava karmistada relvaostmise reegleid. Miks relvateema Ühendriikide poliitikas nii teravalt päevakorras on, millist rolli mängib USA poliitikas relvalobi ja miks ameeriklased enese relvastamist nii oluliseks peavad? Neile küsimustele otsib Neeme Raud oma loengus vastust.

Reedel, 10. mail kl 14 peab venia legendi teemal „Infokäitumine ja infopädevus infouuringute kontekstis” Sirje Virkus, kes kandideerib Tallinna ülikooli infoteaduse professori ametikohale. Loeng toimub Tallinna ülikooli ruumis S-322.

16.–18. maini toimub Tartus, esimest korda Eestis, selleaastane Saksamaa keele ja luule akadeemia kevadkonverents „Palju keeli – üks maa”. Saksamaa keele ja luule akadeemia liikmed – kirjanikud, luuletajad, tõlkijad, keele- ja kirjandusteadlased, samuti ajaloolased ja filosoofid – tulevad Tartusse, et vahetada kogemusi Eesti kolleegidega. Nad tahavad Eestit ja siinset kultuuri paremini tundma õppida ning pakkuda ülevaadet oma kirjanduslikust tegevusest.

Kõik üritused toimuvad saksa keeles, kui ei ole teisiti näidatud, täpsem info: http://www.fl.ut.ee/1183460. Kõik huvilised on lahkesti oodatud.

Saksamaa keele ja luule akadeemia tegutseb alates 1949. aastast, koondades nimekaid saksakeelseid kirjanikke ja teadlasi nii kodu- kui välismaalt. Tegemist on saksa keeleruumis ainulaadse foorumiga, mis pakub võimalusi intellektuaalseteks kohtumisteks ja tulisteks diskussioonideks kõigi saksa keelt ja kirjandust puudutavate küsimuste üle. Lähem info: www.deutscheakademie.de

Reedel, 17. mail kl 14.30 teeb Tallinna Ülikooli ruumis A-007 külalisesineja prof dr Günter Törner ettekande „German National Centre for Teacher Education”. Günter Törner tutvustab Saksamaa pedagoogilise keskuse tööd pideva professionaalse arengu toetamisel ning räägib õpetajate toetamisest nende igapäevatöös ja praeguse õppekava vastavusest XXI sajandi nõuetele. Osaleda soovijatel palutakse oma osalemissoovist märku anda hiljemalt 15. mail e-kirjaga aadressil: merlin.linde@gmail.com

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming