Keelte iludusvõistlus uuel ringil

 

Keeletalguliste esitatud lausetes on palju täpitähti – esitajad on selle eesti keele kõlalise iseärasuse ära tabanud. Vestlevad HTMi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender ja teadusosakonna peaekspert Kadri Vider. Kadri Vider: Keele ilu on kuulaja kõrvades. Rumeenias armusin ühes keeletehnoloogia suvekoolis prantsuse keele kõlasse, mitte selle rääkijasse: kui ta vait oli, jättis ta isik mind külmaks, aga kui ta oma emakeelt rääkima hakkas, siis võisin seda tunde nautida, ise sõnakestki aru saamata. Vaat see on minu teravaim elamus keele kaunist kõlast!

Tõnu Tender: Kinnitasid vana reeglit: naised armastavat kõrvadega…

Minu värvikamad elamused on seotud lõunaeesti keelekujudega: Tartu ja Võru kandi keelega. Tallinn-Nõmme koolipoisina kuulsin Artur Adsoni võrukeelseid värsiridu, mis mulle väga erilisena kõlasid! Üliõpilas­põlves lummas mind Gustav Suitsu „Kerkokell”, hindan seda praegugi väga kõrgelt. Eesti iseseisvuse taastamise ajal kuulsin muusik Indrek Kalda ehedat ja mahlakat, äärmiselt kõlarikast ning vaimukat võrukeelset kõnet! Mulle avaldas muljet asjaolu, et keele kõla võib asjadele ja nähtustele anda teistsuguse tähenduse.

K. V.: Kui haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tuli möödunud aasta lõpul välja ideega korrata legendaarset keelte iludusvõistlust, siis pani see mõte mind lingvistina ausalt öeldes nördima. Sama hästi võiks võistelda selles, missugusel rahval on siivsam või viisakam ajalugu! Olen lingvistide seas kogenud küll teatavat üksmeelt selles, et itaalia keelel on väga ilus kõla, kuid eesti või soome keele teise „auhinnalise” koha jutt toob kaasa hämmelduse.

T. T.: Miks peetakse just itaalia keelt ilu etaloniks? Ehk itaalia ooperi tõttu? Meie põhjanaabridki tunnevad legendi, mille kohaselt soome keel pälvinud keelte iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha. Soome legendaarne sopran Aino Ackte esitanud 1900. aastal Pariisi maailmanäitusel – Soome esines oma paviljoniga, asjatundjad peavad seda aastat soome kunsti kuldajastu kõrghetkeks – lause „Aja hiljaa sillalla”.

Minagi jäin ministri ettepaneku puhul esialgu nõutuks, Eesti üldsus siiski mitte: „Pehmed ja karvased”, „Ärapanija” jne haakisid end teema külge ja tegid asjast juttu. Lisaks telesaadetele leidus neidki, kes parodeerisid võrgukommentaarides eesti keele väidetavalt pärjatud lauset ning keelevõistluse uut algatust. Oli neidki, kes suhtusid teemasse hardusega. Ministeeriumi valvelauda toonud üks taadike paberile kribatud lause, kunagise üle silla sõitmise legendi versiooni. Mõned rahvus­vahelised allikadki märkisid ministri algatuse ära. Muide, mulle meenub lapsepõlvest poisiklutt, kes õõtsutas end lauajupil ning retsiteeris: „Mina / keegi teine lähen/läks(in) üle silla”, lisades variante: „kellad tegid killa-kõlla ~ munad tegid tilla-talla” jne.

K. V.: Mulle endale tundus koolipõlves ebaloogiline, miks esitati eesti keele kaunikõlalisuse tõendina sisult väheütlev ja ka kõlalt poolhelitu „Sõida tasa üle silla”. Saanud sinu käest kuulda, et ajalooline tõepõhi on all pigem lause soomekeelsel vastel, pidin möönma, et see kõlab kaunisti küll!

T. T.: Kahtlen väga, kas säärane võistlus Pariisi maailmanäitusel ikka aset leidis, kuid soomlaste versioon on konkreetse taustaga seotud.

Mina ei ole kutsari lausutud tasa-üle-silla-sõitmist kunagi inetuks pidanud. Võib-olla on minu, aga ka teiste mälus keelte võistluse legend põimunud Kaarli kiriku Köleri altarimaaliga, kus Jeesuse prototüübiks olevat joodikust kutsar. Kutsar sai olla kunstnikule Jumalapoja prototüübiks, kutsar sai olla ka keelte võistlusel lause lausujaks.

Minu jaoks on põnev Nils Sachrise 2004. aasta Akadeemia 11. numbris ilmunud lugu Juliane B. von Krüdenerist, kus eesti keelega seotud legendist juttu on: selle põhjal on eesti variant soome omast vanem.

Tosina aasta eest pidasin ettekande „Milleks vajame kahte kirjakeelt”, see ilmus ka Postimehes. Põgusalt tegin sealgi keele ilust juttu: „Millega või kuidas tuleb ilmsiks keele ilu? Vastus tundub üsna banaalne – helilisuses, see tähendab vokaalide rohkuses ja susisevate häälikute vähesuses. Meenutagem müüti keelte võistlusest, kus eesti kutsari „Sõida tasa üle silla” tõi eestlastele itaalia keele järel teise koha. Võrokesest voorimehe suus kõlanuks see lause veel kaunimalt: „Sõida´ hillä üle silla”.”

K. V.: Olgu kuidas oli, nüüd on tehnoloogiliselt ka inimomasesse keele valda jõutud. Enam ei pea mõjulepääsuks esitlema kauneid sõnu koolitatud häälega ooperilauljad! Kui anname sama asja „lausuda” teise keele jaoks loodud kõnesüntesaatorile, on tulemused keeliti juba võrreldavad (sic! need ei võistle!). See tuli mulle pähe pärast esialgset nördimust ja nõnda kujunes ministri ideest vastuvõetav tegevusplaan.

T. T.: Meie keelt-kultuuri tutvustavad ettevõtmised on vajalikud ega ole Eestile sugugi ainuomased. 2008. aastal tähistatakse UNESCOrahvusvahelist keelteaastat ja Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat. Näiteks Prantsusmaa kavatseb oktoobris korraldada oma koolides Euroopa nädala ning on Euroopa Liidu liikmesriikidelt abi palunud nende riigikeel(t)es loodud kahe olulise luuletuse väljavalimisel ja prantsuse keelde tõlkimisel. Väljavalitud ja prantsuse keelde tõlgitud luuletusi õpitaks sealsetes koolides. Luuletused peaksid olema 20–25realised ning esimene neist peaks sobima 6–11- ning teine 12–15aastastele. Sinna juurde soovitakse ka lühikest ajastut, autorit  ja keelt tutvustavat teksti.

Ministeerium ongi nüüd keeletalgud välja kuulutanud ja kogub rahva käest kauneid lauseid. Saadetud lausetes on palju täpitähti – esitajad on selle eesti keele kõlalise iseärasuse ära tabanud.

K. V.: Nagu teame, ehitas keelemees Johannes Aavik kogu oma keeleuuenduse üles heakõla ehk eufoonika ideedele. Tema arvates tegid eesti keele koledaks lühikeste silpidega pikad sõnad, kus võimutsesid helitud häälikud. Liiga palju olevat sulghäälikuid (eriti t/d-d ja s-i), täishäälikuist kõlasid Aaviku meelest eriti koledasti sagedased u-d, mille vahekord o-ga võinuks olla sarnane itaalia keele omaga; i-mitmus ja -ülivõrre olid Aaviku meelest kauneimad.

Eks eesti keele tegelik omapära ilmne hästi juba lähima sugulaskeele, soome keelega võrreldes. Võtame või välte-erinevused sõnavormides nagu kannu ja .kannu ning peenendusega tähenduse eristamine sõnades nagu palk ja pal´k. Ammu teada on soomlaste kimbatus õ-d sisaldavate eestikeelsete sõnadega!

Kuid keeletalguliste kirjades olen märganud, et kaunikõlaliste lausetena pakutakse sageli kaunisisulisi lauseid: näiteks Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi kaunite lausete võistluse võitis lause „Ema tuli koju”.

T. T.: Kindlasti on sisul ehk tähistataval kaalukas osa. Mulle meenus kohe soomlaste kaunima sõna otsimise võistlus, kus esikoha pälvis äiti (ema).

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht