Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020

TÖÖVERSIOON: 08.02.13 Ettepanekute tegemiseks Kultuuriministeeriumile (tähtaeg 21. märts 2013) I. Sissejuhatus Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel. Riigikogus vastu võetud kultuuripoliitika arengusuunad on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani 2020. Käesolev strateegiline dokument on jätk 1998. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustele (RT I, 1998, 81, 1353). Sport on osa kultuurist, kuid riiklik spordivaldkonna arengustrateegia töötatakse välja koostöös Eesti Olümpiakomiteega ning arutelud ja aruandmine arengusuundade üle toimub regulaarselt toimuval Eesti Spordi Kongressil. Käesolevas dokumendis käsitatakse Eesti kultuurina nii eestlaste kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut. Kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmeid kas loojate või loomingust osasaajatena. Eesti kultuur on osa maailmakultuurist. Kultuuripoliitika on tihedalt seotud mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, lõimumis-, regionaal-, turismi-, välispoliitika. Mitmekesine kultuurielu mõjutab olulisel määral Eesti elanike heaolu, siinse elukeskkonna kvaliteeti ja riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel.

II. Kultuuripoliitika eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärgiks on loovust väärtustava ühiskonna kujundamine eesti rahvusliku identiteedi hoidmise ja elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks soodsate tingimuste loomise kaudu.

III. Kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted

1. Riik loob võimalused kultuuri arenguks ja kättesaadavuse parandamiseks nii kultuuri loojatele kui sellest osasaajatele. Kõigile Eesti elanikele peab olema tagatud võimalus kultuuri luua ja sellest osa saada sõltumatult regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest ja -vajadustest.

2. Kultuurivaldkonna järjepidevus saab alguse haridusest. Nii formaalses kui mitteformaalses hariduses on olulisel kohal loovusõpe. Haridusvaldkonna korraldamisel arvestatakse, et kultuurierialade puhul on järelkasvu tagamiseks väga oluline alustada teadmiste ja oskuste omandamisega juba varajases eas. Kultuuriinstitutsioonide hariduslik tegevus on põimitud haridussüsteemi.

3. Kultuurialane kõrgharidus peab lähtuma valdkonna vajadustest ja demograafilistest muudatustest ning olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Kaaluda tuleks perspektiivis ühtse Kaunite Kunstide Akadeemia loomist. Rakenduskunstide puhul on oluline, et antav haridus oleks tihedalt põimitud selle kasutatavusega teiste sidusvaldkondade poolt. Kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks soodustab riik maksimaalselt ülikoolide arendustegevusi, ühisõppekavade loomist, taristu ristkasutust ja rahvusvahelist koostööd.

4. Kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine on avatud ja läbipaistev ning sellesse on kaasatud nii valdkondlikud kui kogu- ja vabakondi esindavad partnerorganisatsioonid. Kultuurivaldkonna eesmärgid sõnastatakse valdkonna ja riigi koostööna, lähtudes regulaarselt uuendatavatest strateegiatest.

5. Kultuuripoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt. Argumenteeritud otsuste tegemiseks kogutakse riigi eestvedamisel süsteemselt statistikat kõikide valdkondade kohta, teostatakse uuringuid ja soodustatakse teadustööd.

6. Kultuurivaldkonna seadusandluse koostamisel lähtub riik õiguspoliitika põhialustest, vältides valdkonna ülereguleerimist.

7. Kultuuri rahastamisel lähtub riik ennekõike tegevuse sisust, mitte omandivormist. Riik sõlmib olulisemate kultuurisündmuste puhul kuni kolmeaastased raamlepinguid, et tagada end tõestanud kultuurisündmuste kestlik areng.

8. Kultuuriehitiste rajamine peab olema vastutustundlik ning arvestama tulevikuvajaduste ja võimalike lisanduvate kuludega. Riik käitub talle kuuluva kultuuritaristu suhtes heaperemeheliku omanikuna, olles oma tegevusega eeskujuks arhitektuurse kvaliteedi saavutamisel ja hoidmisel.

9. Kultuuri toetamiseks eraldatakse vahendeid nii otse riigieelarvest kui avalik-õigusliku Eesti Kultuurkapitali kaudu. Viimase aluspõhimõtteid, milleks on eelarve kujunemine seaduses ettenähtud korras ja valdkondade ekspertidest koosnevad sõltumatud sihtkapitalid ja ekspertgrupid, ei muudeta. Ülesanded Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi vahel on selgelt jagatud, kusjuures Kultuurkapital toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi ning Kultuuriministeerium rahastab riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja kultuuripoliitiliselt olulisi pikaajalisi tegevusi.

10. Riik jätkab Euroopa Liidu tõukefondide ja teiste välisrahastute abil loomeettevõtluse konkurentsivõime tugevdamist, infotehnoloogiliste teenuste arendamist, lõimumise toetamist ning turismi ja regionaalset arengut toetavasse kultuuritaristusse investeerimist.

11. Riik toetab eraraha kaasamist kultuurivaldkonda, tunnustades kultuurisõbralikke ettevõtjaid ja eraisikuid, soodustades riigi ja eraettevõtjate koostöös elluviidavaid algatusi ning kujundades maksusüsteemi viisil, mis ei kitsenda erasektori võimalusi kultuuri toetamisel. Lisaks olemasolevatele kultuuri rahastamismudelitele otsib riik koostöös valdkonna ja erasektoriga alternatiivseid kultuurivaldkonna finantseerimisskeeme.

12. Kultuuritöötajate töötasu peab olema Eesti tööturul konkurentsivõimeline, kindlustades spetsialistide järelkasvu. Riik võtab suuna riigiga töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasu tõstmiseks täistööaja korral Eesti keskmise palga tasemele.

13. Vabakutselistele loovisikutele, kelle sissetulekutelt on tasutud tööjõumaksud, tuleb tagada ravikindlustus ja rahvapension sõltumata sissetulekute regulaarsusest.

14. Riik toetab kultuuri rahvusvahelistumist. Kultuuril on välissuhtluses, ekspordis ja riigi mainekujunduses oluline roll. Laiendatakse kultuuriesindajate võrgustikku, tugevdatakse koostööd eri ministeeriumide ja eksporti edendavate organisatsioonidega, suurendatakse oluliselt toetust kultuuriekspordi ja -koostöö arendamiseks ning panustatakse senisest enam kontaktide loomisesse väljaspool Euroopat.

15. Riik aitab kaasa Eestist eemal elavate eestlaste, samuti hõimurahvaste rahvusliku identiteedi säilimisele, soodustades väliseestlaste kultuurikontakte kodumaaga ja edendades kultuurialast koostööd hõimurahvastega.

16. Eesti osaleb aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja poliitikate kujundamisel ning Eesti kultuuripoliitika väljatöötamisel võetakse arvesse Euroopa Liidu õigusakte ja algatusi ning rahvusvahelisi konventsioone.

17. Riiklike tellimuste puhul tuleb reeglina korraldada avalikke konkursse, mille puhul on kaasatud valdkonna eksperdid.

18. Riiklikult toetatud kultuuriajakirjandus loob võimalused eesti kultuuri mitmekülgseks arenguks ja erinevates valdkondades toimuvate protsesside põhjalikuks tutvustamiseks ning soodustab kultuurikriitika kaudu valdkondade enesepeegeldust ja avalikku diskussiooni ühiskonnas.

19. Avalik-õiguslik Eesti Rahvusringhääling on sõltumatu ja usaldusväärne meediaorganisatsioon, mis oma tegevusega toetab eesti keele, kultuuri ja kultuurilise mitmekesisusega seotud arenguid ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele ja säilitamisele. Rahvusringhääling annab korrapäraselt oma tegevusest aru Riigikogu kultuurikomisjonile, kes hindab rahvusringhäälingu tegevuse vastavust seadusele ja avalikele huvidele.

20. Riik toetab loomemajanduse arengut osana teadmistepõhisest majandusest. Eesmärgiks on tõsta uuenduslikkuse ja loovuse abil riigi konkurentsivõimet, muutudes seeläbi vahendajast väärtuste loojaks. Kultuurielu korraldamises ja loomeettevõtluses on oluline roll professionaalsetel vahendajatel.

21. Riik kaitseb autorite õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule. Riigi kohuseks on luua intellektuaalomandi kaitseks tõhus seadusandlik raamistik, mis tagab autorite varaliste õiguste ja nendega külgnevate õiguste kaitse intellektuaalse omandi kasutamisel. Lisaks soodustab riik igakülgselt selliste teoste aktiivset tutvustamist ja kasutamist, mille puhul kuuluvad autoriõigused riigile. Kui sellest tegevusest saadakse tulu, siis suunatakse see teose levitamisse ja stipendiumideks.

22. Riik soosib tähelepanuväärsete kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamiseks ja nende loomingu edendamiseks eraalgatuslike seltside tekkimist, kellega saab riik sõlmida halduslepinguid nende kultuuritegelaste mälestusega seotud varade ja paikade haldamiseks, samuti riigile üle läinud autoriõiguste realiseerimiseks teoste laialdaseks kasutamiseks.

23. Valdav osa kultuuripärandist on digiteeritud 2018. aastaks. Tagatud on selle pikaajaline säilimine rahvusvahelisi standardeid ja kvaliteedinõudeid arvestades. Kultuuri valdkonna infosüsteemide puhul on tagatud semantiline koosvõime. Riigi poolt rahastatud ja riigi haldusalas olevate institutsioonide poolt digiteeritud teosed on reeglina vabalt kättesaadavad ja neid kasutatakse e-õppes.

24. Riigi, kohalike omavalitsuste ja nende liitude ning kolmanda sektori ülesanded ja vastutus on regionaalses ja kohalikus kultuurikorralduses selgelt määratletud.

25. Riik toetab erivajadustega inimeste kultuurist osasaamise võimaluste parandamist, arvestades kultuuritaristu rajamisel liikumispuudega inimeste vajadustega ja toetades kultuuriasutustes kuulmis- ja nägemispuudega inimeste kaasamiseks elluviidavaid algatusi.

IV. Valdkondlikud prioriteedid

26. Arhitektuur:

26.1 Elukeskkond koosneb ehitatud ja kujundatud keskkonnast ning looduskeskkonnast, mida tuleb võrdselt väärtustada. Säästva arengu osaks oleva k valiteetse ehitatud keskkonna tagavad asjatundlikud ruumilised otsused lähteülesannetes, planeeringutes ja ehitiste projektides tervikliku avaliku ruumi loomise, kultuuripärandi väärtustamise, looduse säästmise, koha omapära tajumise ning kõrge arhitektuurse- ja tehnilise kvaliteedi tagamise kaudu. Elukeskkonna kujundamisel soosib riik kohalike teenuste ja materjalide kasutamist.

26.2 Arhitektuuripoliitika eesmärkide seadmisel ja elluviimisel suurendatakse sidusust erinevate poliitikate ja asjaomaste ministeeriumide vahel. Riik koondab planeerimis- ja arhitektuurialase tegevuse koos looduskeskkonna hoidmise ja arendamisega ühe ministeeriumi valitsemisalasse.

26.3 Riik toetab osalemist rahvusvahelistel arhitektuuri suursündmustel nagu Veneetsia arhitektuuribiennaal, mis on maailma olulisim arhitektide kohtumispaik ja kvaliteetse ehitatud keskkonna foorum. Samuti räägib riik aktiivselt kaasa rahvusvaheliste arhitektuuripoliitikate kujundamisel.

26.4 Riik toetab loomeettevõtluse arengut ja rahvusvahelistumist arhitektuurivaldkonnas, muuhulgas soodustades Eesti arhitektide staþeerimist välisbüroodes ja kohalike arhitektuuribüroode aktiivsemat osavõttu rahvusvahelistest võistlustest.

27. Disain:

27.1 Disaini roll on aidata kaasa uuenduslike, funktsionaalsete, kasutajasõbralike ja atraktiivsete toodete ja teenuste väljatöötamisele ning kaasavate ja turvaliste keskkondade kujundamisele.

27.2 Riik soodustab loomemajanduse meetmete kaudu disainibüroode tegevust, kuna kvaliteetsed disainiteenused panustavad teiste majandusharude lisandväärtuse tõstmisse ja suurendavad seeläbi Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

27.3 Riiklikud toetusmeetmed on suunatud nõudluse suurendamisele kvaliteetse disaini järele. Selleks väärtustatakse riigihangete tingimustes disaini, tõstetakse disainialast teadlikkust ja soodustatakse disainerite, ettevõtete ja teadusasutuste koostööd projektitoetuste, innovatsiooniosakute ja ettevõtluskeskuste toetamise kaudu.

27.4 Disainihariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb tagada õppe rahvusvahelisus, praktikavõimalused ettevõtetes ning ühisõppekavad ja -projektid disaini- ja tehnoloogiaharidust andvate ülikoolide vahel.

28. Etenduskunstid:

28.1 Eesti etenduskunstide maastik on nii kunstiliselt kui institutsiooniliselt mitmekesine. Teatrite repertuaaris on saavutatud oma- ja maailmakultuuri tasakaal. Riik toetab algupärase eesti dramaturgia loomist.

28.2 Etendusasutuste riigipoolne rahastamine toimub kolmeaastaste otsustena. Kultuuripoliitiliselt olulisi repertuaariteatreid toetatakse otse riigieelarvest, projektipõhiseid teatreid Eesti Kultuurikapitalist. Samuti toetab riik olulisemate teatri- ja tantsuagentuuride tegevust, teatrifestivalide korraldamist ja Eesti teatrite rahvusvahelistumist.

28.3 Tähtsustatakse laste- ja noorteteatri ning harrastus- ja kooliteatrite rolli publiku järelkasvu tagamisel nii suurema avaliku tähelepanu osutamise ja riikliku sihtfinantseerimise kaudu.

28.4 Arendatakse etenduskunstialase kõrghariduse õppekavasid nii loomingulistel kui tehnilistel aladel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Tähelepanu pööratakse ka venekeelse teatriõppe võimaluste arendamisse.

29. Filmikunst:

29.1 Riik toetab filmide tootmist mahus, mis loob eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks Eestis ja kasvatab vaatajate huvi eesti filmi vastu

29.2 Eesti Filmi Instituut on kõiki olulisimaid valdkondlikke tegevusi kattev organisatsioon, mis toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. Instituut vastutab talle kuuluva pärandi restaureerimise ja digiteerimise koordineerimise eest, kogub valdkondlikku statistikat ning viib ellu teadlikkuse ja täiendkoolitusega seotud tegevusi.

29.3 Riik toetab koostöös eraettevõtjatega suuremates maakonnakeskustes asuvates teatrites ja kultuurikeskustes võimaluste loomist filmide digitaalseks näitamiseks. Eesti filme levitatakse rahvusvahelistel festivalidel ja teiste riikide kino- ja telelevis ning nad on kättesaadavad uutel digitaalsetel platvormidel.

29.4 Eestis toetatakse filmikunsti rahvusvahelistumist ja kaastootmist teiste maade filmiettevõtete ja -tegijatega. Eestis on professionaalsed spetsialistid ja tehniline võimekus, et rahvusvahelised ettevõtted saaksid Eestis teostada tele- ja filmiprojekte. Tegutsevad regionaalsed fondid audiovisuaalse sisu tootmisteenuse rahvusvaheliseks pakkumiseks Eestis ja Eestit võtete sihtmaana rahvusvaheliselt turundav organisatsioon.

29.5 Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolist kujuneb kaasaegne rahvusvaheline filmi- ja meediaõppe kõrgkool, kus saab õppida filmi ja audiovisuaalmeediat eesti ja inglise keeles. Välja arendatakse õppe- ja teadussuunad, mis kätkevad endas info ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamist kultuuriloomes ja selles osalemises, samuti ristmeediaõpet, videomängude arendamist, kultuuripärandi digitaliseerimist ja uuskasutust, digitaalsete õpiökosüsteemide, sh hariduslike mängude loomist.

29.6 Riigi jaoks on oluline väärtustada audiovisuaalset pärandit ja tagada võimekus selle säilitamiseks ja restaureerimiseks. Eesti audiovisuaalne pärand digiteeritakse ja sellele tagatakse avalikkuse piiranguteta ligipääs.

30. Kujutav kunst:

30.1 Eesti kunstielu on rahvusvaheline. Siinsed kunstnikud, kuraatorid ja kriitikud osalevad aktiivselt maailma kunstielus ning Eestis korraldatakse rahvusvahelisi näitusi ja kunstiprojekte. Eesti osaleb rahvuspaviljoniga Veneetsia kunstibiennaalil, pöörates senisest suuremat tähelepanu koostööprojektidele teiste Läänemeremaadega.

30.2 Riik toetab näituseasutuste tegevust, et luua üle Eesti võimalused osa saada kujutavast kunstist ja pakkuda kunstnikele võimalusi oma tööde tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

30.3 Riiklike kunstimuuseumide roll on koguda ja säilitada eelkõige Eestiga seotud kunstiteoseid; uurida, vahendada, tutvustada, populariseerida ja eksponeerida Eesti ja maailma kunsti nii Eesti elanikele kui külalistele.

30.4 Eesti kunstiturg on professionaalne, tegutsevad rahvusvaheliselt võrgustunud galeriid, toimib galeriide ühisturundus ja riik toetab Eesti kunstnike pürgimist välisturgudele.

30.5 Lisaks loovisikutele ja vahendajatele on kõrgelt hinnatud ka kunstiproduktsiooni ja näitusekorralduse tehnilised eksperdid, kelle erialast väljaõpet ja täiendkoolitust toetatakse riiklikult. Näitusemajade tehniline varustus on kaasaegne ja professionaalne.

30.6 Riik toetab Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamisega avaliku ruumi rikastamist kunstiteostega, kaasates teoste tellimise protsessi eriala eksperte. Riik viib antud seadusesse sisse muudatused, et täpsustada, milliseid kunstiteoseid seadusega sätestatud korras saab tellida ja kuidas tagada projektide läbiviimisel kunstiliselt kõrge tase.

31. Kultuuriline mitmekesisus:

31.1 Riik toetab rahvusvähemuste kultuuride tutvustamist ja populariseerimist Eestis ning soodustab koostööd rahvusvähemuste ja eesti kodanikeühenduste vahel eesmärgiga tihendada kogukondadevahelisi kontakte.

31.2 Riik toetab kultuuridevahelise dialoogi edendamist kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ja ühise kultuuriruumi laiendamiseks.

31.3 Riik toetab rahvusvähemuste kultuuri säilitamist ja edendamist, võttes arvesse regionaalseid eripärasid ja väljakutseid. Regionaalsed kultuurikorralduse tugistruktuurid toetavad rahvusvähemuste kultuuripoliitika elluviimise koordineeritust kohalike omavalitsustega.

31.4 Riik korrastab rahvusvähemuste kultuuriseltsidele suunatud rahastamise põhimõtted, et muuta finantseerimine avatumaks ja efektiivsemaks.

31.5 Riik analüüsib ja vajadusel kaasajastab rahvusvähemusi puudutavat seadusandlust eesmärgiga parandada õigusruumi mõistetavust ja ligipääsetavust, et tagada kooskõla erinevate poliitikate vahel.

31.6 Riik toetab rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja kultuuriseltside pädevuste tõstmist, toetades koolitus- ja nõustamistegevusi, tööd noortega ning infovahetust.

32. Muinsuskaitse:

32.1 Riiklikuks prioriteediks on kultuuripärandi väärtustamine terviklikult – vaimne ja aineline pärand ei ole lahutatud ning kultuurimälestiste objektipõhine kaitse on laienenud keskkonna väärtustamisele. Muinsuskaitse valdkonda mõistetakse lisaks kultuuri järjepidevuse ühele hoidjale ka säästva arengu osana ja pärandi olemasolu majandusliku eelisena.

32.2 Olulisel kohal on kultuuripärandi kaitse strateegia ja kaitsemeetmete täpsustamine (mida, milleks ja kuidas kaitseme), mälestiste nimekirjade inventuur, analüüs ning vastavalt analüüsi tulemustele nimekirjade ja seadusandluse ajakohastamine. Mälestiseks tunnistamise protsessi oluliseks osaks peab olema eri osapoolte vastandlike huvide õigustatuse hindamine, avaliku huvi selge määratlemine, avaliku ja erahuvi kaalumine ning kaitsemeetmete proportsionaalsus.

32.3 Muinsuskaitseliste piirangute seadmise (nt eeluuringud, eritingimused) rahastamine toimub riigieelarvest.

32.4 Ainelise kultuuripärandi tutvustamise tulemusena paraneb muinsuskaitsealaste teadmiste ja väärtuste alane teadlikkus ühiskonnas. Olulisel kohal on avalikkusele suunatud koolitus- ja teavitusprogrammid, mälestistega seotud viidad ja tähistamine ning kasutajasõbralikud pärandiga tutvumist võimaldavad e-lahendused.

32.5 Ametkondade tegevuse kavandamisel on tähtis tõsta valdkonna uurimis- ja nõustamisvõimekust. See võimaldab edendada teaduspõhist muinsuskaitset ning muuta avalikud teenused valdkonnas professionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks.

33. Muuseumid:

33.1 Muuseumide eesmärgiks on kujuneda kaasaja ootustele ja võimalustele vastavateks mäluasutusteks, mis siinse kultuuripärandi kogumise, hoidmise ja uurimise kõrval panustavad haridustegevustesse ning on samas elamuste pakkujateks nii kodu- kui ka välismaistele külalistele.

33.2 Riik toetab muuseumidesse kogutud teadmiste lahtimõtestamist ning avalikku kasutusse toomist. Toimub muuseumikogude analüüs eesmärgiga, et eri muuseumide kogud moodustaksid üksteist täiendava kultuuriväärtusliku kogumi. Kogumistegevus on mõtestatud ja järjepidev. Museaale hoitakse nende pikaajalist säilimist tagavates tingimustes.

33.3 Muuseumide haridusprogrammid seostuvad riiklike õppekavadega ning aitavad kaasa õpitulemuste saavutamisele. Kõigile kooliõpilastele on tagatud võimalused Eesti muuseumide külastamiseks. Igas kooliaastas on vähemalt üks muuseumide külastamise päev.

33.4 Muuseumidel on kandev roll Eesti kui kultuuriturismi sihtpunkti populaarsuse kasvatamisel ning see kajastub riiklikes turismistrateegiates.

33.5 Riikliku kultuuripoliitika eesmärgiks muuseumivõrgu kujundamisel on tagada asutuste tegevuse jätkusuutlikkus. Seejuures kaasatakse tegevuste elluviimiseks ja elanikkonna ligipääsu suurendamiseks partnereid nii kohaliku omavalitsuse tasemel kui ka erasektorist.

34. Muusika:

34.1 Riik soodustab eesti muusikaelu mitmekesisust, luues võimalusi kõrgetasemelisest muusikaelust osasaamiseks Eestis, soodustades Eesti heliloojate ja interpreetide jõudmist rahvusvahelisele areenile ning viies kontserdikogemuse laste ja noorteni.

34.2 Riik tagab riiklikult oluliste, muusikakultuuri aluseks olevate institutsioonide ja tippkollektiivide töö- ja arengutingimused. Samuti toetatakse eraõiguslike muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate tegevust ning mitmekülgsete ja kõrgetasemeliste muusikafestivalide läbiviimist.

34.3 Rahvusooper Estonia avalik-õigusliku isikuna kannab vastutust rahvusliku ooperi- ja balletikultuuri edendamise eest ning teeb muusika- ja teatrikultuuri parimad teosed avalikkusele kättesaadavaks.

34.4 Riigi ja erasektori koostöös on loodud pillifondid, mis soetavad, uuendavad, haldavad ja rendivad välja muusikainstrumente eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks. Muusikakollektiivides makstav kompensatsioon muusiku elukutseks vajaliku isikliku instrumendi kasutamise eest ei kuulu erisoodustusena maksustamisele.

34.5 Riik rahastab Eesti heliloojatelt uue heliloomingu tellimist ja nende loomingu tutvustamist nii Eestis kui mujal maailmas.

34.6 Riik toetab oluliste Eesti heliloojate ja interpreetide väärtusliku pärandi kogumist, dokumenteerimist, kirjastamist ja tutvustamist.

34.7 Riik toetab terviklikku muusikahariduse süsteemi, mis valmistab ette konkurentsivõimelisi professionaale kõikide muusikakultuuri valdkondade jaoks. Muusikaline alg- ja põhiharidus on professionaalse muusikaelu jätkusuutlikkuse oluliseks eelduseks.

35. Pärimuskultuur:

35.1 Eesti kultuuri üheks tugevuseks on omanäolised kultuuriruumid ning nende piirkondlikud eripärad, identiteedid ja inimesed, kes kannavad edasi paikkondlikke kombeid, murdekeelt ja elulaadi.

35.2 Vaimset kultuuripärandit väärtustatakse ja toetatakse, pärandikandjad ja kogukonnad on tunnustatud, pärand on kättesaadav ja kasutatav. Riik toetab süsteemselt vaimset kultuuripärandit elus hoidvaid paikkondlikke institutsioone ja pärimuskultuuri tippsündmuste korraldajaid.

35.3 Jätkub laulu- ja tantsupeotraditsioon koos lahutamatult selle juurde kuuluvate paikkondlike pidudega. Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesandeks on traditsiooni elujõuliseks toimimiseks vajaliku võrgustiku ning tingimuste alalhoidmine.

35.4 Riik soodustab pärimuskultuuri innovaatilist sidumist loomemajanduse ja ettevõtlusega. Rahvakultuurisündmused Eesti erinevais paigus arendavad kultuuriturismi ning elavdavad seeläbi kohalikku ettevõtlust.

36. Sõnakunst:

36.1 Sõnakunst on riigi poolt väärtustatud kui omakeelse kultuuriruumi üks tähtsamaid alustalasid, mis loob eeldused ka teiste valdkondade kestmiseks ja arenguks. Selle eelduse püsimiseks rakendab riik toetusmehhanisme, mis toetavad uute teoste loomist, kirjastamistegevust ning sõnakunsti kättesaadavust.

36.2 Toetatakse kirjanduse populariseerimist ning üleriigilisi lugemist ja kirjandust väärtustavaid ettevõtmisi, sh kirjanike avalikke esinemisi raamatukogudes, koolides ja mujal.

36.3 Riik toetab laste lugemust ja lastekirjandust nii vastavate tugistruktuuride finantseerimise kui lastekirjanduse edendamiseks mõeldud kirjanduskonkursside kaudu. Lisaks toetatakse illustreeritud lasteraamatute kirjastamist, mis võimaldab kirjastajal kõrge trükikuluga kaasnevat riski maandada.

36.4 Eestikeelne raamat on sõltumata vormist lugejale kättesaadav. Luuakse eeldused e-raamatute arvu kasvule ja suuremale levile, toetades Eesti väärtkirjanduse ja eelistatult koolides loetava soovitusliku kirjanduse väljaandmist e-raamatutena. Kui riik omandab autorilt litsentsi tema teose väljaandmiseks e-raamatuna, peab see olema kõigile tasuta ja piiranguteta kättesaadav.

36.5 Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise seisukohalt on olulise tähtsusega tõlkimise ja tõlkijate koolitamise riiklik toetamine. Olulisemad eesti ilukirjandustekstid tõlgitakse täiemahuliselt inglise keelde, sest see on eelduseks eesti kirjandusteoste autoriõiguste müümisel teistesse keeltesse. Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisel maailmale kirjanduse kaudu on tähtis osaleda rahvusvahelistel raamatumessidel.

36.6 Eestis toimib kõikide kasutajate huvidest ja vajadustest lähtuv raamatukoguvõrk, mille moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. Avalik raamatukoguteenus tagab vaba juurdepääsu informatsioonile ja on kõikidele kasutajatele võrdselt tasuta kättesaadav. Lairiba interneti ühendus on jõudnud kõikidesse rahvaraamatukogudesse üle Eesti.

36.7 Avalik-õiguslik Eesti Rahvusraamatukogu kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks olulisema Eestis ilmunud või Eestit puudutavatest teavikutest. Samuti tegutseb Rahvusraamatukogu parlamendiraamatukoguna, tagades Riigikogu jt. põhiseaduslike institutsioonide infoteeninduse, ning raamatukogunduse arenduskeskusena. Rahvusraamatukogu on oma valdkonnas keskne asutus Eesti kultuuripärandi digiteerimisel ja selle kättesaadavaks tegemisel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming