Kultuurist järgmisel aastal ja edaspidi

Laine J?s

Lugesin mõned päevad tagasi ühe Rootsis läbi viidud uuringu tulemusi, mis puudutasid kultuuritarbimist ja arusaama viimasest. Uuring täis numbreid, tuletisi, igavaid ja oodatud nähtusi ning võrdlusi. Asjaolu, mis tõmbas tähelepanu, oli aga lihtne ja peitus vaid nimetuses. Nimetuses, mis hõlmab meie igapäevaelu loomulikke asju, mis paneb meid mõistma ajalugu ja tunnetama tulevikku. Fenomen, mille läbi tunneme end elavana ja mitte lihtsa nupukesena argipäeva hallis udus.

 Räägin kultuurist. Sõnast „kultuur” ja selle sisu igapäevasest tõlgendusest, tähendusest igale inimesele. Uuringust selgus, et tavaelus ei tunnetanud küsitletud inimesed üldjuhul kultuuri kui niisuguse tähtsust või mõju oma argielule. Niipea aga, kui kultuuri mõiste kirjutati lahti, täpsustati seda sisuliselt, nimetades sõnu „teater”, „kunst”, „arhitektuur”, „sport”, „muuseumid” jne, tundsid paljud vastajad, et kogu nende elu seisnebki kultuuris.

 Üks, mis seda situatsiooni kindlasti selgitab, on kultuuri mõiste kõikehaaravus. Mõiste hõlmab endas suurel hulgal omavahel vaid kaudselt seotud aspekte, selle alla liigendatakse nii vaimne kui kehaline areng, see, mida näeme ja hindame täna ja mille mõjusid tunnetame alles aastasadade pärast. Kultuurielu on täis emotsioone ja see tagabki meie kestmise, annab jõudu olelusvõitluseks. Emotsioonidest üksi aga ei piisa.

Eelarve vaatab nii kultuuri sisu kui vormi

 Üldine arvamus on, et kultuur tekib ise, eimillestki. Nii see paraku ei ole. Kultuur algab inimestest, loost, legendidest, loomingulisest inspiratsioonist, entusiasmist ja, kui tahate, ka fanatismist. Kultuur vajab alust, struktuuri, millele toetuda. Selleks on erinevad kultuuriinstitutsioonid: teatrid, kontsertorganisatsioonid, muuseumid, rahvamajad ja muud kultuuriasutused. Ühelt poolt on olulised nende ehitiste seinad, katused, põrandad ja tehniline baas, kuid veelgi olulisem on sisu. Kõik see vajab raha. Kolmveerand (73,4%) järgmise aasta kultuuriministeeriumi eelarvest ongi ette nähtud väärtkultuurile: tegijatele ja institutsioonidele arhitektuuri, kirjanduse, kunsti, muinsuskaitse, muuseumide, muusika, raamatukogude, rahvakultuuri ja teatri valdkonnas.

 Kõike seda haldab ja korraldab üle 4000 kultuuritöötaja, kes saavad palka riigieelarvest. Eelmise aastaga võrreldes tõuseb kõrgharidusega kultuuritöötaja palk 2008. aastal keskmiselt kuni 16%, jõudes ligi 13 000-kroonise palgani, mis on tegelikult kõrgem Eesti prognoositavast keskmisest palgast järgmisel aastal. Kultuuri elutööpreemiad tõusevad järgmisel aastal miljonile kroonile. Lisaks on endiselt olemas kultuuriministri stipendiumid, mis on suunatud peamiselt õpinguteks ja enesetäiendamiseks väljaspool Eestit, neid on eelarves 720 000 krooni eest.

 

Süsteemis tegutsevad asjatundjad

 Suure osa Kultuuriministeeriumi eelarve tõusust hõlmab Eesti Kultuurkapitali eelarve kasv, toetusi jaotavad sealt valdkondade spetsialistid ise. Kultuurkapitali eelarve on eeloleval aastal üle 440 miljoni krooni. Lisaks kultuuriürituste, erinevate projektide toetusteks ja loovisikutele stipendiumiteks makstavale rahale (163 miljonit krooni) saab kultuurkapitali toel alguse Eesti Rahva Muuseumi projekteerimine ja ehitus, see on liialdamata üks selle sajandi suurimaid kultuuriehitisi.

 Asjatundjate kaasamisel on tähtsaks sammuks kaunite kunstide nõukoja taaselustamine. Loomeliitude esindajaist kokku kutsutud nõukoja eesmärk on tuua Kultuuriministeeriumisse loomeliitude meeleolusid, vajadusi ja soove ning koostöös ministeeriumiga muredele lahendus leida.

 

Vahendatud kultuur

 Järgmine aasta on Eesti Vabariigi jaoks tähtis aasta, sest just 2008. aastal tähistame oma riigi 90. aastapäeva. On oluline ja hea, et tervet seda aastat kannavad tegelikult kultuurisündmused, viies omariikluse ideed igasse Eestimaa kaugemassegi nurka. See põhimõte kehtib nii meie riigis sees kui ka riigist väljas – Eesti kultuur peab jõudma kaugemale. Kultuuriministeeriumi kaudu on initsieeritud erinevaid sündmusi selle tähtsa aasta raames ligi 70 miljoni krooni eest.

 Kultuur on ühendavaks lüliks erinevate rahvuste ja tavade vahel, sageli algab just kultuurisuhetest riikidevaheline laiem mõistmine ja koostöö. Kultuuriesindajad nii Prantsusmaal, Suurbritannias, Euroopa Liidu juures, Saksamaal ja uue algatusena ka Soomes annavad meie kultuuri ja Eesti Vabariigi arengule tõuke, mida saame hinnata alles aastate pärast.

 Kultuuriekspordist kõneledes on hea korraks meelde tuletada Eesti edu Göteborgi messil, see oli kindel märk huvist Eesti kultuuri ja kirjanduse vastu väljaspool Eestit. Seetõttu tuleks senisest suuremat tähelepanu pöörata meie väärtkirjanduse tõlkimisele erinevatesse maailma keeltesse, et teisi rahvaid nii meie kultuuriga tuttavamaks teha.

Omamoodi kultuurivahendaja on kahtlemata ka meedia ja Eesti kontekstis eriti meie rahvusringhääling. Eesti Rahvusringhäälingule on järgmise aasta eelarves planeeritud 337 miljonit krooni, millega tagatakse paljude ühiskonnagruppide infovajaduse rahuldamine. Järgmisel aastal on siin peamine rahvustelevisiooni teise kanali ettevalmistamine, mis oma multikultuurse programmiga peaks saama televaatajate jaoks äärmiselt huvitavaks. Mis on veel eriti oluline, kaua oodatud kultuuriuudised jõuavad kultuuriministeeriumi initsiatiivil ja heas koostöös rahvusringhäälinguga eetrisse juba käesoleva aasta novembris.

Kokkuvõttes on järgmine aasta kultuurivaldkonnale ja -tegijatele siiski üsna hea. Kultuuriministeeriumi eestvõttel on järgmisel aastal tulemas rida olulisi kultuuripoliitilisi algatusi ja peagi avaneva Euroopa Liidu uue struktuurfondide perioodi vältel on eelarvele tulemas lisaks märkimisväärsed summad Euroopa Liidu fondidest. Siinkohal kutsun kõiki kultuuritegijaid üles aktiivset huvi tundma struktuurivahendite võimaluste vastu, et nii Eesti kultuuriellu veelgi rohkem rahalisi vahendeid tuua.

Ja päris lõpuks tahaksin lükata ümber ühe müüdi, mis püüdlikult korrutab, et spordi valdkond on rahastatud rikkalikumalt kui väärtkultuur. Numbrid kõnelevad aga enda eest ise. Siin nad on. Kultuuriministeeriumi eelarve jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: 73,4% eelarvest on kindel toetus kultuurivaldkonnale, 16% vahenditest suunatakse meediale ja vaid 10% kehakultuuri ja spordi toetuseks.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming