Kaitstud väitekirjad

Katrin Idla

TEA TULLUSEesti maaülikoolKaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), metsandusDoktoritöö „Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endistel põllumajandusmaadel kasvavates noortes lehtpuuistandikes” („Understorey vegetation and factors affecting it in young deciduous forest plantations on former agricultural land”)http://dspace.emu.ee/handle/10492/820Juhendajad: prof Hardi Tullus ja PhD Elle RoosalusteOponent: prof Vitas Marozas (Aleksandras Stulginskise ülikool, Leedu)Doktoritöö eesmärgiks oli analüüsida, millised kasvukoha ja puistu tunnused mõjutavad alustaimestiku karakteristikuid endistel põllumajandusmaadel kasvavates noortes istandikes ning hinnata, kas poolvõõrliigi hübriidhaavaistandikud pakuvad alustaimestiku liikidele samasuguseid kasvutingimusi võrreldes kodumaise puuliigi arukase istandikega. Töö eesmärk oli ka alustaimestiku kujunemise ning karakteristikute võrdlemine arukaseistandikes ja looduslikult tekkinud kaasikutes. Alustaimestikku, puurinnet ja kasvukohta iseloomustav andmestik koguti 73 püsiproovitükilt, mis paiknesid 11 arukase- ja 24 hübriidhaavaistandikus ning 11 looduslikult tekkinud kaasikus. Töö tulemusena selgub, et noore istandiku alustaimestiku iseloomustajaid mõjutasid nii eelnev põllumajanduslik maakasutus, istandiku rajamisel rakendatud maapinna ettevalmistusviis kui ka mullastiku tingimused. Vanuse kasvades muutub istandiku rajamisele eelnenud häiringute mõjust olulisemaks puurindega seotud tegurite mõju rohu- ja samblarindele. Alates 1999. aastast on Eestis endistele põllumajandusmaadele rajatud umbes 700 ha puuistandikke poolvõõrliigi hübriidhaavaga, kohalikest lehtpuudest soovitatakse endiste põllumajandusmaade metsastamiseks eelkõige arukaske. Kui mujal maailmas on võõrpuuliikidega rajatud istandikes täheldatud mõnikord keskkonnakaitselisi probleeme, siis töö tulemusel selgus, et hübriidhaava- ja arukaseistandike alustaimestiku karakteristikud on suures osas sarnased. See lubab aga väita, et hübriidhaavikute rajamisega Eestis ei kaasne alustaimestikus ebasobivaid muutusi, nt võõrliikide levikut.

PILLE PÕIKLIK
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Positsioneerimine ja ruum meediadiskursuses: kriitiline diskursusanalüüs Ühendriikide teise põhiseadusparanduse kohtuasjade kajastusest ajalehes The New York Times” („Space and Positioning in Media Discourse: A Critical Discourse Analysis of the Representation of the Second Amendment Court Cases in The New York Times”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29818/p6iklik_pille.pdf?sequence=1
Juhendaja: PhD Raili Marling
Oponendid: prof Inger Lassen (Aalborgi ülikool, Taani) ja PhD Jan Chovanec (Masaryki ülikool, Tšehhi)
Doktoritöö keskmes on Ühendriikide põhiseaduse teine parandus, mis kurikuulsalt ebaselges sõnastuses nimetab relvaõigused põhiseadusliku kaitse alla käivaks. Ühendriikide ühiskonnas on relvaõiguste teema sageli avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, eriti traagiliste sündmuste puhul, nt tulistamine Newtownis 2012. aasta detsembris. Relvaõiguste teema on ideoloogiline ja viib ägedate vaidlusteni, kus põrkuvad lahknevad arusaamad valitsuse ja indiviidi õigustest ja kohustustest. Need õigused ja kohustused taanduvad põhiseaduslikule alusele ning siin saab oluliseks kohtute, eriti ülemkohtu arvamus. Ülemkohus on teist põhiseadusparandust kitsalt käsitlenud kolme kohtuasja raames: Ameerika Ühendriigid vs. Miller (1939), Columbia piirkond vs. Heller (2008) ja McDonald vs. Chicago (2010). Doktoritöö korpuse moodustavad New York Timesi uudisartiklid, mis neid kohtuotsuseid käsitlevad. Meediakajastus on oluline, sest vaid väike osa avalikkusest loeb kohtuotsuste tekste – enamik usaldab meedia vahendatut. Doktoritöö analüüsib, kuidas uudisartiklid kajastavad ühiskondlikku debatti põhiseaduslike relvaõiguste üle, tuues kokku ülemkohtu ja kohtunike, huvigruppide, ametnike ja poliitikute jt toimijate vaatenurga. Nende koosluses luuakse diskursusruum, mis on keeruliste ühiskondlike tingimuste ja suhete valikuline kajastus. Analüüs keskendub ruumi ja positsioneerimise mõistele, ja seda nii ühiskondlikul kui ka teksti tasandil, rakendades kriitilise diskursusanalüüsi töövahendeid. Analüüs näitab, et teise põhiseadusparanduse arutelu mõjutab tugevalt ajalooline kontekst, selle tõlgendamine on tugevalt seotud võimuhierarhiatega ja autoriteetsete diskursusruumidega.

KAREN VOOLAID
Tallinna tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Ärikoolide organisatsioonilise õppivuse mõõtmine” („Measurement of Organizational Learning of Business Schools”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?905
Juhendajad: prof Urve Venesaar ja prof Üllas Ehrlich
Oponendid: prof Monika Petraite (Kaunase tehnikaülikool, Leedu) ja prof Ruth Alas (EBS)
Doktoritöö teemaks on ärikoolide organisatsiooniline õppimine ja selle mõõtmine. Autor on välja töötanud universaalselt kasutatava ärikoolide organisatsioonilise õppivuse uurimise ja mõõtmise instrumendi ja seda kasutades mõõtnud enam kui saja maailma ärikooli organisatsioonilise õppivuse taset. On analüüsitud nii ärikoolide organisatsioonilise õppivuse kui ka selle üksikute komponentide (tasemete ja dimensioonide) sõltuvust ärikoolide kuuluvusest geograafilis-kultuurilisse regiooni, ärikoolide omandivormist ja koolidele omistatud rahvusvahelistest akrediteeringutest.

VIKTORIA VORONOVA
Tallinna tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Prügi ladestamise keskkonnamõjud ja alternatiivid olmeprügi käitlemisel” („Assessment of environmental impacts of landfilling and alternatives of management of municipal solid waste”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?907
Juhendajad prof Enn Loigu ja prof Arvo Iital (TTÜ)
Oponendid: PhD Plepys Andrius (Lundi ülikool, Rootsi) ja PhD Ruta Bendere (Läti ülikool)
Prügilasse ladestamine on seni olnud valdav olmejäätmete käitlusmeetod, ehkki üha enam on jäätmeid hakatud põletama. Seetõttu oli käesoleva töö eesmärk olmejäätmeprügilate keskkonnamõju hindamine ning parima võimaliku alternatiivi pakkumine prügilagaasi utiliseerimiseks ja nõrgvee puhastamiseks. Tulemused näitavad, et prügilagaasi kogumine edasise kasutamisega energia tootmiseks ja nõrgvee puhastuse optimeerimine aitavad saastekoguseid vähendada, võrreldes elektri tootmisega põlevkivist. Täiendavalt pakub autor keskkonnamõju vähendamiseks prügilasse ladestatavate jäätmete koguse minimeerimist ja nende koostise muutmist, rakendades alternatiivina jäätmete masspõletust. Täiendava jäätmekoguse vähenemise majapidamistes võib tagada jäätmete õiglasema maksustamisega MOJE-süsteemi juurutamise kaudu.

KATILIINA GIELEN
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Tõlkelugu süsteemides: uurimusi XX sajandi Eesti tõlkeruumist” („Translation history in systems: Studies on the Estonian translational space of the 20th century”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29980/gielen_katiliina.pdf?sequence=1
Juhendajad: PhD Raili Marling ja PhD Reet Sool
Oponendid: prof Outi Paloposki (Turu ülikool, Soome) ja prof Maryvonne Boisseau (Strasbourgi ülikool, Prantsusmaa)
Tõlge moodustab kultuurist suure ja huvitava osa, tõlkelugu on osa meie kultuuriloost ning tõlgete, tõlkijate ja tõlkemehhanismide kontekstualiseeritud uurimine vältimatu osa kultuuri uurimisest.
Doktoritöö koondab nelja tõlkeloolist uurimusartiklit, mis läbivad kronoloogiliselt XX sajandi Eesti tõlketemaatikaga seotud episoode ja ülevaatlikku sissejuhatavat artiklit, kus vaadeldakse tõlketeaduse kui eraldi teadusharu tekkimist, tutvustatakse artiklites kasutatud kontseptsioone ja analüüsitakse peamisi mõisteid.
Väitekirja eesmärk on uurida tõlketegevuse eri tahke ja tõlkija positsiooni: (1) tõlkenormide muutumist ajas ja ruumis ning (2) tõlketegevuse sõltuvust taustsüsteemidest ehk mis osa on tõlkimistavadel ja sotsiaal-poliitilisel kontekstil. Ülevaatliku artikli üks eesmärke on juhtida tähelepanu tõlkeloole kui kultuuriloo osale ja selle uurimise vajalikkusele. Peale tõlketeaduse arengut ja problemaatikat kaardistava osa vaadeldakse väitekirja koondartiklis deskriptiivse tõlketeaduse tekkimist, rõhutades deskriptiivsete ehk mittehinnanguliste kirjeldusmeetodite olulisust tõlketekstide ja -situatsioonide uurimisel. Teine oluline aspekt on tõlketeksti mõistmine mitte lähtekultuuri, vaid vastuvõtva kultuuriruumi osana. Sellise lähenemisega tunnistatakse tõlkija aktiivset (teadlikku või mitteteadlikku) rolli tõlkeotsuste tegemisel lähtuvalt vastuvõtva kultuuri normidest ja asetatakse tõlketekstid hierarhilisse suhtesse omakultuuri tekstidega.

KATRIN SIKK
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus
Doktoritöö „Mangaani ja efedrooni intoksikatsioonist tingitud neuroloogilise kahjustuse patogenees ning kliiniline sümptomaatika” („Manganese-ephedrone intoxication – pathogenesis of neurological damage and clinical symptomatology”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/29997
Juhendajad: PhD Sulev Haldre, PhD Pille Taba ja prof Sten-Magnus Aquilonius (Uppsala ülikool, Rootsi)
Oponent: prof, MD Per Odin (Skåne ülikooli kliinik, Rootsi)
Parkinsonistlike sündroomide põhjusi on palju, neist kõige sagedasem on Parkinsoni tõbi. Muudeks põhjusteks võivad olla teised neurodegeneratiivsed haigused, ravimid, aju koldelised kahjustused, vaskulaarsed haigused, infektsioonid ja toksiinid.
Doktoritöö kirjeldab parkinsonistlikku sündroomi narkomaanidel, kes süstisid kodusel meetodil valmistatud pseudoefedriini, kaaliumpermanganaadi, äädikhappe ja keeva vee segu. Oksüdatsioonireaktsiooni tulemusel tekkis pseudoefedriinist efedroon e metkatinoon, mis on amfetamiinilaadne psühhostimulant. Toksilise kõrvalproduktina sisaldas lahus suures hulgas mangaani, mis veeni manustatuna ületas soovitusliku päevase mangaani normi ligi 2000 korda. Aastatel 2006–2012 uuriti kokku 38 patsienti, keskmise vanusega 33 aastat. Peamisteks sümptoomideks olid tasakaalu-, kõnnaku- ja kõnehäired, jäsemete düstooniad ja liigutuste aeglustumine. Kliiniline pilt sarnanes klassikalisele mangaani intoksikatsioonile. Efedrooni kasutamise kestuse ja haiguse kliinilise raskuse vahel puudus seos, s.t ka väga lühikese perioodi narkootikumi tarvitamise järgselt võis tekkida raske motoorne defitsiit. Neuroloogiline kahjustus oli pöördumatu ning esines tendents haiguse progresseerumisele ka tarvitamise lõpetamisel. Magnetresonanttomograafia uuringul ilmnes mangaani ladestusele iseloomulik signaali intensiivsuse tõus basaaltuumades. Isotoopuuringud näitasid, et dopamiinergilised neuronid, mis hävinevad Parkinsoni tõve puhul, olid uuritavatel säilinud. Antiparkinsonistlik ravi levodopaga ei olnud efektiivne. Efedrooni tarvitamine on oluline parkinsonistliku sündroomi tekkepõhjus noortel patsientidel Eestis. Narkootilise segu tarvitamise lõppedes puuduvad spetsiifilised muutused laboratoorsetes ja instrumentaalsetes uuringutes, mistõttu on oluline ära tunda kirjeldatud kliinilist pilti ja patsiente küsitleda võimaliku efedrooni tarvitamise anamneesi kohta, et vältida kulukaid ja ebatarvilikke lisauuringuid. Mangaan-efedrooni segu tarvitamine põhjustab olulist füüsilist puuet ja elukvaliteedi langust. Ennetustöö võimaldaks vähendada otseseid ja kaudseid kulutusi rehabilitatsioonile ja sotsiaalhoolekandele.

MIGUEL PORTILLO ESTRADA
Eesti maaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), ökofüsioloogia
Doktoritöö „Euroopa metsaökosüsteemide süsiniku- ja lämmastikuringe seosed taimse varisega” („On the relationships between plant litter and the carbon and nitrogen cycles in European forest ecosystems”)
http://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/821/2013MiguelPortilloEstrada_PhDthesisFin.pdf?sequence=4
Juhendajad: prof Ülo Niinemets
ja PhD Steffen M. Noe
Oponent: prof J. H. C. (Hans) Cornelissen (Amsterdami ülikool, Holland)
Töös käsitletakse taimekõdu ning süsiniku ja lämmastiku biogeokeemilise ringega seotud protsesse Euroopa metsaökosüsteemides. Töö ühendab eksperimente, mis on korraldatud erinevate puuliikidega, nt harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) ja korgitamm (Quercus suber), mis on kasvanud eri kliimapiirkondades (boreaalne, hemiboreaalne, atlantiline, vahemereline). Esitletakse eksperimente, mis uurivad taimse varise tekkega seotud protsesse: taime poolt lehtede vananemisel toimuvat lämmastiku taasomastamist, võra peenvarise dünaamikat ja süsiniku ning lämmastiku lisandumist metsaalusesse pinnasesse. Sõltuvalt eksperimendi läbiviimise kohast, kliimast, lämmastiku saadavusest ja uuritavast taimeliigist leiti antud tunnustel erinevusi. Taimne varis laguneb ja muutub mulla orgaaniliseks ja mineraalseks osaks. Taimede ja mulla mikroobid vabastavad lenduvate orgaaniliste ühenditena süsinikku ja lämmastikku ning see lahkub metsa toitaineringlusest. Rohelistest lehtedest, varisest ja pinnasest eralduvate orgaaniliste lenduvühendite võrdlus viidi läbi Eesti parasvöötme metsas.
Turbarabad on toitainevaesed piirkonnad, kuhu aja jooksul on kogunenud orgaanilist ainet. Turbamuldade kuivendamine vabastab toitaineid, kiirendab süsiniku ja lämmastiku ringlust, muudab mulla omadusi, ergutab puude kasvu ning toodab lenduvühendeid. Viimasel ajal on erilist tähelepanu pööratud nendele kasvuhooneefekti tekitavatele lenduvühenditele (NO2, CO2 ja CH4), mis mõjutavad globaalset soojenemist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming