Läti presidendi soolo

Mihkel Mutt

Vaira Viķe-Freiberga aktiivne tegutsemine toob riigile plusspunkte, aga pikemas plaanis võib see olla Pyrrhose võit. Tunnistagem: äsja toimus Balti riikide konkurss printsipiaalsuses ja riigimehelikkuses. Kusjuures selle kuulutas välja üks osavõtja, nii et teised ei saanud hästi arugi. Selle kaugemaks eesmärgiks oli punktikogumine rahvusvahelises mitteametlikus arvestuses: milline kolmest Balti riigist on praegu välispoliitiliselt kõige dünaamilisem, kust tulevad ideed, kes on kolmiku juhtkõneleja Läänega?

On endastmõistetav, et säärased rebimised toimuvad ka muidu heade sõprade vahel, ehkki alati eksisteerib kirjutamata seadus, kui kaugele sobib seda väljapoole demonstreerida. Eesti pressile antud  intervjuudes ei annagi Läti president  konkreetset  vastust küsimusele, miks siiski ei olnud võimalik koordineeritult tegutseda, rääkides rohkem üldist kontekstuaalset juttu. Ta ütleb, et me oleme suveräänsed riigid. Selle peale tahaks küsida, kuidas välistab suveräänsus  ühise tegutsemise mõnes situatsioonis? 

Aga Austria ajalehe Die Presse 26. jaanuari numbri intervjuus vastab Läti president  sellekohasele küsimusele järgnevalt: ?Meil on olnud Eesti presidendi Arnold Rüütli ja Leedu presidendi Valdas Adamkusega  mitmeid vestlusi. Me olime põhimõtteliselt täiesti ühel meelel, mida 9. mai meie maade jaoks tähendab. Probleem on selles, et mina tegin ettepaneku koostada ühine deklaratsioon,  kus oleksime oma seisukohad teatavaks teinud, aga mu kolleegid ei olnud valmis säärast deklaratsiooni  nii kähku vastu võtma. Samuti oli  meil, kolmel riigipeal, raskusi jõuda kiiresti ühiselt kooskõlastatud selgituseni. Aga selle asjaga lihtsalt pole  palju aega.? Varjatud sõnum maailmale  on lihtne:  ?vanamehed? kohmitsesid ega tulnud järele.

Ent mõelgem,  mida ikka tähendab ?pole palju aega?? 9. maini on tubli veerand aastat. Millest siis säärane tuli takus? Konkreetselt seoses  Eestiga on Viķe-Freiberga teisal väitnud, et Rüütel tahtnud ära oodata oma Moskva visiidi tulemused. Ent ka see visiit toimus ju tosin päeva pärast Viķe-Freiberga soolot. Miks poleks võinud ühisdeklaratsiooni kallale asuda paar nädalat hiljem? Küsimus on, kas selleks oli tahtmist. Ja vastus kipub olema, et Lätil vist polnud.

Miks? Inimlikul tasandil tegi Viķe-Freiberga võib-olla tõesti kärsituks Eesti ja Leedu ?vanamehe? kohmitsemine. Kui Eesti ja Leedu pool  jäid selles küsimuses tõepoolest loiuks, siis ei räägi see mõistagi nende kasuks. Aga selle kohta puuduvad meil objektiivsed andmed. Üldmetodoloogiliselt võiks öelda, et  riigipeadel on sobiv üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata.  (Muide, vahepeal juba hakkasin arvama, et Rüütel on taoist, sest järgib  reeglit ?toimida toimimata?. Ja õige ka, sest  nii kui ta läks Moskvasse Aleksiuse juurde ?toimima?, tuli segadust kui palju.)

Ent kindlasti on isiklikust olulisem  riiklik tasand. Viķe-Freiberga on oma maa suur patrioot ? ja au talle. Eks ta tahtis Lätit rambivalgusse viia. Võib-olla ta aimas, et kui Rüütel Moskvast tuleb, siis koondub tähelepanu talle, ja nii läkski. Viķe-Freiberga initsiatiiv oli seega õigesti ajastatud, sest tema sõnum leidis maailmas laia ja valdavalt positiivset  kommenteerimist.  Lätist sai maailma silmis mõneks ajaks Baltimaade dünaamilisim lüli,  mis pole Lätile just sageli osaks saanud. Igatahes kui Bush tuleb peatselt Brüsselissse, siis on Viķe-Freiberga see, kes on kutsutud tema juurde Baltic case?i esitama.

Aga pikemas perspektiivis? Niinimetatud balti ühtsust pole hetkel enam isegi formaalselt. Samas tunnistagem, et ühtsus kõlab ilusti, aga praktikas ei mängi see kolme  riigi elus suuremat rolli. Just sellepärast ei pööra me ka praegu omavahel mingil juhul tülli. Olulisemad on võimalikud tagajärjed Läti enda huvidele ? just idarindel.

Läti suhted Venemaaga on veel keerulisemad kui Eestil. Läti venekeelsete surve on ka antud küsimuses  tugevam kui Eestis, kus seda ju ei märkagi. Samas on näiteks kuulda, et Venemaa on Ventspilsi transiiti vähendanud. Ent just siin ei saagi  ma Läti presidendi tegevusest hästi aru. Ühelt poolt on ta avaldanud valmisolekut Moskvasse minna, teiselt poolt aga kuulutanud, et kavatseb seda kasutada ?tõe väljaütlemiseks?. Vaevalt aitaks viimane praegu kaasa suhete silumisele.  Rääkimata sellest, et sellisel foorumil ei viitsi tõenäoselt keegi kuulata teksti  à la ?me küll tulime, aga ei ole nõus?.  Jääb tunne, nagu  oleks Läti presidendi vastuoluline otsus kantud paanikast, soovist igal juhul ?käituda?.

 

Läti kontekst

 

Iga asja tuleb vaadata kontekstis. Mõnikord me vist unustame Läti puhul näiteks geopoliitilised paratamatused. Eestil on  suuremad ja jõukamad hõimuvelled üle lahe, kelle osa meie praeguses suhtelises edenemuses suudab täiel määral hinnata  üksnes  tulevik. Ausalt, see teeb ju kadedaks, ja Viķe-Freibergagi on  ironiseerinud vodkaturistide üle.  Ja vähemasti abstraktsioonina on Eestil ju sidemed Ungariga. Leedu ja Poola on tülitsenud ja sõbrustanud, aga kui juba mõlemad peavad Mickiewiczit oma luuletajaks? Läti seisab ses suhtes maailmas harvanähtavalt üksi. Ja paratamatult määrab see üht-teist nende hoiakutes.

Umbes samal ajal kui Viķe-Freiberga tegi oma avalduse, lõikas Adamkus loorbereid eduka vahendamisega Ukrainas. Ja ülbed eestlased peavad end juba vaata et Põhjala riigiks. Me sööme küll heal meelel Laima ?okolaadi, aga kuidas mõjutaks meie suhtumist lõunanaabritesse näiteks see, kui  Läti suurpanga hoone kõrguks keset Tallinna? (?Hansapank on jõudnud Lätti??) Olgem ausad, Eesti on enda meelest Lätile palju sagedamini ?ära teinud? kui vastupidi.

Viķe-Freiberga on intelligentne ja temperamentne daam. Mäletan, kuidas ta BBC Worldis  Tim Sebastiani (ka ?vanameest?) vastu hammustas. Tundsin sel hetkel uhkust ? tähendab mingi  Balti identiteet on siiski olemas. Praegu mängis  Viķe-Freiberga oma kolleegidele ninanipsu. Ainult et kas pikemas perspektiivis pole see siiski Pyrrhose võit?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht