Leksikon. Väärt leksikon

Kerti Tergem

 

Milliseid sõnu tohib või saab üldse, ilma pateetiliseks muutumata, kasutada millegi kohta, mis on omas valdkonnas esimene, ainulaadne ja mõnda aega ilmselgelt ületamatu? Alljärgnevad märgitud ja eesmärgitud sõnad kätkevad endas nii kirjeldust, kiitust kui ka konstruktiivset kriitikat.

Analüütiline mõtlemine vastandub mütoloogilisele mõtlemisele, psühhotehniliste võtete abil harjutatav lähenemisviis meid ümbritsevale maailmale. Linnart Mäll propageeris analüütilist mõtlemist iseäranis kirglikult leksikoni valmimise etapis ja sellele on üles ehitatud mh leksikon ise. Parafraseerides Šāntidevat: leksikoni koostajate toit on väärarvamuste põllul kasvanud mõtlus (vt ka analüüsiv vaatlus, lk 11).

Finantsvõimalused (ebapiisavad) on olnud leksikoni mahu peamiseks piirajaks (lk viii). Sellise kurva tõdemuse leiame juba raamatu saatesõnas, kuigi leksikon on koostatud Eesti Teadusfondilt kolmel aastal saadud grandi toel. Mõistagi ei ole kolm aastat sellise kaaluga teatmeteose koostamiseks märkimisväärne aeg, aga nagu sealtsamast saatesõnast lugeda võime, sai leksikoni koostamise mõte ja töö sellega alguse juba möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel (lk vii).

Kolm tiigrit, Tartu orientalistide kolme põlvkonna esindajad, leksikoni koostajad Linnart Mäll, Märt Läänemets ja Teet Toome on kõik sündinud tiigriaastal ja võivad pärast leksikoni valmimist lubada endale aastakese seanahavedamist.

Meie oma maailmatase, nõnda tituleeris leksikoni ilmumist kui kultuuripoliitilist akti Andres Herkel oma õpetaja Linnart Mälli kiituseks kirjutatud artiklis (vt Eesti Ekspress 26. IV 2007). Ennekõike on leksikon maailmatase seetõttu, et mõtestab ida õpetusi lahti meie omas keeles ja mõisted on loodud originaalterminitest lähtudes vastavalt võimalustele, mida nende tõlgendamiseks pakub eesti keel.

Põhimõisted. Leksikon avab budismi, hinduismi, konfutsianismi, taoismi ja mitme teise ida õpetuse põhimõisted ning tutvustab nende põhitekste. Kokku 354 leheküljele on mahtunud 1100 mõistet ja nende selgitused. Märksõnade järel antakse ka algkeelne termin selle algupärasel kirjakujul koos ladina transliteratsiooniga ning suurema osa budistlike terminite puhul on ära toodud nende vasted sanskriti, paali, tiibeti, hiina ja jaapani keeles.

Registrid on leksikoni lisandväärtus. Lisaks kasutatud kirjanduse loendile ning algkeeltest eesti keelde tõlgitud India, Hiina, Tiibeti ja Jaapani mõtteloo teoste nimekirjale sisaldab leksikon terminite registrit, nimede registrit, teoste registrit, sanskritikeelsete sõnade registrit, paalikeelsete sõnade registrit, tiibetikeelsete sõnade registrit, hiinakeelsete sõnade registrit, jaapanikeelsete sõnade registrit ja ingliskeelsete sõnade registrit.

Sihtgrupi poolest on leksikon mõeldud eelkõige ajaloolastele, filoloogidele, filosoofidele ja teoloogidele, tõlkijatele ja kirjastajatele ning kõikidele, kes tunnevad huvi idamaade vastu (raamatu tagakaanelt). Kui varem tuli n-ö ida-asjadest kirjutajail, tekstide tõlkijail või ka nende lugejail otsida õigekirja, tähenduse ja mõtteselguse kontrollimiseks välja Linnart Mälli kommentaariumid tema ohtratele baastekstitõlgetele, siis nüüdsest on olemas ühtne allikas, mille poole pöörduda, omamoodi “ida-asjade ÕS, VõS ja MõS”.

Tartu koolkonda kuuluvad põhiliselt Linnart Mälli õpilased, sh kõnealuse leksikoni koostajad. Nad armastavad ennast distantseerida Tallinna orientalistide tegemistest ja neid on selle eest teravalt kritiseerinud mh Rein Raud. Kuna Jaapan on leksikonis kõige tagasihoidlikumalt esindatud kultuuriareaal, siis ootaks nüüd vastuseks Jaapani mõtteloo leksikoni.

Viitestik on leksikoni eriline maiuspala, bonus track. Märksõna-artiklites on tärniga tähistatud need terminid ja nimed, mis esinevad ka ise märksõnadena. Neid tärne mööda liikudes võib leksikoni lugeda nagu “Choose Your Own Adventure” -stiilis juturaamatut, sellest lummavast nõiaringist niipea välja pääsemata. Peatusehetkedeks saavad aga need tekstikatked, mis tekivad meie peas veel enne, kui jõuame lehekülgi lapata. Seepärast võib leksikoni kirjeldada selliste budistlike mõistetega nagu alguseta tiirlemist ehk sansaarat iseloomustav samskrta (kokkupandu) või tekstiloome mehhanismile vastav dharmacakra (seadmuseratas).

Raamatu väärtuse määrab eeldatavasti see, kuivõrd seda on kellelegi vaja, olgu siis riiulisse teiste raamatute kõrvale seisma, öökapil kutsuvalt lebama või töölaual rohkest lehitsemisest räbalduma. Raamatut ostes väljendab lugeja oma rõõmu selle ilmumise üle. Kuuldavasti hakkab selle raamatu esimene tiraaž otsa lõppema.