Kopitanud mõtlemine pole säilitamist väärt museaal

Külli Nõmm,Riigikontrolli auditijuht

Viimasel ajal avalikkuses tähelepanu pälvinud kunstivargus Viinistu eramuuseumis on pannud loodetavasti ka riigimuuseumid mõtlema sellele, kuidas kaitsta oma museaale. Kuid selleks, et midagi kaitsta ja hoida, peab esmalt olema teada, mida kaitsta ehk teisisõnu ? tuleb teada, mida meie muuseumides üldse hoitakse. Paraku näitas Riigikontrolli audit, et ega me täpselt ei tea küll, sest muuseumides ei suudeta alati nõuetekohaselt inventuure korraldada. Mõnes muuseumis oli viimane tervet kogu hõlmav inventuur tehtud koguni 20 ? 30 aastat tagasi. Näiteks Eesti Rahva Muuseumis tehti viimane põhjalik inventuur 1952. aastal. Sellest tulenevalt ei ole kindlust, et kõik museaalid on muuseumikogudes alles ja korras. Kui Tartumaa muuseumis korraldati seoses direktori vahetumisega 2001. aastal muuseumikogude inventuur, siis selgus, et ka seal polnud 1959. aastast inventuure tehtud ja muuseumi vara eeskirjade järgi arvele võetud. Peamise põhjusena, miks ei jõuta arvestust pidada, on muuseumid ise nimetanud inimeste puuduse. Tõepoolest, viimase viie aasta jooksul on museaalide hulk muuseumides kasvanud 46, töötajate hulk vaid 3 protsenti.  

Museaalid puukuuris

 

Riigikontroll analüüsis museaalide säilitustingimusi 40 fondihoidlas, heaks või rahuldavaks sai tingimusi hinnata üksnes kolmandikus neist. Peamised probleemid on ruumipuudus, ebasobiv temperatuur ja niiskustase.

Leidub muuseume, kus osa kogust hoitakse valvesignalisatsioonita puukuuris tabaluku taga, mõni muuseum on sunnitud hoidma oma kogusid kütmata keldrites ja laohoonetes.

Muuseumitöötajad on kindlad, et 5 ? 10 aasta jooksul ei juhtu ebasobivates tingimustes hoitud kultuuriväärtustega veel midagi, aga seda, kas need esemed ka 50 aasta pärast alles on, ei julge keegi kinnitada.

Kultuuriministeerium on aktiivselt tegelenud muuseumide renoveerimise ja uute hoonete ehitamisega, mitmed muuseumid on saanud uued hoidlad. Riigieelarvest on muuseumidele aastatel 2000 ? 2004 eraldatud 162,3 miljonit krooni.

Ministeeriumi pingutustele vaatamata vajavad veel mitmed muuseumid lisapinda ning nõuetekohaseid säilitustingimusi. Kõige rohkem teeb aga muret fakt, et ka uued hoidlad saavad ükskord täis. Kehtiva muuseumiseaduse kohaselt ei ole võimalik museaale muuseumikogust välja arvata (v.a taastamatult kahjustunud, kadunud või hävinud asjad), kuigi muuseumitöötajad on ise tunnistanud, et praktiline vajadus kahtlase kultuuriväärtusega esemete ümberhindamiseks ning muuseumikogudest väljaarvamiseks on olemas. Eelkõige puudutab see Eesti NSV perioodil kogutud museaale, kuna sel ajal oligi muuseumide eesmärk koguda teatud hulk asju, et täita (või koguni ületada) ette antud norme.

Kultuuriministeerium on seisukohal, et museaalide muuseumikogust väljaarvamise korra  muutmine eeldab muuseumispetsialistide laiemat arutelu, sest museaalide kultuuriloolise väärtuse ümberhindamisel tuleb vältida ennatlikkust.

 

Hämarad kogumispõhimõtted

 

Siiani puudub Eesti muuseumidel selge kogumispoliitika, mis peaks sisaldama kogude täiendamise põhimõtted, kehtestama tingimused ja piirangud uute asjade omandamisel ning tagama kogumistegevuse koordineerituse. Nii on kõikidel muuseumidel põhikogudes hulk sarnaseid asju. Muuseumikogud täienevad 90 protsendi ulatuses tasuta saadud asjadega.

Muuseumide ülesanne pole mitte ainult kultuuriväärtuste kogumine, uurimine ja säilitamine, vaid ka üldsusele vahendamine nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumivaradest osasaamiseks ja nende kasutamiseks ei ole suudetud aga luua häid eeldusi. Info selle kohta, kui suurt hulka muuseumikogudest on kasutatud, puudub.

Auditi käigus selgus, et 2004. aastal olid auditeeritud muuseumid eksponeerinud oma kogudest 1,3 protsenti. Muuseumivarade kohta ei ole siiani suudetud luua toimivat infosüsteemi. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel töötatakse vastavat süsteemi välja juba 1990ndate lõpust, see peab valmis saama 2006. aastaks.

Kuna muuseumidest ei saa kultuuriväärtusi koju laenutada, siis on oluline, et uurijatel oleks võimalus tutvuda museaalidega muuseumis. Riigikontrolli auditi ajal selgus, et mitmetel muuseumidel puudusid sobivad tingimused.

 

?Karikas klaasi taga? sündroom

 

Esialgu planeerisime hinnata ka muuseumide tegevust omatulude kogumisel, võttes eeskujuks eelmisel aastal Suurbritannia kõrgeima kontrolliasutuse (National Audit Office) avaldatud auditi. Kuid selleks polnud piisavalt andmeid. Teine takistus oli aga põhimõtteline, sest idee hinnata muuseumide nn turundustegevust ehk seda, kui palju ja kuidas suudetakse külastajaid ligi meelitada ning milline on muuseumide enda panus oma tegevuse rahastamiseks, osutus praeguses Eesti kontekstis nii ministeeriumile kui ka muuseumitöötajatele vastuvõetamatuks.

Selleks et teha head auditit, peavad aga auditeerija ja auditeeritav olema vähemalt põhimõttelistes väärtusküsimustes üksmeelel ja aru saama, et uuritavad küsimused on olulised. Kui muuseumides töötavate inimeste hulgaga suudetakse vaevu sisuline töö ära teha, siis oleks naeruväärne eeldada, et jõutaks tegeleda turundusega.

Ometi oleks aeg loobuda arusaamast, et muuseum on nagu asi iseeneses. Käesoleval aastal ka eesti keeles ilmunud raamatus ?Kultuuriturundus? kirjutab üks maailma tunnustatuim kultuurikorralduse spetsialist dr Bonita M. Kolb, et kunsti ei saa enam käsitleda nii, nagu seal oleks n-ö püha õigus avalikkuse toetusele. Kultuuriorganisatsioone iseloomustab kalduvus kapselduda, mistõttu varitseb oht keskenduda liialt oma valdkonnale, unustades, et enamiku inimeste jaoks pole see valdkond sugugi prioriteet. Selline kapseldumine on omane ka Eesti muuseumidele.

 

Atraktiivsus toob huvi

 

Tänapäeva muuseumid püüavad kombineerida nii harimise, meelelahutuse kui ka meelierutava elamuse pakkumise eesmärke ja selle tulemusena on neist saanud uus avalik ruum. Millal võiks aga Riigikontroll, pelgamata lõputuid ideoloogilisi vaidlusi, oma lääne kolleegide eeskujul auditeerida ka Eesti muuseumide aktiivsust kultuuripärandi ja ajaloo tutvustamisel ning omatulu kogumisel?

Lõppenud auditi järel ei saanud Riigikontroll kahjuks kinnitada, et kultuuriväärtuste olemasolu ja säilimine muuseumides oleks täielikult tagatud. Me ei tea täpselt, mida meil muuseumides hoitakse. Kultuuriväärtuste säilitamine nõuab pidevaid kulutusi, kogud paisuvad ning on viimane aeg kaugemale tulevikku vaadata ning mõelda, milliseid muuseume Eesti endale lubada saab ja tahab. Võimete piiril lihtsalt uute hoidlate ehitamine ei ole piisav lahendus.

Alles hiljuti oli ajakirjanduses juttu sellest, et uus kunstimuuseum on küll jõutud valmis ehitada, kuid halduskulude katmiseks veel kevadel rahalist katet ei olnud. Tõenäoliselt nõustuvad kõik sellega, et kultuuriväärtuste ning ajaloolise mälu säilitamine on väga oluline, kuid tuleb aru anda, et üksnes säilitamisel on vähe mõtet, kui huvilistel ja teadlastel ei ole võimalust selle varaga tutvuda.

 

Sidebar: Eestis on 209 muuseumi

 

Eesti Statistikaameti andmetel on Eestis kokku 209 muuseumi, millest 76 on riigimuuseumid (koos filiaalidega), 75 kuuluvad kohalikele omavalitsustele, 53 eraõiguslikele isikutele ja 5 avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Muuseumides on hoiul kokku 8,1 miljonit museaali (kultuuriväärtusega eset). Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 28 muuseumi ning 2004. aasta lõpu seisuga säilitati seal 3,4 miljonit museaali. Eelmisel aastal käis Eesti muuseumides kokku ligikaudu 1,7 miljonit külastajat, enamik külastas (u 1 miljon) riigimuuseume.

 

Sidebar 2: Uued hoidlad

 

Viimasel viiel aastal on valminud hoidlad Tartus Eesti Rahva Muuseumil, Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumil, Eesti Ajaloomuuseumil ja Eesti Meremuuseumil, Rakveres sihtasutusel Virumaa Muuseumid, Põlva talurahvamuuseumil, Värska seto talumuuseumil, Kuressaares Saaremaa muuseumil, Keilas Harjumaa muuseumil ja Elvas Tartumaa muuseumil. 2005. aastal valmib Eesti Kunstimuuseumi uus hoone Kadriorus. Lisaks on remonditud ja saadud kogudele uusi ruume Tallinnas Teatri- ja Muusikamuuseumile ning Haapsalus Läänemaa muuseumile.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming