Kultuurielu ja loomemajanduse arendamine Amsterdamis

K? Hansen

Endine nätsutehas Amsterdami linnapiiril on alles hiljuti ümber ehitatud kultuuritehaseks: ühise katuse alla on koondunud erinevad kunstivaldkonnad nagu kujutav kunst, esituskunstid jne. Hollandis on riik seadusandlik institutsioon, pigem loob visioone ja kontrollib kui ise tegutseb ja juhib. Riik või linn näeb probleemi, uurib seda ja töötab välja visiooni, kuhu soovitakse jõuda. Mõtete elluviimine on antud fondide, linnade ja institutsioonide kätte, kuhu on koondatud oma ala professionaalid. Vajadusel loob riik juurde lisafonde ja organisatsioone, kui tunneb, et teatud ala vajab lisatähelepanu.

Amsterdam sai 2003. aastal valmis linna kultuurilise arengu tee kuni aastani 2015. Visiooni väljatöötamisse oli kaasatud väga palju huvigruppe. Visioon ise on suhteliselt üldsõnaline ega sisalda tegevusplaani. Strateegiat pole poliitilisel tasandil üldse Amsterdamis vastu võetud, sest eeldatakse, et nii pika aja jooksul muutuvad prioriteedid liiga palju.

Tegevusplaani koostavad vastavalt visioonile ja viivad ellu konkreetsed organisatsioonid ja institutsioonid. Nendele organisatsioonidele annab riik või linn oma kindla vastutusala, mille raames teha oma tegevusplaane. Tavaliselt on neile eraldatud ka piisavalt raha oma tegevuse ja prioriteetide elluviimiseks.

 

Kaunid kunstid loomemajanduse osana 

Kaunite kunstide osa loomemajanduses eraldi ei käsitleta. Pigem armastatakse viidata disainile ja teistele loovtööstuse harudele. Eriti rõhutatakse paljudes dokumentides IT ja uue meedia osakaalu ning soovitatakse pöörata tähelepanu arvutimängude tootmisele ja igasugustele tehnoloogilistele uuendustele.

Kaunid kunstid on teemaks peamiselt siis, kui räägitakse ettevõtlusalaste oskuste suurendamise vajalikkusest riiklikes institutsioonides. Mitmed linnad tunnistavad, et suurte institutsioonide liigne sõltuvus ühest finantseerijast on probleem. Amsterdamis püütakse olukorda parandada sellega, et on loodud hulgaliselt fonde, kust asutused saavad küsida toetust näiteks oma rahvusvaheliste või kallimate projektide finantseerimiseks. Seadusega on ette nähtud, et kõik institutsioonid, kuid eelkõige etendusasutused, on kohustatud teenima omatulu ja teatud valdkondades on isegi ette nähtud, kui suur peab olema omatulu protsent kogukäibest.

Samas tunnistatakse, et on institutsioone, mis on riigile (linnale) vajalikud ja mis toimivad märgina. Nende toetamine ja arendamine peab olema riigi huvides ning neil juhtudel tuleb suurendada nende institutsioonide oskust konkureerida rahvusvahelisel turul. Tuleb toetada võimalusi viia väärtuslikku kultuuri välismaale ja reklaamida selle kaudu oma riiki. Suured muuseumid peavad suutma teha külalisnäitusi, mis reklaamivad riiki ja loovad linnale imagot. Riiklikud teatrid peavad olema suutelised ahvatlema oma etendustele inimesi naaberriikidest.

Kõrgkultuur selles kontekstis töötab kui turundusprojekt, mis toodab positiivset imagot linnale ja riigile. Hollandis tunnistatakse, et kultuurivahetuse ja loovisikute mobiilsuse tagamiseks tuleb planeerida palju rohkem raha ja finantseerida tuleb ka teiste ministeeriumide eelarvetest.

Filantroopia ja kultuuri toetussüsteemid

Filantroopia on teema, millele Holland pöörab viimasel ajal suurt tähelepanu. Kuna kaunid kunstid vajavad toetust ega saa kunagi eksisteerida ainult piletimüügi toel, on oluline leida teisi rahastamise võimalusi.

Hollandis töötavad filantroopia ja kultuuri toetussüsteemide väljatöötamise nimel koos mitmed ministeeriumid. Justiitsministeeriumi ülesanne on otsida võimalusi seaduste parandamiseks, et nii ettevõtetel kui eraisikutel oleks kultuuri kergem toetada.

Lisaks tavategevusele loovad riiklikud ettevõtted sageli enda juurde ja kõrvale äriühinguid või MTÜsid, mis viivad ellu ühekordseid projekte. Näiteks on paljude Amsterdami riiklike muuseumide juurde loodud eraldi juriidilised isikud, mis toodavad rahvusvahelisi projektnäitusi või korraldavad üritusi. Tendents on selles suunas, et kui ka riiklik asutus ei muutu ärilistel kaalutlustel tegutsevaks ettevõtteks, tegutseb selle juures projektorganisatsioon, mis on kas isemajandav või toob isegi tulu.

 

Koolitused ja nõustamine

Paljudes Euroopa linnades on välja töötatud toetuste või mentorluse süsteem ja asutatud keskused, mille ülesanne on koolitada kultuuriinimesi. Kunstenaars & CO Amsterdamis on just niisugune keskus, mille ülesanne on anda loovinimestele ettevõtlusalaseid teadmisi. See on asutatud riigi ja linna poolt ning selle programme ja koolitusi toetab riik.

Hollandi seadus näeb ette, et noored loovisikud, kes ei ole veel tööturule sisenenud, saavad selle organisatsiooni kaudu tasuta koolitust. Nelja aasta jooksul võivad nad osaleda teatud kursustel, mille lõpetamisel saavad kutsetunnistuse. Neid nõustatakse, kui nad soovivad luua oma ettevõtteid, või aidatakse neil tõsta oma professionaalsust kunstnikena. Siiski ei vii Kunstenaars & CO läbi kunstialaseid kursusi, vaid õpetab pigem ärikorraldust ja annab spetsiifilisi teadmisi (läbirääkimised galeriidega, plaadi- või kirjastuskompaniidega, esitlusmapi valmistamine, CV tegemine jm).

Lisaks tavapärastele koolitustele ja kursustele teavitab Kunstenaars & CO kunstnike oskustest ettevõtteid ning viib kokku äris- ja loovsektori. Kunstnikud on teinud äriplaane, kujundanud hooneid, korraldanud üritusi ja aidanud ettevõtetel lahendada esile kerkinud probleeme uudselt ja loovalt. Kõiki neid projekte rahastatakse toetusprogrammide kaudu (Leonardo, Sokrates), riiklike toetuste või ettevõtjate enda toetusel.

Ettevõtluse toetuseks on loodud ka mentorprogrammid, mille raames saavad loovisikud nõu inimestelt, keda nad peavad oma eeskujudeks, või määratakse neile mentorikoolituse läbinud nõustaja, kes aitab neil oma ettevõtteid arendada.

 

Amsterdami linna kultuurielu prioriteedid ja visioon aastani 2015

Kui Amsterdamis on siiani riik ja omavalitsused toetanud kultuuri riikliku dotatsiooni, stipendiumide ja nelja-aastaste toetustega, siis edaspidi on plaanis seda süsteemi muuta. Kultuuripoliitikas ei nähta enam ainult ühe osakonna vastutusala, vaid see kuulub integraalse osana kõikide osakondade valitsusalasse.

Riigi ja omavalitsuste peamine eesmärk on luua tingimused selleks, et kultuur saaks areneda kvaliteedi suunas. Samas toonitatakse, et suur osa kultuuri toimib praegu nagu riik riigis: on kindel toimimiskoht, kindlad sissetulekud ja oma publik, mille pärast nad ei pea eriti muretsema. Kultuuriasutused peavad aga muutuma avatumaks, uudsemaks ja rakendama oma tegevuses märksa rohkem ettevõtlusele iseloomulikke võtteid (turundus, koostöö partneritega, Interneti võimalused jm).

Amsterdami kultuurivisioonis nähakse peamisi väärtusi järgmises:

1. kaasomandus (Amsterdami elanike kaasamine linna kultuuriellu)

2. loomemajandus (keskkonna loomine uudsetele, loovatele ettevõtetele)

3. kultuuriväärtused (Amsterdami rikka kultuuriajaloo ja linnaarhitektuuri säilitamine ja esitlemine)

4. Hollandi kultuurilinn (Amsterdami unikaalse kultuurilise positsiooni kindlustamine)

5. rahvusvaheline positsioon (rahvusvaheliselt tunnustatud kultuuri eripära teadvustamine, et tõsta linna atraktiivsust välismaiste kultuuriprodutsentide, institutsioonide ja turistide silmis).

 

Kaasomandus

Kultuuriasutuste edu sõltub väga otseselt sellest, kuivõrd suudavad nad kaasata ümbruskonda. Ainult siis, kui kõik rohkem või vähem kaasatud ringkonnad tunnevad, et see kultuuriinstitutsioon on osa nende maailmast, väärtushinnangutest ja eluvaadetest, saab kultuuriinstitutsioonist keskus, mis mõjutab inimesi ja ümbruskonda.

Amsterdamile on oluline, et selliseid keskusi oleks võimalikult rohkem. Kuidas saab linn kaasa aidata sellele, et elanikud tunneksid ennast kaasomanikena, et publik elaks kultuuriinstitutsioonide arengule ja tegevusele kaasa kogu südame ja hingega?  Kultuuriline mitmekesisus ja osalus teenivad seda eesmärki ja olukord, kus kõikidel huvigruppidel on oma koht, kus käia, ning üritused, mida külastada, aitab selle saavutamisele kaasa. Kuid tuleb jälgida, et huvigrupid suhtleksid ka omavahel ja ei tekiks palju erinevate huvidega grupikesi, kes elavad paralleelmaailmades. Oluline on ka suurendada kultuuri osakaalu haridussüsteemis, lisada kultuurilisi ning kultuurikorralduslikke õppeaineid.

 

Loomemajandus

Kultuuriosakonna vastutusalas tuleb suurendada kultuurikoolituse osakaalu ja pöörata suuremat tähelepanu koostööle majanduse, elamuehituse ja sotsiaalvaldkonnaga.

Konkreetne tegevusplaan on koostamisel, kuid lähiaastatel pööratakse tähelepanu järgmistele tegevustele:

– aidata kaasa alustavate ettevõtete toetamisele ning leida neile soodushinnaga tegevuseks vajalikud ruumid ja hooned,

– pöörata suuremat tähelepanu linnakujundusele ja loovmajandusele soodsa keskkonna kujundamisele,

– reklaamida Amsterdami kui loovmajandust toetavat linna.

 

Linna positsioon Hollandis ja maailmas

Kuigi Amsterdam ei ole linnana eriti suur, vastab selle kultuurielu ja kultuuri kaasatud inimeste arv linnadele, mille elanikkond ulatub miljonitesse. Amsterdam toimib ka kui tõmbekeskus, mis meelitab kultuuriinimesi mujalt Hollandist ja välismaalt. Linna ülesanne on hoida seda positsiooni, ja mitmekesisust ning käia ajaga kaasas.

Samas tuleb jälgida, et kultuurisündmused vastaksid linna imagole; see on eriti oluline just festivalide ja teiste suursündmuste puhul. Samuti tuleb jälgida, et noortel oleks piisavalt võimalusi enda arendamiseks, käia välismaal ja avardada oma silmaringi. Oluline on soodustada koostööd väikeste ettevõtmiste, asutuste ja ürituste vahel, et ei tekiks isoleeritud rühmitusi.

Linnaplaneerimises tuleb arvestada kultuuriinimeste ning nende publiku vajadustega ning luua uusi klastreid ja keskusi, kus teatud kultuurialad saaksid areneda üksteist täiendades (näiteks Muuseumide väljak, disainipark, kultuuritehased jm).

Amsterdam on üks külastatavamaid linnu Euroopas ning turistidele ja välisinvestoritele atraktiivne. Selleks, et arendada välja linna välispoliitika kultuuri valdkonnas, on kutsutud kaasa mõtlema välismaised eksperdid, kes hindavad linna kultuurilist olukorda ja annavad soovitusi selle arendamiseks. Väliseksperdid oskavad välja tuua väärtused, mida linlased ei väärtusta piisavalt ega oska esitleda linna tugevusena.

Teise küljena rahvusvahelise tuntuse arendamisel on oluline leida rahastusalus Amsterdami kultuuri viimisele välismaale ja arendada kultuuriinimeste mobiilsust.

 

Kunstenaars&CO toel sündinud kunstiprojekte

2005. aastal toimus Amsterdamis esmakordselt kultuuriball, mille eesmärk oli viia kokku kunstnikud ja äriinimesed. See toimus Amsterdami Linnateatris ja selle olid täielikult ette valmistanud, kujundanud ja organiseerinud kunstiinimesed.

2004. aastal korraldati traditsioonilise raamatunädala raames esmakordselt lastele raamatuball. Balli kujundasid ja korraldasid kunstnikud, kes ehitasid sissekäigu kohale draakoni, mängisid ennustajaid, tegid performance’id jm.

Üks kunstnik, kes selle planeeris ja kujundas, tegi balli illustreerimiseks interaktiivse raamatupuu, kuhu lapsed said jätta kirju, kuulata kõrvaklappidest muusikat, lugeda raamatuid ja teha muudki. See osutus väga populaarseks.

Kunstnik Harold Schouten tuli välja ideega liita inimesed ja rahvused ühisel söömaajal. Türgi ja Hollandi kunstnike initsiatiivil sai see teoks ja oli lõpuks üsna edukas. Nüüd planeeritakse anda välja vastav kokaraamat.

Hingedepäeva tähistamine uutmoodi Amsterdami tuntud surnuaias oli Ida van der Lee idee. Kunstnik ehitas surnuaia väravasse kahe meetri kõrguse bambusest püramiidi, mille külgedel olid bambusest tõrvikud. Püramiidi sees oli projektor, mis näitas geomeetrilisi kujundeid ja mida külastades leidsid inimesed ennast täiesti erinevast maailmast. Surnuaias sees kasutati tühje ruume ja kujundati nendesse erilisi keskkondi. Kunstnikud kujundasid “saladuste ruumi”, kus võis kuulda inglite flöödimängu, “tervise ruumi” ja teisi pühasid ruume, kus austati lahkunud inimesi.

2008. aastal avatakse publikule uus park, mille kujundamisel on teinud koostööd paljude alade kunstnikud eesmärgiga luua uudne linnakeskkond, mis ühendaks inimesi ja oleks parim paik lõõgastumiseks.

 

AXC – Amsterdam Creative Exchange

(www.acx.nu)

ACX on võrgustik, mis liidab eri alade inimesi: kunstnikke, poliitikuid, äriinimesi jt. Selle eesmärk on diskuteerida Amsterdami arenguvõimaluste üle ja mõelda välja ideid ning projekte, mis aitaksid kaasa loovlinna ja loovmajanduse arendamisele.

Võrgustiku lõi 12-liikmeline initsiatiivgrupp ja sellega saab liituda ainult kutsetega. Võrgustik töötab peamiselt Internetis, kuid kaks korda aastas tehakse suurem üritus. Ühel õhtul kevadel ja suvel toimuvad kohvikutes või mujal diskussioonid, valitud teemadel. Igaüks, kes soovib oma ideed tutvustada, saab seda teha. Ta peab ette valmistama 30minutilise ettekande ja selle kaks korda õhtu jooksul ette kandma. Kogu õhtu arutatakse seda ideed ja selle elluviimise võimalusi.

Sel viisil sündis viimasel korral idee luua Amsterdami kultuuriinimeste pank ja juba 2007. aastal peaks see pank hakkama pakkuma kultuuriinimestele oma teenuseid.

Mondriaan Stichting

(www.mondriaanfoundation.nl)

See on Amsterdamis ja Hollandis üks suuremaid fonde, mis toetab visuaalseid kunste, disaini originaalloomingu esitlusi ja kultuuripärandi väiksemaid projekte (mitte investeeringuid).

Fond jaotab toetusi, kõik sobivad organisatsioonid saavad taotleda toetust oma projektidele. Fond toetab ka Hollandi kunsti esitlusi mujal maailmas ja näituste eksporti teistesse riikidesse.

Fondi üks eesmärke viimastel aastatel on kunstituru arendamine ja võimaluste loomine kunstnike tööde ostmiseks.

Näiteks on fond valinud välja 300 Hollandi galerii hulgast 150, kust on soovijatel võimalik osta kunsti sooduslaenuga. Fond on teinud lepingu pangaga, kes annab inimestele kolmeks aastaks laenu teatud summa ulatuses. Inimene, kes soovib osta galeriist kunsti, teeb rahalise sissemakse, saab kunstiteose omanikuks ja kohustub kolme aasta jooksul teose hinna pangale kinni maksma, fond aga maksab iga kunstiteose intressi pangale kinni.

Sellise projekti tulemusena on suurenenud kunstiostude arv ning rohkem noori ja peresid on ostnud endale koju kaasaegset kunsti.

Teine toetussüsteem on loodud suurte projektide toetuseks. Näiteks kui muuseum soovib teha rahvusvahelist näitust, mille ettevalmistus on kulukas, kuid mille näitamine teistes riikides toob kasu, siis võib fond anda laenu näituse tegemiseks. Laen tuleb muuseumil sel juhul tagasi maksta ilma intressideta kokku lepitud perioodi jooksul.

 

Broedplaatseni projekt

(www.broedplaatsamsterdam.nl)

See on Amsterdami linna algatus, mis peaks aitama kaasa Amsterdami kui loovlinna imago teadvustamisele, kunstnike klastrite moodustamisele ja toetama noori kunstnikke nende arengus.

Broedplaatsen on büroo, kus töötavad kinnisvaravaldkonda tundvad kultuurispetsialistid, kelle hoole alla annab linn kasutamata hooneid, näiteks tehaseid, vanu koolimaju jm. Broedplatseni spetsialistid otsustavad, mis moel see hoone kunstnike käsutusse antakse, kuidas see renoveeritakse ja kes seda edaspidi haldama hakkab.  Tavaliselt eraldab linn hoonete renoveerimiseks raha ja büroo tellib ehituse sobivatelt firmadelt. Ruumiplaan tehakse koostöös kunstnikega, kes seda hoonet kasutama hakkavad.

Kunstnikel on õigus kasutada neid ruume ateljeedena soodustingimustel, väike osa ruumidest renditakse välja ka elupindadeks noortele kunstnikele ja nende peredele. Enamasti on lepingud kunstnikega viie- kuni kümneaastased. Pärast selle aja möödumist eeldatakse, et kunstnik on ennast üles töötanud ja piisavalt professionaalne selleks, et teenida ise endale raha ja osta korter ning ateljee. Ruumid peaksid sel juhul vabanema uutele noortele loomeinimestele.

on ka maju, mis antakse kunstnike kommuunidele kasutamiseks pikaajalise lepinguga. On kunstnikke ja rühmitusi, kes leiavad endale ise ruumi või hoone, mida soovivad ümber ehitada. Neil juhtudel võtavad kunstnikud ise pangalaenu ja Broedplaatsen aitab seda garanteerida. See annab kunstnikele õiguse kaasomandusele ja nad ei pea oma ruumidest 5–10 aasta pärast välja kolima.

On ka niisuguseid keskusi, mis on renoveeritud kultuurikeskusteks ja linnaosade keskusteks. Sellistes hoonetes on üldkasutatavaid ruume, mida renditakse välja üritusteks, ja rendiruume, kus kunstiga seotud ettevõtted saavad tegutseda soodustingimustel ehk keskmisest odavama rendi ja muude kuludega.

Uuem tendents, mis on avaldunud alles paari viimase aasta jooksul, on see, et ettevõtted ja kinnisvarafirmad ise soovivad toetada niisuguste kultuurikeskuste arengut või ehitamist. Paljud tööstusettevõtted soovivad rentida oma valduses tühje pindasid kunstnikele soodushindadega, et tuua keskkonda loovaid ideid ja parandada infrastruktuuri.

Erandkorras võib linn ehitada probleemsetesse piirkondadesse kunstnike jaoks ka uusehitusi, näiteks vanadesse sadamatesse. 2000.–2006. aastani on renoveeritud 37 keskust linnas ja selle lähiümbruses, loodud on üle 650 ateljee, kontori- või elamispinna (kogupindala 67 851 m2, keskmine investeeringute suurus 400 eurot  m2 kohta).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming