Laulasmaa ilmasammas

Arvo Pärdi keskus on orgaaniliselt interaktiivne: helilooja nõustab arhiivi oma loomingu uurimisel ja kasutab juba tehtud tööd uute teoste loomisel.

EERO RAUN

Arvo Pärdi looming on saanud endale väärika kodu sümboolse nimega kohas – Kellasalu teel Laulasmaal. Sealses keskuses võiks iga Eesti inimene vähemalt korra elus ära käia ning tuua sinna ka oma külalisi. Needki, kelles pesitseb pisuke hirm liialt elitaarse kõrgkultuuriga kokkupuutumise ees, võiksid endale selle võimaluse kinkida. Kaua kavandatud keskus ei nõua ju tingimata tohutut hulka eelteadmisi, vaid suudab tõesti pakkuda igaühele midagi hingekeeli puudutavat – näiteks vahetu kogemuse sellest, et ka vaikses männimetsas võib sattuda vastakuti ühe õhtumaise kultuuriruumi praegusaegse tugisambaga. Pärdi muusikaga kokku puutudes aistivad aga ka ignorantsemad kuulajad sellesse otsekui sissekootud ajastuüleseid väärtushinnanguid ja sõnumeid.
Helilooja ja tema loomingu kojutulek on olnud pikk protsess. See algas Eesti vabanemisega, sai jõudu tema teoste üha tihenevatest ettekannetest, mida järjest sagedamini muutis eriliseks ka autori kohalolek. Ühtaegu sai selgeks, et iseenda ja oma lähemate kaasteeliste vaimus on Arvo Pärt alati Eestis kohal olnud – rohkemgi kohal kui mõni teine ligimene, kes pole siit kunagi ära käinud. Nüüd on see kojutulek tipnemas piduliku päralejõudmisega. Tasase maa laul on materialiseerunud Laulasmaal.
2. juulil 2010 sihtasutusena äriregistrisse kantud Arvo Pärdi Keskus sündis tänu helilooja perele, eriti aga abikaasa Nora Pärdile, kes oma visa aastakümnete pikkuse tööga rajas nende Berliini koju esmaklassilise eraarhiivi, pakkis siis selle kõik veoauto peale ja saatis kastid Berliini kunstide akadeemia asemel hoopis Eestisse. Selles, et keskuse tegevus sai kohe hoo sisse, oli väga oluline roll tolleaegse kultuuriministri Laine Randjärve otsustavusel leida vahendid arhiivi töötajate jaoks. Meenutagem: majanduskriis oli siis just jõudnud kultuurivaldkonda ning kogu muusikaelu arengut pärssisid valusad eelarvekärped. Masueelsete kogusummadeni jõudsid kultuuriministeeriumi toetusprogrammid uuesti alles 2012. aastal.
Kuna olin riigi esindajana vahetult sihtasutuse asutamise juures ja seejärel (aastail 2010–2013) ka keskuse nõukogus, võin kinnitada: riigi otsus arhiivi loomisesse ja arendamisse panustada oli ühtaegu nii väga kerge kui ka raske. Kerge seepärast, et otsustajad mõistsid helilooja arhiivi erakordsust ja Eesti aukohust maailma ees selle võimsa kõlaga pärandi säilitamisel. Raske seepärast, et kiusatus olemasolevad vahendid kärbete lappimiseks laiali jagada oli väga suur ning abivajajaid mõistagi palju.
Loomulikult küsiti sedagi: miks just see initsiatiiv? Näiteks hiljuti taas aktualiseerunud idee Veljo Tormise keskuse loomisest on samuti pärit 2010. aastast. Eks seegi võiks olla edaspidi Eesti aukohus, et ühtmoodi väärtustataks mõlemat vägevat Eesti pinnasest võrsunud alget – nii kristlikku kui ka soomeugrilikku –, mis on maailma muusikapärandit mõjutanud.

Rõhutada tuleb Arvo Pärdi keskuse erakordsust, mis ei väljendu ainult põnevas hoones, millele annavad aktsendi kabel ja vaatlustorn. Tulevase ekspositsiooni keskmes olev teemakolmik „sõna, heli ja vaikus“ on ühtaegu isegi intrigeerivalt kristlik ja samal ajal universaalne, kultuurideülene.

Tõnu Tunnel

Samuti küsiti: miks just Laulasmaale? Tundus ju loogilisem kavandada rahvusvahelise potentsiaaliga kultuurikeskus kuhugi Tallinna kesklinna, kus ligipääsetavus parem. Võimalikke asukohti oli mitu. Ent siiski langes liisk kiirelt Laulasmaa kasuks, usaldades Pärdi perekonna visiooni. Praegune teadmine lubab rõõmustada, et tänu Arvo Pärdile satub nüüd ja edaspidi rohkem huvilisi ka Paidesse ja Rakverre.
Keskuse nõukogu algusest peale juhtinud Michael Pärt sõnastas Toomas Hendrik Ilvese toel veendunult sihi, et just 2018. aastal, Eesti vabariigi sajandal aastapäeval peab valmis saama uus hoone, kus Arvo Pärdi loominguline pärand saaks huviliste kõnetamiseks võimalikult mitmekesised ja kaasaegsed tingimused. Helilooja noorem poeg, kes on ju ka ise rahvusvahelise kaliibriga muusikategelane, juhtis kindla käega oma vanemate elutööle pühendatud keskuse rajamist – eks ole seegi lugu väärt omaette dokfilmi.
Mis saab edasi? Astutud on ju alles esimesed sammud pikal teel. Rõhutada tuleb keskuse erakordsust, mis ei väljendu ainult põnevas hoones, millele annavad aktsendi kabel ja vaatlustorn. Ühele heliloojale pühendatud arhiive ja uurimisasutusi on ju ilmas teisigi, eeskujudena olgu mainitud näiteks Arnold Schönbergi keskus Viinis ja Mozarteum Salzburgis.
Arvo Pärdi keskus on aga eriti orgaaniliselt interaktiivne, sest helilooja ise nõustab keskuse arhiivi oma loomingu uurimisel ning kasutab samal ajal juba tehtud tööd uute teoste loomisel. Täpseid analooge sellele lihtsalt ei leidu. Näiteks Californias Carmelis asuva Philip Glassi keskuse fookuses ei ole arhiiv, vaid tipptasemel kultuuritegelaste ja arvamusliidrite kokku toomine (lavastuslike) etteastete ja seminaride abil. Pealegi tegutseb Philip Glass ise põhiliselt hoopis idarannikul New Yorgis. Krakówi lähedal asuv Krzysztof Penderecki keskus oma suure kontserdisaali, stuudio ja harjutusruumidega on eeskätt noorte muusikute kohtumispaik ja küpsemiskoht. Barenboimi-Saidi akadeemia Berliinis toob kokku eri kultuuri­kontekstidest pärit noored ning pakub kuulamisrõõmu „mõtlevale kõrvale“. Filmimuusikaga kuulsaks saanud John Williamsil, Hans Zimmeril ja Ennio Morriconel sellist keskust ei ole.
Just selline ainulaadsus koos muusika erilisusega võikski olla Arvo Pärdi keskuse „müügiargument“ ning mõjutada muusikas filosoofilise rahu otsijaid tulema Eestisse, Laulasmaale. Turismiturundaja pilguga vaadates saab Lääne-Harju vald oma aukodanikku mitut moodi tutvustada ja tema loomingu austajaid omale külla meelitada. Seejuures on oluline läbi mõelda transpordilahendused, sest kuidagi peavad need planeeritud 20 000 külastajat aastas keskusesse jõudma. Eribussid, külastuspaketid, leidlikud suveniirid, hea väljaõppega giidid ja muu turismitööstuse alfabeet on selleks kõik omal kohal.
Riigi panuseta ei saa keskus kindlasti läbi ka edaspidi. Paratamatult on keskuse tähendusväli üleilmne, selle rahaline kandepind aga pigem lokaalne. Keskuse töötajad eesotsas tegevjuht Anu Kiviloga täidavad uhiuue peahoone oma igapäevase tegevuse käigus igati tutvumisväärilise sisuga. Tulevase ekspositsiooni keskmes olev teemakolmik „sõna, heli ja vaikus“ on ühtaegu isegi intrigeerivalt kristlik ja samal ajal universaalne, kultuurideülene. Parim kingitus keskusele on, kui jagub külalisi, kes tulevad sinna otsima Pärti ja tema muusikat, aga leiavad iseend.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht