Kaitstud väitekirjad

Katrin Idla

TOOMAS LOTT Tartu Ülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), filosoofia Doktoritöö „Plato on Belief (doxa). Theaetetus 184B-187A” („Platon uskumusest (doxa). „Theaitetos” 184B-187A”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26271/lott_toomas.pdf?sequence=1 Juhendajad: PhD Roomet Jakapi ja prof Ülo Matjus Oponent: prof Jan Szaif (California Ülikool Davises, USA) Dissertatsioonis pakutakse välja vastus küsimusele, miks Platon hakkab oma hilistes dialoogides mõistma uskumuste (doxa) kujundamist spetsiifiliselt ratsionaalse võimena. Keskmistes dialoogides käsitles Platon passiivseid ja mittereflektiivseid nõustumisi uskumustena. Ühtlasi omistas Platon siis uskumused loomadele ja lastele. Hilistes dialoogides Platon eitab, et loomadel ja lastel on uskumused ja väidab, et uskumuste kujundamine eeldab paratamatult mõtlemist ja kaalutlemist. Dissertatsioonis leitakse sellele nihkele põhjendus dialoogist „Theaitetos”, täpsemalt selle lõigust 184B-187A. Platon hakkab siin mõistma uskumuste kujundamist eesmärgipärase protsessina. Uskumuste kujundamise eesmärgiks on representeerida reaalsust korrektselt, s.t kujundada tõeseid uskumusi. Kuna Platoni jaoks on mõistusliku hingejao eriomaseks jooneks just kognitiivne iha tõe järele, siis on loomulik, et Platon hakkab mõistma uskumuste kujundamist mõistusliku võimena ehk võimena, millega paratamatult kaasneb suutlikkus mõtelda ja kaalutleda. Ühtlasi tähendab see, et uskumusi kujundatakse alati lähtudes sellest, kas mingi konkreetne uskumus sobitub kokku teiste uskumustega. Kuna Platon hakkab uskumusi mõistma seesmiselt tõele suunatuna, asendub tema keskmiste dialoogide atomistlik uskumusekontseptsioon hilisemates dialoogides holistliku uskumusekontseptsiooniga.

PEETER KAASIK
Tallinna Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), ajalugu
Doktoritöö „Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel: sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi”
http://e-ait.tlulib.ee/262/1/kaasik_peeter_dok.pdf
Juhendajad: PhD Magnus Ilmjärv
Oponent: PhD Enn Tarvel ja PhD Tõnu Tannberg (Tartu Ülikool)

ANNIKA KILGI
Tallinna Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), lingvistika
Doktoritöö „Tõlkekeele dünaamika piibli esmaeestinduse käigus: verbi morfosüntaksi areng ja lõplik toimetamisfaas”
http://www.tlu.ee/files/news/4985/Kilgi5317549c580ab1aa9642192c24b1afbc.pdf
Juhendajad: PhD Kristiina Ross ja prof Martin Ehala
Oponent: PhD Külli Habicht (Tartu Ülikool) ja prof Raimo Raag (Uppsala Ülikool, Rootsi)

MARKO PROUS
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), zooloogia
Doktoritöö „Lehevaablaste perekonna Empria (Hymenoptera, Tenthredinidae) taksonoomia ja fülogenees”
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26110/prous_marko.pdf?sequence=1
Juhendajad: PhD Mikk Heidemaa ja prof Toomas Tammaru
Oponent: PhD Stephan M. Blank (Senckenbergi Saksa Entomoloogia Instituut)
Elurikkust on teaduslikult kirjeldatud üle 250 aasta, kuid suurem osa (hinnanguliselt 80–90%) sellest on teadusele ikka veel tundmata. Suurema osa palja silmaga nähtavast kirjeldatud ja kirjeldamata elurikkusest moodustavad putukad. Neid on teada ligi miljon liiki, kuid avastamata võib olla lausa kümme korda rohkem. Üks liigirikkamaid putukaseltse on kiletiivalised (nt herilased, mesilased ja sipelgad), kuhu kuulub ka doktoritöös uuritud põhja poolkeral levinud 60-liigiline perekond Empria. Tegemist on lehevaablastega, kes vastsestaadiumis on kõik taimtoidulised ja meenutavad liblikaröövikuid. Täiskasvanud empriad on väiksed (4–9 mm) mustad putukad. Iseloomulikuks tunnuseks on tagakehal paiknevad valged laigud, mille põhjal on perekonda teistest lehevaablastest kerge eristada. Liikide määramine on paraku aga võimalik pea ainult mikroskoobi abiga ja seejuures tuleb tavaliselt isastel genitaalkapslist eraldada peenisvalvid ja emastel munetid. Aga kui see on tehtud, siis on liikide määramine üldjuhul lihtne igaühele, kuna tavaliselt erinevad eri liikidel peenisvalvid ja munetid väga selgesti. Võib öelda, et on lihtsalt vaja galeriid kõikide liikide peenisvalvidest ja munetitest ning seejärel üles leida otsitav.
Doktoritöö raames koostati ida poolkera empria liikide (50) jaoks määramistabel koos fotodega peenisvalvidest ja munetitest (lääne poolkera liikide kohta oli vastav info juba olemas). Nende seas on 13 uut liiki teadusele, millest üheksa ootab veel nimetamist. Lisaks kasutati 46 liigi (nii ida kui lääne poolkeralt) DNA andmeid põlvnemissuhete väljaselgitamiseks. Edasiste uurimuste ülesandeks oleks kirjeldada seni teadusele tundmatud liigid ja välja selgitada kõikide liikide toidutaimed (rohkem kui pooltel teadmata). Lähemat uurimist vääriks empria ka liigitekke aspektist, kuna perekonnas paistab olevat enam-vähem pidev skaala nii rohkem kui vähem eristunud liikidest ja mõnede liigirühmade või -paaride puhul polegi liigipiirid päris selged. Aga miks meil üldse neid empria liike vaja tunda? Otsest majanduslikku tähtsust neil pole (Põhja-Ameerikas võivad paar liiki siiski olla maasika kahjurid). Teaduse seisukohalt on aga tegemist ühe pusletükiga teadmiste üldises mosaiikpildis, mille kokkupanemine aitab meil üha paremini mõista ümbritsevat maailma.

OKSANA KURKINA
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Nonlinear Dynamics of Internal Gravity Waves in Shallow Seas” („Siselainete mittelineaarne dünaamika madala vee lähenduses”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?780
Juhendajad: PhD Tarmo Soomere ja prof Efim Pelinovsky (Venemaa Teaduste Akadeemia)
Oponendid: prof Christian Kharif (Ecole Centrale Marseille, Prantsusmaa) ja prof Henrik Kalisch (Bergeni Ülikool, Norra)
Doktoritöös analüüsitakse pikkade mittelineaarsete siselainete dünaamikat nii mõnedel praktilist huvi pakkuvatel erijuhtudel kui ka veemasside realistlike stratifikatsioonide jaoks. On tuletatud uus võrrand lainelevi jaoks kolmekihilises sümmeetriliselt stratifitseeritud meres. Selline veemasside struktuur esineb sageli Läänemeres, kuid olemasolevad võrrandid ei võimalda analüüsida lainelevi iseärasusi sellises keskkonnas. Võrrandi kõigi liikmete koefitsiendid on leitud analüütiliselt veekihtide parameetrite alusel. On näidatud, et võrrandil eksisteerivad erilahendid üksiklainete näol ning analüüsitud nende omadusi.

MEELIS MARIPUU
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), ajalugu
Doktoritöö „Omavalitsuseta omavalitsused. Halduskorraldus Eestis Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944” („Administrative Order in Estonia during the German Occupation in 1941–1944”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/26120
Juhendaja: PhD Tõnu-Andrus Tannberg
Oponent: prof Kalervo Hovi (Turu Ülikool)
Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon on olulisel määral kujundanud Eesti lähiajalugu ja inimeste suhtumist ning arusaama sellesse. Samas on perioodi käsitlemine akadeemilises ajalooteaduses olnud seni äärmiselt tagasihoidlik. Uurimuses analüüsitakse Saksamaa totalitaarse süsteemi administratiivõiguse käsitust okupeeritud Eesti halduskorralduse näite varal, tuues võrdlusi sündmustega Lätis ja Leedus. Eesti ei osalenud riigina Teises maailmasõjas, kuid sellegi poolest tegutsesid Eestis haldusvõimu taastamisel Saksa sõjaväe- ja tsiviilasutuste kõrval kolm selgelt eristuvat omamaist osapoolt. Jüri Uluotsa ümber kogunenud rahvuslikud poliitringkonnad ja omaalgatuslikult tegevust taastavad kohalikud omavalitsused lähtusid oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest. Kolmanda osapoole moodustasid Hjalmar Mäe ümber koondunud saksasõbralikud tegelased (hilisem nn Eesti Omavalitsus), kes tegutsesid otseselt Saksa võimude usaldusisikutena. Neist kaks, kohalikud omavalitsused ja Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsus, kujundati ka formaalselt Saksa tsiviilhalduse täitevvõimu asutusteks. Sõja kestel välja kuulutatud reformid deklareerisid halduskorralduse lihtsustamist ja otsustusprotsessi viimist madalale tasemele. Tegelikkuses toimus riigivõimu edasine tsentraliseerimine ning Eestis toimivat halduskorraldust asuti ühtlustama Reichis kehtiva korraga.

ELVIRA KÜÜN
Tallinna Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), lingvistika
Doktoritöö „Eesti segregatiivsete piirkondade venekeelse elanikkonna keeleline profiil: põlvkondade võrdlus”
http://e-ait.tlulib.ee/263/1/kuun_elvira_dok.pdf
Juhendajad: PhD Mart Rannut ja prof Anna Verschik
Oponendid: prof Martin Ehala (Tartu Ülikool) ja PhD Kadri Koreinik (Tartu Ülikool)

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming