Kuhu kaldub Ukraina?

Andres Herkel, valimiste vaatleja

Presidendivalimiste tulemuse otsustab, kellele lähevad teises voorus kolmandaks-neljandaks jäänute hääled Sulima hetmanisuguvõsa järgi nime saanud Sulimovka küla pole Kiievist kuigi kaugel. Väikeses ja esmapilgul unisevõitu valimisjaoskonnas elavnevad mehed otsemaid, kui osutame kõrval seisvale uhkele kirikule. Valimisjaoskonnas Ju?t?enkot esindav koduloolane teeb sissejuhatuse ning varsti jätkab kiirelt kohale kutsutud batju?ka. Uhke jumalakoja uksed avanevad kallite Eesti külaliste jaoks. Ju?t?enko-mees põhjab valitsust ja ütleb, et siin riigis on inimesed võimu jaoks, mitte võim inimeste jaoks. Aga Sulimovkas ei kavatseta tema meelest sellega leppida ning siit saab opositsioon tugeva toetuse.

Mõned tunnid hiljem kohtame Borispoli ringkonnakomisjoni ukse taga mitmete päeva jooksul külastatud valimispunktide juhte. Hääled on loetud, pikk päevatöö lõpusirgel ja meel hea. Ju?t?enko oodatust suurem edu teeb paljudele varjamatut rõõmu. Inimesed on hoidnud oma seisukoha vaka all ning nüüd ühtäkki nad taipavad, et neid, kes mõtlevad samamoodi, on siinkandis palju ? palju rohkem, kui veel hommikul loota osati.

Ukrainas on kokku umbes 33 000 valimisjaoskonda. Vaatleja jõuab päeva jooksul käia umbes kümnes ning olla häältelugemise juures vaid ühes. Vormilise vaatluskava täitmist saadavad vahetud kontaktid ja ehedad emotsioonid. Enamik külasid on pisikesed ja kõrvalised, aga ometi on tunda, et see maa ja rahvas seisab täna ristteel. Südaööl teab vaatleja vaid suure terviku imepisikest kildu. Tervikmosaiik lapitakse talle öösel ja hommikul kokku Ukraina riigitelevisioonis, mis on Janukovit?i-meelne ja Ju?t?enko edust selgelt kohkunud.

Kuna kõigepealt saabuvad hääled Janukovit?i kantsidest, siis jääb ta ette, kuni teleprogrammid ja silmalaud sulguvad. Aga vahe väheneb üha, jäädes esmaspäeva keskpäevaks, mil loetud on umbes 94 protsenti häältest, juba alla protsendi. Selle jõuvahekorra pealt kuulutatakse välja teise vooru toimumine 21. novembril. Terve järgneva nädala jooksul suudetakse kokku lugeda veel vaid kolm protsenti häältest. Kremli kandidaadi edu sulab nagu lumi Mustas meres. Paraku, lumi ja meri ei kohtu, sest viimaste häältega toimub midagi väga kahtlast. Tekib küsimus, kas kaks ja pool protsenti jäetakse lõpuni lugemata, et jätta valijate teadvusesse Janukovit?i õhkõrn ülekaal.

Isegi kui valimispäeval pole olnud väga ulatuslikke manipulatsioone, võib öelda, et enne valimisi on riigiaparaat ja mittevaba ajakirjandus teinud kõik selleks, et võidaks Kut?ma ja Putini ühiskandidaat. Rikkumistest kujuneb kõige olulisemaks segadus valijate nimekirjadega. Borispolis pole asi kõige hullem, aga mitte kaugel, Belaja Tserkovis kinnitavad kolleegid, et segadus on massiline. Kusagil otsustati, et kui valija nimes on kuni kaks viga, siis võib hääletada. Vaatlejad kahtlustavad, et vähemalt osa nimejamasid on nimme tehtud, et Ju?t?enko toetajad valimisurnide juurde ei pääseks.

Kõigele vaatamata on Janukovit?i positsioon oodatust palju, väga palju kehvem ning teine voor tõotab tulla ülipingeline.

Postsovetlik ruum tunneb mitmeid presidenditegemise meetodeid. Saab teha nii jõhkralt, nagu tegi Luka?enka Valgevenes. Saab demokraatia välisestki dekoorist loobuda, nagu on tehtud mõnedes Kesk-Aasia riikides. Ja saab teha n-ö Putini meetodiga, kus vaatlejatel ei ole valimispäeva protseduuridele suurt midagi ette heita, sest tulemus on riikliku ajupesuga enne kujundatud. Selle vormistamiseks pole vaja otsese võltsimistega vaeva näha.

Pole kahtlust, et Janukovit?i presidendiks tegemisel lähtuti eeskätt Putini meetodist. Kuna Janukovit? pole materjalina nii hea kui Putin ning eriti lääneukrainlased on ajupesu suhtes tõrksad, siis teati, et ülesanne on keeruline ning asi läheb teise vooru. Et teise vooru minnakse sisuliselt viigiseisust, oli ikkagi ootamatus. Seega on Janukovit?i meeskond keerulise valiku ees. Putini meetod töötab liiga halvasti, et anda Janukovit?i presidendiks saamisele kindel tagatis. Luka?enka meetodi rakendamisest ei tuleks midagi välja ? vähemalt praegu puuduvad Ukrainas eeldused nii suure jama läbiviimiseks. Vahepealse variandina võiks proovida n-ö Alijevite meetodit, mis lisaks Ju?t?enko boikoteerimisele meedias tähendaks ka ulatuslikke ja avalikke rikkumisi valimispäeval. See aga oleks üpris riskantne, sest seab riigi terava kriitika alla. Kummati mõlgub Ju?t?enko pooldajatel meeles hoopis Saaka?vili meetod: inimesed tulevad tänavatele ja nõuavad selgelt manipuleeritud valimistulemuste tühistamist.

Viimasel juhul tuleb siiski arvestada, et ei praegune president Kut?ma ega presidendiks pürgiv Janukovit? ei käituks nii vaoshoitult kui ?evardnadze Georgias (Gruusias). Vastupidi, juba esimese vooru eel räägiti ühe võimalusena sellest, et kui rikkumised on ulatuslikud, siis laseb Kut?ma valimised tühistada ja jätkab kõige kiuste ise Ukraina presidendina. See olukord võib tulla, kui võltsimised Janukovit?i kasuks liiale lähevad ning see võidakse esile kutsuda ka juhul, kui muude vahenditega pole võimalik Ju?t?enko võitu väärata. Juba esimese vooru ajal räägiti Lvovis kohe-kohe bussidega saabuvatest Donbassi kaevuritest, kes võivad tulla ja valimisjaoskondades suuremaid segadusi korraldada. Väidetavalt olnudki Donetski bussid kohal, kuid seekord märulit ei korraldatud.

Janukovit?i tugipunktideks on eeskätt Donetsk, Lugansk ja teised Ida-Ukraina tööstuslinnad, aga ka näiteks suure vene elanikkonnaga Sevastoopol ja Odessa lõunas. Lvovi kandis, Galiitsias ja Volõõnias toetatakse niisama võimsalt Ju?t?enkot, kuid tal on muljetavaldav ülekaal ka Kiievis ning paljudes Ukraina keskosa oblastites. Sulimovka batju?ka meenutab rahvalikku ütlemist, et Ukrainal peab olema kaks presidenti: üks Lääne-Ukraina ja teine Ida-Ukraina jaoks. Tema, batju?ka, loodab ja arvab, et on olemas ?kolmas tee?, mis rahva lepitab.

 

Kavalpea Moroz nuusutab tuult

Esimese vooru tulemuse järgi esindavad ?kolmandat teed? sotsialist Moroz ja kommunist Simonenko, kumbki veidi enama kui viieprotsendilise toetusega. Nende roll on teise vooru eel väga suur: selle järgi, kuhu kalduvad nende hääled, otsustatakse Ukraina saatus. Simonenko reageerib kiirelt ning soovitab hääletada mõlema kandidaadi vastu. Moroz, kavalpea ootab, alustades läbirääkimisi nii Ju?t?enko kui Janukovit?i poolega. Aga päris marginaale on veel paarkümmend presidendihakatist, kelle mikroskoopilised toetusprotsendid loosi lähevad. Nende seas on näiteks Kiievi linnapea, kes olevat kandideerinud lihtsalt sellepärast, et hoiduda avalikust toetusest ükskõik kumma kandidaadi kasuks. Nüüd ta vist enam ei pääse.

Morozi roll muutub aina põnevamaks. Vähem kui nädal pärast esimest vooru kostab läbi, et Janukovit?it kui sisuliselt kõrbenud kandidaati veendakse teisest voorust loobuma. See tooks teise raundi hoopis Morozi, kellel lõppkokkuvõttes arvatakse olevat rohkem võimalusi Ju?t?enkost jagu saada, liites kokku nii vasakpoolsed kui venemeelsed. Erinevalt Janukovit?ist pole tal probleeme ukraina keelega, kriminaalsest minevikust rääkimata. Kui Morozist mööda minnakse, siis kutsub ta oma valijad Ju?t?enkot toetama ning Kut?ma-Putini liini põrumine oleks väga tõenäoline. Neid uudiseid lugedes tunduvad Sulimovka batju?ka sõnad palju tõsisemad kui esmapilgul. Käib armutu kulissidetagune geopoliitiline heitlus Ida ja Lääne vahel, aga üks vanamees, Taat-Moroz kasutab olukorra ära ja kaupleb. Tõsi, esimese vooru viie protsendi pealt teises voorus viiekümne peale kasvada tundub enam kui uskumatu.

Ukraina kaotamine Ju?t?enkole oleks Putini Venemaale veel suurem löök kui Saaka?vili esiletõus Georgias. Mis sa teed ära ? just nüüd, mil nafta hind tõuseb ja on võimalusi SRÜ tihedamalt Venemaa külge lappida, algavad jamad. Kui Ukraina lakkab olemast Venemaa satelliit, tekib arenguvõimalus ka Moldoval ning Dnestri-äärne Vabariik langeb kaardimajana kokku. Ukrainas ei valita pelgalt Ju?t?enko, Janukovit?i või Morozi vahel. Hoopis rohkem valitakse, kus hakkab olema vaba Euroopa piir.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming