Lähisuhtevägivald ei ole ainult ohvri ja tema pere mure

Kuni leidub vägivalla õigustajaid, kes süüdistavad ohvrit provotseerimises, ei kao vägivald kuhugi.

MERLE PAATS

Eesti uuringud on näidanud, et igapäevaelus langevad naised ja mehed üsna võrdselt vägivalla ohvriks: alates 15. eluaastast on vägivalda kogenud 42% naistest ja 40% meestest, kuid mehed kogevad vägivalda enamasti avalikes kohtades (tänaval, klubis jne), naised peamiselt kodus ja üldjuhul oma partnerite poolt.1

Lähisuhtevägivald ei ole ainult ohvri ja tema perekonna mure. Peale emotsionaalsete, tervislike ja majanduslike kahjude tuleb kahju kanda kogu ühiskonnal ja riigil: Eestis on perevägivalla maksumuseks hinnatud 116,5 miljonit eurot aastas.2

Varjatud, kuid levinud

2009. aastal leidis kolmveerand paarisuhte kogemusega inimestest, et paarisuhtes esinev vägivald on nii levinud, et see on Eesti ühiskonnas probleem.3 Hiljutise uuringu4 kohaselt arvas pool vastajatest, et naistevastane vägivald on eesti kodus tavaline. Sama uuringu järgi vastas peaaegu kolmandik, et teab oma sõprade või pereliikmete hulgas vähemalt üht naist või meest, kes on koduvägivalla ohver. President Kersti Kaljulaid märkis oma iseseisvuspäeva aktuse kõnes, et vägivalda esineb isegi seal, kus peaks olema kõige turvalisem – kodus.5 Samal ajal usub umbes viiendik Eesti elanikest, et kodune vägivald on mingil määral aktsepteeritav või vähemasti ei peaks olema karistatav ning 4% vastajatest on veendunud, et naistevastane vägivald on provotseeritud ohvri poolt. Ka nimetatud presidendi kõne lõigule järgnes protestivaid arvamusi, kuid rohkem oli siiski toetavaid avaldusi. Niisamuti näitavad avaliku arvamuse uuringud, et enam kui kolmveerand Eesti elanikest, naised siiski enam kui mehed ja nooremad inimesed enam kui vanemad, on veendunud, et kodune vägivald on täiesti vastuvõetamatu ning peaks olema alati karistatav.6

Kogetud vägivalla statistika, tuginedes eri andmeallikatele. Politsei/kohtu jm administratiivne statistika ning uuringu statistika erinevad ka selle poolest, et esimene loendab juhtumeid (mitme juhtumi taga võib olla sama isik), kuid teine keskendub ühe isiku kogemusele (üks isik võib kogeda mitut juhtumit). Allikad: EIGE (2015), Gender Equality Index 2015; Pettai, Tiit, Ruubel, Rist, Laidmäe (2016), Perevägivalla hind Eestis; Justiits­ministeerium (2016), Kuri­tegevus Eestis 2015; Ahven, Surva (2014), Perevägivalla menetluspraktika: 2011 ja 2013.

Lähisuhtevägivallaks loetakse nii vaimset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda, mis leiab aset inimeste vahel, kes on (või on varem olnud) üksteisega lähisuhetes: partnerid, muud pereliikmed või sugulased.7 Kuigi lähisuhte­vägivalla määratlus on selge, ei ole paraku nii lihtne hinnata selle levikut, sest hea meelega sellest ei räägita. Veel vähem antakse juhtumitest teada. Seda ei tee ohver, vägivallatseja ega pealt­nägijad.

Kõige kurvema statistika järgi registreeriti 2015. aastal kümme perevägivallaga seotud tapmiskatset või tapmist, mille tagajär­jel suri viis inimest. Võrreldes sellele eelneva aastaga jäi perevägivallaga seotud tapmiste osakaal politsei andmetel samaks.8

Aina rohkem abiotsijaid

2015. aasta uuringu tulemustest selgus, et ühes aastas kogeb oma kodus füüsilist vägivalda 3,6% naistest ja 0,8% meestest ehk hinnanguliselt 18 400 naist ning 3800 meest. Seksuaalset vägivalda on kodus kogenud 1,8% naistest ja 0,2% meestest ehk hinnanguliselt 9200 naist ja 950 meest.9 Eestis tehtud vägivalla uuringud (200910, 201511) on näidanud, et kuigi lähisuhtevägivalla ohvreid on nii naiste kui ka meeste hulgas, kogevad naised korduvat ning raskemat vägivalda. Sugugi mitte kõik neist ei otsi abi tugivõrgustike kaudu (tugikeskused, ohvriabi jms) ega räägi juhtunust lähedastele. Veelgi enam – mitte kõik vägivalda kogenud ja vigastusi saanud naised ei pea endaga juhtunut paarisuhte vägivallaks või kuriteoks.12 Arvamus­uuringu kohaselt leiab 85% Eesti elanikest, et teise inimese löömine on raske vägivald, kuid näiteks partneri poolt pealesunnitud seksuaalvahekorda peab raskeks vägivallaks vaid 70%.13 Seega ei pruugi kõik ohvrid ka uuringus tunnistada, et nad on sellist lähedase käitumist kogenud. Veel vähem neist pöördub politsei poole, sest sageli ei pea nad juhtunut oluliseks, tunnevad häbi või isegi, et olid toimunus süüdi.14

Kuigi politseis registreeritud perevägivallakuritegude arv on aasta-aastalt kasvanud, jõudes 2015. aastal peaaegu 3000 juhtumini aastas,15 on neid siiski kordades vähem, kui uuringuandmed näitavad. Enamasti alustab politsei registreeritud juhtumite osas menetlust ning enam kui kolmandik neist jõuab ka kohtulahendini (vt joonist).16

Eelmisel aastal pöördus naiste tugikeskuste poole 1990 naist ning see arv on viimase viie aastaga peaaegu kahekordistunud, 2011. aastal pöördus 1180 naist.17 Ohvriabi poole pöördus üle 6400 inimese, peamiselt lähisuhtevägivalla tõttu (82% juhtumitest) ning kõikidest abiotsijatest 80% olid naised.18 Ka see arv näitab kasvutendentsi. Kasvavad arvud nii politseistatistikas kui ka abi otsivate inimeste hulk osutuvad eelkõige teadlikkuse tõusule: üha rohkem inimesi julgeb ja oskab oma murega abi otsida.

Nulltolerants

Kuivõrd inimeste arusaamad sõltuvad elukogemustest ja kultuuriruumist, mõjutab avalik arvamus lähisuhte vägivallast nii vägivalla esinemist (kui palju või vähe on vägivald ühiskonnas aktsepteeritud) kui ka ohvrite abiotsimist ja pealtnägijate sekkumist. Viimase elanikkonnauuringu tulemused kinnitavad, et enam kui viiendik, sealjuures 26% meestest ja 18% naistest, leiab, et perevägivald on pere siseasi, kuhu kõrvalised isikud sekkuda ei tohiks.19 Sama uuringu järgi oli pool vastajatest pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud perevägivalla juhtumit ning 62% neist sellele mingil moel reageerinud: kõige sagedamini sekkunud, harvem anti teada politseile või teavitati muid asutusi.

President märkis oma kõnes, et vägivallaga võitlemiseks on kahtlemata vaja investeeringuid, selleks et luua võimalused eelkõige kannatanute abistamiseks, kuid edendada tuleb ka märkamiskultuuri, alustades esimesena iseendast. Need, kes ei suuda tunnistada, et lähisuhtevägivald on probleem, ei märka neid juhtumeid enda ümber. Need, kes teevad sel teemal nalja või naeravad kaasa, ei saa lähisuhtevägivalda tõsiselt võtta. Need, kes panevad vastutuskoorma ohvri õlgadele, öeldes, et miks ta siis kannatab ja ära ei lähe, ei tunnista, et vastutab ikka teo toimepanija. Samal viisil võiksime küsida, miks vägivallatseja ära ei lähe, kui tema olukord on nii keeruline, et peab selle vägivallaga lahendama.

Me peame mõistma, et see, mis ohvriga juhtub, ei ole õnnetusjuhtum, vaid vägivallatseja vaba valik – keegi ei sunni teda sellisel viisil käituma. Ainult tema on oma lubamatu teguviisi ja kuriteo eest vastutav. Ja kuni meie seas on inimesi, kes õigustavad vägivalda, süüdistades ohvrit provotseerimises, ei kao vägivald kuhugi. Ilmselt oleme kõik kogenud mingil määral provotseerimist, olgu see siis ründav müügiesindaja, ebaviisakas teenindaja, kiuslik või tülikas kaaskodanik, kuid teatud sotsiaalsete piiride tõttu neid ei rünnata. Samasugune nulltolerants peaks olema ka koduseinte vahel – ei ole põhjust, mis õigustaks lähisuhtevägivalda, ning mitte ühtegi võimalust süüdistada juhtunus ohvrit.

Merle Paats töötab soopõhise vägivalla valdkonnas Eurostatis ning tegeleb üle­euroopalise vägivalla uuringuga.

1 Pettai, Proos, Laidmäe (2016) Pere- ja naistevastane vägivald ja ohvrite tervis.

2 Pettai, Tiit, Ruubel, Rist, Laidmäe (2016) Perevägivalla hind Eestis.

3 Paats (2010). Vägivald paarisuhtes – müüdid ja tegelikkus. Statistikaamet, Eesti Statistika Kvartalikiri http://www.stat.ee/valjaanne-2010_eesti-statistika-kvartalikiri-3-10

4 European Commission (2016). Special Eurobarometer 449: Gender-based violence https://urlsand.esvalabs.com/?u=https%3A%2F%2Furlsand.esvalabs.com%2F%3Fu%3Dhttp%253A%252F%252Fec.europa.eu%252FCOMMFrontOffice%252Fpublicopinion%252Findex.cfm%252FSurvey%252FgetSurveyDetail%252Finstruments%252FSPECIAL%252FsurveyKy%252F2115%26e%3De7a274c6%26h%3D24d6e235%26f%3Dn&e=e7a274c6&h=1bf36156&f=n

5 President Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva aktusel 24. veebruaril 2017 Estonia kontserdisaalis https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13080-2017-02-24-15-30-19/index.html

6 European Commission (2016). Special Eurobarometer 449: Gender-based violence https://urlsand.esvalabs.com/?u=https%3A%2F%2Furlsand.esvalabs.com%2F%3Fu%3Dhttp%253A%252F%252Fec.europa.eu%252FCOMMFrontOffice%252Fpublicopinion%252Findex.cfm%252FSurvey%252FgetSurveyDetail%252Finstruments%252FSPECIAL%252FsurveyKy%252F2115%26e%3De7a274c6%26h%3D24d6e235%26f%3Dn&e=e7a274c6&h=1bf36156&f=n

7 PPA määratlus: https://www.politsei.ee/et/nouanded/lahisuhtevagivald/

8 Justiitsministeerium (2016) Kuritegevus Eestis 2015.

9 Pettai, Tiit, Ruubel, Rist, Laidmäe (2016) Perevägivalla hind Eestis.

10 Paats (2010). Vägivald paarisuhtes – müüdid ja tegelikkus. Statistikaamet, Eesti Statistika Kvartalikiri http://www.stat.ee/valjaanne-2010_eesti-statistika-kvartalikiri-3-10

11 Pettai, Proos, Laidmäe (2016) Pere- ja naistevastane vägivald ja ohvrite tervis.

12 Paats (2010). Vägivald paarisuhtes – müüdid ja tegelikkus. Statistikaamet, Eesti Statistika Kvartalikiri http://www.stat.ee/valjaanne-2010_eesti-statistika-kvartalikiri-3-10

13 Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas, 2014.

14 Paats (2010). Vägivald paarisuhtes – müüdid ja tegelikkus. Statistikaamet, Eesti Statistika Kvartalikiri http://www.stat.ee/valjaanne-2010_eesti-statistika-kvartalikiri-3-10

15 Justiitsministeerium (2016) Kuritegevus Eestis 2015.

16 Ahven, Surva (2014) Perevägivalla menetluspraktika: 2011 ja 2013.

17 http://www.naisteliin.ee/index.php?id=114

18 Lamp (2017) Möödunud aasta kurb statistika: 82 protsenti langes vägivallaohvriks koduseinte vahel. Postimees 22/02/2017 http://naine24.postimees.ee/4023213/moodunud-aasta-kurb-statistika-82-protsenti-langes-vagivallaohvriks-koduseinte-vahel?_ga=2.72761171.1952450898.1496738539-1984570714.1488872146

19 Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas, 2014.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming