Kuulab maad: Jala ja metahistooriliselt žestikuleerides

Aet Annist

  Eestlastel on fundamentaalselt ajalooline maailmapilt, nendib meid uurinud antropoloog Sigrid Rausing (“History, Memory and Identity in Post-Soviet Estonia”, Oxford 2004). Süvenemine ei ole meid siiski vabastanud “metahistoorilistest žestidest”, millest räägib Jaan Undusk (Tuna 2000, nr 2): “Ajalugu sünnib alati tagant ettepoole, vastupäeva, ta pole mitte üksnes möödunud asjade kirjapanek; ajalugu on ka minevikuseikade järjestamine oleviku moraalseks kokkuvõtteks.

See tähendab ühtlasi, et ajalugu on täis meta-histoorilisi žeste” – sealhulgas moraalseid hinnanguid minevikusündmustele ja minevikus tegutsenud inimestele. Täna näiteks presidendikandidaatidele moraalsete hinnangute andmisega kuulutavad hindajad, et nemad oleksid samasuguses olukorras käitunud märksa õilsamalt ja kaugelenägelikumalt. Minevikus tegutsenute eneseõigustusele, et sel hetkel oli mingil viisil käitumine igati loogiline ja paratamatu jäävad nende kõrvad kurdiks.

Marshall Sahlins (“Apologies to Thucydides”, Chicago 2004) jagab ajalukku paisatud inimesed kaheks: süsteemsed tegutsejad, kes ise ajalugu teevad, näiteks Napoleon, aga ka inimesed revolutsioonilistes liikumistes ja konjunktuursed tegutsejad. Olgugi Sahlinsi tähendusrõhk veidi teine, võib nende all silmas pidada indiviide, kes suudavad ajaloole reageerida, mitte aga sellest kaugemale näha. Nõukogude ajal leidus “konjunktuurse” põhimassi kõrval ka “süsteemseid tegutsejaid”, kes kaugemale nägid, kelle tegevus oli kantud just tulevikuideaalist, mille silmadega nad oma igapäeva igas elatud hetkes püüdsid jälgida.

Ühelt poolt aitasid sellised inimesed ehk dissidendid vabaduseusku ja eestlust säilitada, teiselt poolt olid nad kaasaja seisukohalt sageli kasutud, oma tänase elu tuleviku nimel varna riputanud indiviidid, kelle liiga suur arv valel ajahetkel võinuks tähendada rahvuse täielikku kadu. Uus aeg tõi need inimesed esirinda ja kuidas endises ajas lihtsalt olude sunnil, “konjunktuurselt” elanud, veel enam aga otsuseid teinud inimesed ka ei tahaks, see, et nad ei suutnud õigesti tabada tuleviku moraalseid järeldusi, jääb neid jälitama. Ja väga hea, eks peagi mõned teod saama kontekstiüleselt hukka mõistetud.

Ent milline on meie tänane suhe tulevikuga? Kas pole meist igaüks täna just niisama alatu või õilis, kui temalt nõuab tänane, mitte homne – täpselt nagu elasid inimesed eilses, oletamata, et nende igapäevaseid otsuseid peaks juhtima täiesti tundmatu tulevik? Meie veendumus meie tänaste tegude ainuvõimalikkuses, paratamatuses, on harva, kui üldse, tulevikust vaataja prismasse asetatud. Ent eilsete tegutsejate hindajatena on meil ühtlasi kohustus näha, mis võiks leida meie tänases tegevuses tuleviku seisukohalt hukkamõistu või heakskiitu. Kuid teeme me siis seda, suuremate ja väiksemate otsuste puhul? Milline võiks olla see margapuu, millega hakkavad meie tegevust kaaluma järgmised kohordid ja põlvkonnad?

Küllap neid on mitmeid, kuid ühe tõenäolisema ja olulisemana võiks välja tuua keskkonnateadliku käitumise. Kuigi tänased otsustajad võivad praegu tunda, et nende tänased otsused on ainuvõimalikud, on tõenäoline, et nad avastavad end juba 20 aasta pärast vastastikku küsijatega, kes tahavad teada, miks ei planeeritud Tallinna linna nii, et see oleks inim-, mitte autokeskne, või Eesti energiapoliitikat nii, et see oleks jätkusuutlik. Ja oma igapäevaseid otsuseid tegevad lihtkodanikud, kes peavad loomulikuks oma õigust keskkonnale mõtlemata tarbida, bensiinineelajatega tulevikuriske suurendada, ei erinegi oma süüdimatult ohtlikkuselt neist nõukogudeaegsetest inimestest, keda nüüd nende minevikulise lühinägelikkuse tõttu põlastusväärsetena kujutatakse.

Kui me teiste eilset naba tänase mõõdupuuga mõõta tahame, siis tuleb meil endil hoida homse suhtes silmad pärani ning näha seda, mille tõttu näivalt süütutest igapäevastest otsustest (lihtsalt elamine ja oma mina ja pere eest hoolitsemine) saab homse mõõdupuu kohaselt süüd raskendav asjaolu. Lunastus alaku autovabast tänasest, kust jala või rattal teele asudes on nii moraalselt kui praktiliselt homsesse jõudmine tunduvalt kindlam.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming