Kliimaskeptikud ja silmamoondajad

Silver Rattasepp

Kahtluste ja konflikti-illusiooni tekitamisest globaalse kliimasoojenemise kohta.Globaalse kliimasoojenemise kohta leidub meie lehtedes artikleid üsna hõredalt. Enamasti jäävad need mõne üksiku ja juhusliku uurimistulemuse kajastuseks või mõne eeldatavaoodatava ökokahjustuse kirjelduseks. Küll aga avaldati novembris Postimehes pikem intervjuu „Eesti päritoluga teadusmehe” Arno Arrakuga,1 kes veendunult kinnitab, et inimtekkelist kliimamuutust ei ole toimumas, ning lisaks sellele Anto Raukase kommentaar2, mille loosungiks on: „Viimaste kümnendite kõige arulagedam loosung on „Me peame võitlema kliima muutustega!”” ja kust võib lugeda ridamisi kliimaskeptikute mantrana  korratavaid väiteid, et teadlaste seas puudub üksmeel, nad on ostetavad nagu poliitikud ja teevad kõike ainult grandiraha saamiseks, et kasvuhoonegaaside mõju kliimale on müüt jne.

Võib jääda mulje, et on käimas suur teadlastevaheline debatt selle üle, kas üleilmne kliimamuutus on inimtekkeline, või veelgi enam – kas seda üldse ongi. Kuid vaid põgusaimgi süüvimine näitab kiirelt, et see „debatt” käib ainult konfliktiihalusest ajendatud ajalehtede-ajakirjade veergudel, blogides ja Interneti-saitides ega põhine mitte mingil moel teaduslikul teadmisel globaalsetest kliimaprotsessidest. Erialateadlased ei  tegele juba ammu küsimusega, kas kliimasoojenemine toimub või mitte, ja kui jah, siis kas see on „loomulik” või inimeste põhjustatud – see debatt on jäänud juba aastakümnete taha. Tuntud ja palju viidatud on Naomi Oreskese analüüs ajakirjas Science aastast 2004. Seal on ta analüüsinud ajavahemikus 1993–2003 avaldatud eelretsenseeritud teadusartikleid, mille teemaks on globaalne kliimamuutus.

Tulemus: mitte ükski artikli autor ei seadnud kahtluse alla, et kliimamuutus on inimeste põhjustatud.3 Aasta hiljem avaldas 11 maailma suuremat teadusakadeemiat ühise avalduse, kus on kirjas: „teaduslik  arusaam kliimamuutusest on nüüdseks piisavalt hea, et õigustada kiirete meetmete tarvituselevõttu”.4 Ja kui see lause tundub olevat veel avalikule avaldusele kohaselt tasakaalukas, siis USA riikliku teadusakadeemia president Ralph Cicerone teatas 2006. aastal USA kongressile täiesti ühemõtteliselt, et „me mõistame CO2 mehhanisme ja kliimat paremini kui kopsuvähi põhjusi. Õigupoolest peab ütlema, et globaalne soojenemine on üks kõige täpsemalt ja täielikumalt läbi uuritud teaduslikke teemasid inimkonna ajaloos”. Teadusajakirja Science toimetaja Donald Kennedy on kommenteerinud samas vaimus, et „nii  tugevat konsensust nagu globaalse kliimasoojenemise küsimuses leidub teaduses haruharva”.5 Ja rahvusvaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) on teatanud oma 2007. aasta aruandes lakooniliselt: „Enamik jälgitavast globaalsete keskmiste temperatuuride kasvust 20. sajandi keskpaigast peale on väga suure tõenäosusega põhjustatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvust”, andes sellega tõenäosuseks rohkem kui 90%.6

Asi on ühemõtteline: teadus- ja teadmispõhist arutelu kliimamuutuse põhjuste üle enam ei toimu – see, et praegune globaalne soojenemine on inimtekkeline, on põhjendatud suisa harva esineva tõsikindlusega. Kuid ometigi võib massimeediast teadmisi ammutavale inimesele jääda kergesti teistsugune tunne. Miks? „Meie toodanguks on kahtlus, sest see on parim viis võistelda „faktikogumiga”, mis eksisteerib laiema üldsuse teadvuses. Ühtlasi on see parim viis vastuolusid tekitada.”7 See tsitaat pärineb tubakafirmalt Brown & Williamson ning kirjeldab nende taktikat võitlemaks teadusuuringute vastu, mis näitasid selgelt, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki. Kuna isegi nende endi palgal teadlased  jõudsid samadele järeldusele, tuli kahjude ja kohtuprotsesside vältimiseks võtta kasutusele uutmoodi taktikad. Inglise keeles on niisuguste taktikate kohta käibel lühend FUD – „fear, uncertainty and doubt” ehk „hirm, ebakindlus ja kahtlus”, mida saab kasutada siis, kui faktid ja teadmised käivad vastu soovitud tulemuste saavutamisele. Ja just needsamad manipulatsioonid ja pettused on kasutusele võtnud ka naftafirmad, heitmaks massimeedia vahendusel kahtlust teadusele ning tekitamaks muljet, nagu oleks globaalse kliimasoojenemise näol tegemist millegi kaheldava ja ebakindlaga.

Strateegia, mille abil teaduse  vastu võidelda, koosneb neljast peamisest punktist:8 (1) tuleb toota ebakindlust ja kõhklusi isegi kõige kindlamate ja üldiselt aktsepteeritud teadmiste vastu; (2) tuleb ette võtta „informatsioonipesu”, ehk rajada ja rahastada näiliselt sõltumatuid uurimisasutusi, mis edastaksid avalikkusele vaid naftafirmadele soodsat teavet; (3) tuleb toetada ja rahastada teadlaslikku muljet jätvaid eestkõnelejaid, et lisada kliimasoojenemise-vastasele avalikule kampaaniale nende abil legitiimsust; (4) tuleb katsuda kogu avaliku debati tooni oma kasuks pöörata,  rõhudes „tõsikindlale teadusele”, süüdistada teadlasi rahaahnuses ja äraostetavuses, ehk teisisõnu: jätta mulje, et naftafirmades tehakse korralikku teadust, ülejäänud ei tee seda mitte. Inimtekkelise kliimasoojenemise vastasus on pea üles ehitatud enamasti meedia vahendusel käivatele manipulatiivsetele kampaaniatele.

Üks lihtne, kuid tõhus viis tekitada muljet, et teadlaste seas on käimas tuline vaidlus globaalse kliimasoojenemise põhjuste üle, on korraldada petitsioone, koguda allkirju. Petitsioonile allakirjutamine ei osuta kuidagi allakirjutanu pädevusele ega teadmistele ega kohusta samuti millekski, kuid  petitsiooni avalikkusele esitledes saab kergesti jätta muljet, nagu valitseksid teadlaste vahel sügavad vastuolud kliimamuutuse põhjuste üle. Seetõttu on enamasti naftafirmade küttel töötavad, tavaliselt konservatiivsete vaadetega ja neoliberaalset mõtteviisi toetavad ajutrustid korraldanud neid mitmeid, millest tuntumad on nn Oregoni petitsioon ja Heartlandi Instituudi petitsioon. 1999. aastal algatatud suure, Oregoni petitsiooni nime all tuntuks saanud kampaania korras väideti end koguvat inimtekkelist kliimasoojenemist eitavate teadlaste nimekirja, praeguse seisuga sisaldab see 31 000 allkirja.9 Kuid allakirjutanute seast puuduvad peaaegu täielikult kliima- ja atmosfääriteadlased, ning kontrollimatu on nendegi väheste väidetavate erialateadlaste taust, kes nimekirja on sattunud. Lisaks sisaldab nimekiri muuhulgas kellegi Ph.D. Red Wine’i, Spice Girlsist tuntud Geri Halliwelli, telesarja „M*A*S*H” tegelaste ja paljude muude sääraste allkirju. Petitsiooni ühe peakorraldaja, varem tubakafirmade heaks töötanud Frederick Seitzi kohta levis juba aastal 1989 tubakafirma Philip Morrise memo, milles seisab, et Seitz on „juba üsna vana ja pole enam meie nõustamiseks piisavalt  ratsionaalne”.10 Petitsiooniga käis kaasas ka artikkel, mis oli küljendatud täpselt PNA S-i (Proceedings of the National Academy of Sciences), maailma ühe enim tsiteeritud teadusajakirja formaadis, kuid millel selle ajakirjaga puudus igasugune seos. Ka pole seda artiklit avaldatud üheski teises eelretsenseeritud teadusajakirjas.

Aastal 2007 avaldas Heartland Institute petitsiooni pealkirjaga „500 teadlast, kes kahtlevad inimtekkelises kliimasoojenemises” 11 ja mis väidab end olevat nimekiri teadlasest, kes kahtlevad kliimateadlaste üksmeeles, et praegune kliimasoojenemine on põhjustatud inimeste tegevusest. Kuid oma loomuselt  on see petitsioon Oregoni omaga pea identne. Nimetatud „teadlaste” tausta uurima asudes ilmnes, et suurel osal nimekirja kantutest ei ole mingit teaduslikku tausta või nad polegi kliima- või atmosfääriteadustega seotud uurijad. Mõned allakirjutanuist on hoopis surnud. Ent nimekirjas leidub siiski mitmeid erialateadlasi, kuid neil ei olnud oma nimekirja sattumisest mingit aimu. Mõned tsitaadid neilt: „Minu nime lisamine säärasesse nimekirja ilma minu teadmata ja nõusolekuta on kahjustanud mu professionaalset renomeed atmosfääriteadlasena”, „Nad on võtnud meie uurimustulemused ja väänanud need oma eesmärkide  teenistusse. See ei ole teadus”, „Tegemist on väga halva teadusega, kuna see on eklektiline ning väänatakse tõendeid, tsiteerides lõpuks avaldatud töid otse vastupidises tähenduses. Kõige selle eetilisus on samuti problemaatiline, kuna artikkel on täiesti ilmselgelt koostatud ühe kitsa grupi huvides” jne.12 Kahtlase teadusliku ja eetilise sisuga katseid avalikkust eksitada leidub veel ohtralt.

Üheks markantsemaks juhtumiks on aastal 2001 avaldatud raamat „The Skeptical Environmentalist: Measuring the Real State of the World”, autoriks statistik ja poliitikateadlane Bjørn Lomborg, kes väidab, et isegi kui  kliima soojeneb, saab sellest tulla ainult head. Milline on aga raamatu teaduslik kvaliteet? Raamatu analüüs on näidanud, et see sisaldab suisa 336 viga ja eksitust, millest koguni 85 juhul on ilmselgelt või peaaegu täiesti kindlalt tegemist tahtliku pettusega. 13 Umbes viiesaja leheküljega raamatu kohta teeb see ühe eksituse või pettuse iga pooleteise lehekülje kohta. American Scientist kommenteeris oma arvustuses: „Lomborgi järelduste probleemiks on, et viidatud teadlased ise ütlevad temast lahti. Paljud rääkisid meiega ja väljendasid oma frustratsiooni selle üle, kuidas Lomborg on nende teadustulemusi moonutanud”.14 

Kuid asi läks veelgi kaugemale: pärast mitmeid kaebusi võttis raamatu vaatluse alla Taani teadusliku ebaaususe komitee ning nende järeldus on ühene: „süstemaatiliselt eksitavate esituste abil on teaduslikku sõnumit moonutatud niivõrd rängalt, et see vastab objektiivselt teadusliku ebaaususe kriteeriumitele. Kaalumise all oleva teose avaldamist tuleb pidada teadusliku ebaaususe mõiste alla langevaks”.15

„Ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes sa ise oled” on kõnekäänd, mille üle kliimaskeptikutel tasuks pikemalt mõelda, sest kui vaadata, kuidas toimub kahtluse heitmine inimtekkelisele  kliimasoojenemisele, saab üsna selgeks, et kliimaskeptikud on vaid silmamoondajad, kes ajavad teaduse hüljanuna oma asja pea asjalikult tühja retoorika abil.

1 Priit Pullerits, Eesti teadlane: inimese süül kliima küll ei soojene. – Postimees, november 2009. http://www.ilmajaam.ee/?id=184880
2 Anto Raukas, Kliima muutustega võitlus on arulage. – Postimees, november 2009. http://www.ilmajaam.ee/?id=184935
3 Naomi Oreskes, Beyond the Ivory Tower: The Scientific Consensus on Climate Change. – Science, Vol. 306, No. 5702. http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/306/5702/1686
4 Joint science academies’ statement: Global response to climate change. Juuni 2005. http://www2.royalsociety.org/document.asp?id=3222
5 Donald Kennedy, An Unfortunate U-Turn on Carbon. – Science, Vol. 291, No. 5513. http://www.sciencemag.org/cgi/content/summary/291/5513/2515
6 Climate Change 2007: Synthesis Report. http://www.ipcc.ch/pdf/assessment-report/ ar4/syr/ar4_syr.pdf
7 http://tobaccodocuments.org/landman/332506.html
8 Smoke, Mirrors & Hot Air: How ExxonMobil Uses Big Tobacco’s Tactics to Manufacture Uncertainty on Climate Science. Union of Concerned Sceintists, 2007. http://www.ucsusa.org/assets/documents/global_warming/exxon_report.pdf
9 http://www.petitionproject.org/
10 http://tobaccodocuments.org/pm/2023266534.html
11 Dennis T. Avery „500 Scientists Whose Research Contradicts Man-Made Global Warming Scares“. http://www.heartland.org/policybot/results/21978/
12 Richard Littlemore, „500 Scientists with Documented Doubts – about the Heartland Institute?“ http://www.desmogblog.com/500-scientists-with-documented-doubtsabout-the-heartland-institute
13 http://www.lomborg-errors.dk/skeptical.htm
14 Misleading Math about the Earth. – Scientific American, 2002. http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=misleading-math-about-the
15 www.lomborg-errors.dk/DCSDdecision.doc

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming