Kultuurist, ebaefektiivselt

Kaarel Tarand

Peaministril kui kõigi valdkondade spetsialistil ei sobi loomulikult ühegi reporteri küsimusele vastamata jätta. Üldise rahu huvides oleks siiski see, kui esmalt iga valdkonna minister ise oma (ja valitsuse) kavatsused ära räägiks ja seejärel võiksid ka kolleegid valitsusest täiendustega sekkuda. Statistikat relvana kasutada armastav peaminister aga korraldas nädal tagasi raadiosaates kultuurielu suunal lausa frontaalrünnaku, kui tegi ühe suhtarvurea põhjal üsna meelevaldse järelduse, nagu oleks raha kasutamine Eesti kultuuris kuidagi eriti ebaefektiivne. Koos kultuuriministri ühe varasema viitega, et kõik finantseeritavad asutused ei pea aegade lõpuni raha saama, kipub valitsemisala subjektide pea kohale moodustuma üks väike must pilv, mille sisaldus tuleks enne selgeks saada, kui välku lööma hakkab.         

Esiteks statistikast. Vastab tõele, et Eurostati andmetel on Eesti avaliku sektori kulu kultuuriteenustele (kood GF0802) liikmesmaade suurim suhtarvuna ehk osakaaluna SKTst. Tõsi, nii võrreldavaid andmeid pole kõigi riikide kohta, aga kui olekski, oleks Eesti oma  1,3 protsendiga (aastal 2009) ikka esirinnas. See suhtarv ei sisalda aga mingisuguseid tegelikke viiteid kulutamise efektiivsuse kohta ja ma arvan, et peaminister teab seda väga hästi, mistõttu mõjub eetridemagoogia põhjendamatu tülinorimisena. Kui peaminister tahab avalikke kulusid sektoris, kus niikuinii liigub väga vähe raha, koomale tõmmata, siis võiks midagi ka asemele pakkuda. Näiteks ostujõulise ja suurearvulise turu, mis eestlastest arvukamate  rahvaste juures võimaldab valitsustel kultuurielule vähem kulutada. Nagu palju kordi on korratud: majanduslikus mõttes pole eestlane olla ja põhiseaduse järgi oma iseseisvust finantseerida üldse mõistlik, sest vajadus eesti keeles luua ja elada tähendab oma turu elujõuetuks piiramist väga paljudes eluvaldkondades. Pole just keeruline sellest järeldada, et turu puudujääkide kompenseerimiseks kasutatakse avalikku raha.     

Peaministrit Eesti Päevalehes („Statistika või suured valed”, 24. V) hoogsalt kritiseerinud Jaak Allik teeb paraku vea, kui asub kultuurikulu taas vastandama riigikaitse kuludega. Riigikaitsesüsteem (konkreetne, distsiplineeritud, valitsust mitte-kritiseeriv) on end oma rahvale  mõnes mõttes armsamakski teinud kui loomevaldkond, mistõttu valitsusel pole raske populaarsema poole kaitsjana välja tulla. Aga asi pole ju kunagi vastanduses või üksteiselt teki kiskumises, vaid ikka selles, kuidas kõigile ressurssi juurde tekitada (ja juba kuulengi hüüdu: „Kõigepealt teeme majanduse korda ja …!”). Teiseks, veel kord statistikast. Kui juba, siis juba. Euroopa Liidu võrreldavat kultuuristatistikat on hoopis rohkem kui ainult raha kulutamise  lõikes. Ja sealt tuleb välja, et „kultuurilembeses” Eestis moodustavad loovisikud tööjõust ainult 0,5%, samas kui see näitaja Soomes ja Rootsis on 1,5%, Hollandis 1,3%, Eestiga võrdne või madalam aga ainult Vahemere maadel, Poolas ja Slovakkias. Peaminister võiks sellest näitajast järeldada meie majanduse mõningast struktuurset mahajäämust ja vastavalt suuremat investeeringuvajadust (mitte hoonetesse, vaid inimestesse). 

Edetabeli tipus oleme taas kultuuriteenuste tarbijahinnaindeksi kasvu osas. Aastatel 2005 – 2010 on kultuuriteenuste hinnatõus Eestis, Bulgaarias ja Leedus olnud umbes 40%, Lätis 72%, kõikjal mujal hoopis väiksem. Kõiki nimetatud andmestikke kombineerides saame peaministri üldkujutlusest mõnevõrra erineva pildi. Niigi väikesel ja puudulikul turul jääb kiire hinnatõusu tõttu aina vähemaks tarbijate ostujõudu (see omakorda tähendab pakkumise poole omatulude kahanemist), mida valitsus ei kavatsegi kompenseerida, vaid ka avaliku sektori finantse „ebaefektiivsest” valdkonnast välja tõmmates kriitilist olukorda ainult õhutab ja süvendab. Kui nii, siis paluks ka paraadjutte loomemajandusest ja kultuuriekspordist – ja  mis seal koalitsioonilepingus kõik oligi – mitte enam rääkida.       

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming