Päriliku vähi uuringud avavad uue tee selle tekkeprotsessi mõistmiseks

Hele Everaus

Kas rinnavähki põhjustada võiv geeniviga on põhjuseks, et lasta rinnad eemaldada?

Kõik me tahame olla terved. Eriti hirmutab meid väljavaade haigestuda mõnda raskesse haigusse, nt kasvajalistesse haigustesse. Sedamööda, kuidas lisandub uut informatsiooni meie rakkude, kudede ja organite funktsioneerimise kohta, ootame ka rohkem võimalusi haiguste ravis, eriti nende riskide määratlemisel, ja mis eriti oluline, haiguste vältimisel.
Kas vähk on pärilik? Küsimus on väga sage nii inimese mõtetes kui ka uurijate arutlustes. Jah ja ei. Tänapäeva teadmised annavad nn päriliku vähi osakaaluks 5–10% kõikidest vähkidest. Seega suurema enamiku moodustavad elu jooksul organismi rakkudes tekkinud järkjärgulistest muutustest lähtunud vähid. Geeni- ja genoomiuuringud on teinud võimalikuks teatud juhtudel päriliku vähi riski testimise.

Missugustel juhtudel tekib päriliku vähi kahtlus?
Tuleb arvestada järgnevate aspektidega: ebaharilikult noores eas haigestumine (nt rinnavähk), mitu eri kasvajat samal inimesel, mõlemapoolne kasvaja paarisorganites (nt mõlemas rinnas, mitmekoldeline neeruvähk), lähedaste sugulastega sama tüüpi vähki haigestumine (nt ema, tütar, õed rinnavähiga), perekonna mitmes generatsioonis esinevad vähid, haruldaste kasvajate esinemine, vähi ebaharilik esinemine (nt rinnavähk mehel) jne – loetelu võiks jätkata. Sagedasemad pärilikkuse mõttes uuritavad vähilokalisatsioonid on peale rinna- ja munasarjavähi käärsoole- (Lynchi sündroomina), eesnäärme-, mao- ja kilpnäärmevähk.
Vähiriski selgitamine ei ole lihtsalt üks geneetiline test või uuring, vaid väga kompleksne tegevus. Testimist sooviv inimene saab teada võimalikest vähiriskidest, geneetiliste testide positiivsest poolest, aga ka piiratusest. Väga oluline on inimest teavitada geneetilise informatsiooni võimalikest psühholoogilistest, perekondlikest, sotsiaalsetest mõjudest. Tegemist on protsessiga, mis peab aitama inimesel või tema perekonnal mõista meditsiinilisi fakte kõne all olevast haigusest, aru saada, kuidas pärilikkus mõjutab haiguse teket, kaasa arvatud riskidega toimetulek. Oluline on aidata valida tegevus, mis oleks kooskõlas riskide, eetiliste ja religioossete standarditega.
Kui perekonnas või lähisugulastel on mitmeid kasvajaid, hakkab suguvõsa terveid liikmeid kummitama mõte: kas ka mina haigestun? Oluline on mõista, miks inimene uuringutele tuli.
Vereandmine ja -uuring ehk test on kogu loos lihtsam pool. Kui tulemus on selgunud ja inimene on tõepoolest silmitsi vähki haigestumise riskiga, on vaja koos mõelda: kuidas edasi? Kuidas elada pideva hirmuga? Kas hirmu saab maandada? Riski määr arutatakse läbi koos spetsialistiga.
Toogem näiteks BRCA1- ja BRCA-geenid, mida leiame rinnanäärmerakkudes, aga ka teistes kudedes – nende ülesanne on parandada raku tuumas sisalduvat desoksüribonukleiinhapet (DNA) ja takistada rakkude kontrollimatut kasvu. Kui need geenid on muutunud (muteerunud), ei parandata raku tuumas kahjustatud DNAd, millest tulenebki kõrgenenud risk haigestuda vähki. BRCA1-mutatsiooniga geene kandvatel naistel on kõrgem risk haigestuda rinna- (80%) või munasarjavähki (40%), aga ka kõhunäärmevähki ning nahakasvajatesse – melanoomi. BRCA2-mutatsioon tõstab riski rinna- (26–84%) ja munasarjavähi (20%), aga ka kõhunäärme-, mao-, sapipõievähi ja melanoomi tekkeks. BRCA2-mutatsiooniga meestel on 20% risk eesnäärmevähiks, 6% risk rinna- ja 3% risk kõhunäärmevähi tekkeks.
Meeste rinna-, kõhunäärme- ja eesnäärmevähk on tugevamalt seotud BRCA2-geeni mutatsiooniga. Informatsiooni kogumisel ei saa ignoreerida isapoolses suguvõsas vähki haigestumist. Ka isa kaudu võib tütrele päranduda rinnavähi risk. Riskide kaalumisel tuleb olla ettevaatlik.
Durhami vähikeskuse rinnavähi ennetamise programmi direktor Victoria Seewaldt rõhutab: „On oluline meeles pidada, et kõik naised, kellel on BRCA1- või BRCA2-mutatsioon, ei haigestu rinna- või munasarjavähki. Mutatsioon suurendab riski.” Meenutagem siinkohal, et üle 85% naistest, kes haigestuvad rinnavähki, ei ole vastavat perekonna-anamneesi.
Lapsed, kelle vanemal on BRCA-mutatsioon, kannavad 50% riski omada sama mutatsiooni. Samal ajal on nad pärinud ka teised geenid, mis mõjutavad BRCA muteerunud geeni aktiveerumist, mis viib vähi tekkeni. Teiste sõnadega: mutatsioon võib olla ikka sama, aga kuidas see käitub, on erinev, sõltudes inimese individuaalsest DNAst ja keskkonnast.

Kas intensiivne jälgimine või profülaktiline kirurgia?
Eeltoodut on oluline arvestada, kui analüüsime, kuidas saadud informatsiooni vähki haigestumise kõrgenenud riskist kasutada. Kas intensiivne jälgimine või profülaktiline kirurgia? Kirurgiline sekkumine tähendab mõlema rinna eemaldamist koos munasarjade eemaldamisega. Kuigi mastektoomia ja munasarjade eemaldamise puhul eeldatakse, et enamik riske on maandatud, ei ole siin lõplikku tõde. Meil ei ole näitajat, mille põhjal täpselt ennustada, et konkreetsel naisel on mastektoomiast kasu ja vähki tal kunagi ei tule. Tuleb arvestada naise vanust, kas tal on lapsi ja kas ta soovib neid saada. Mõni spetsialist on just eriti BRCA1-mutatsiooni kandluse korral rindade kirurgilise eemaldamise poolt, BRCA2- mutatsiooni korral pigem pakutakse jälgimist koos sagedasemate uuringutega. Dr Seewaldt soovitab naistel hoida minevik minevikus, tulevik tulevikus ja tegutseda olevikus, et elu oleks elamisväärsem.
Kuidas riskigrupi naised otsustavad? 2004. a Metcalfi publikatsioonist selgub, et 2677 naisest, kellel oli leitud BRCA-mutatsioon, valis 57% munasarjade ja 18% rindade eemaldamise (Ameerikas 36,3%, Hollandis 32,7%), samal ajal oli Poolas ja Iisraelis eeltoodud valik harv: vastavalt 2,7% ja 4,2%. Medikamentoosse profülaktika oli valinud 5,5% uuritavatest. Pooled kõikidest uuritavatest olid valinud konservatiivsema võimaluse – jälgimise.
Ameerika Vähiühingu juhid rõhutavad igal konkreetsel juhul igakülgse analüüsi vajalikkust. Rindade, ka munasarjade, eemaldamise operatsiooni peaks ette võtma vaid väga kaalukate näidustuste korral. Muide, enamik USA kindlustusandjaid operatsiooni kulusid ei kata.
Uute tehnoloogiatega leitakse järjest uusi vähiriskiga seostatavaid geene, seega BRCA1 ja BRCA2 on vaid väike osa kogupildist.
Kui seni on spetsiifilise geneetilise testiga soovitud saada vastust ühe või väheste geenide kohta, siis kogu genoomi sekveneerimine annab hulgaliselt uusi andmeid. Siit võib kujuneda n-ö vähiriski geneetiline profiil. 25 000 eesnäärmevähiga mehe geneetilist profiili võrreldi tervete meeste omaga. Leiti 23 uut DNA muutust, mis suurendavad eesnäärmevähki haigestumise riski. 16 nendest muutustest märgivad eriti agressiivse haiguse kujunemist. Samalaadne rinnavähi uuring tõi ilmsiks 49 uut haiguse teket juhtivat geneetilist defekti. Naistel, kes pärivad neist DNA muutustest enamiku, on 33% risk haigestuda. Näidetega võib jätkata.
On selgunud, et tõenäoliselt ei piirdu seosed pärilikkuse ja vähi tekke vahel enam seni tuntud muutustega pärilikkusaines. Päriliku vähi uuringud on avanud uue tee vähi tekkeprotsessi uurimiseks ja mõistmiseks. Huvitav on märkida, et seni teadaolevalt käituvad sama lokalisatsiooniga pärilikud vähid ja ülejäänud kasvajad erinevalt ning alluvad ka ravile erinevalt. Miks see nii on, vajab edasisi uuringuid.
Kindlasti aitab mõnele küsimusele vastata inglise kolleegide Wellcome Trusti finantseerimisel ette võetud suurejooneline projekt, kus vähihaigeid kontrollitakse 97 riskigeeni suhtes. Seostades konkreetse inimese vähki võimalike geneetiliste muutuste ehk vähigenoomiga on lootust jõuda lähemale individuaalsele vähiravile.
Geneetika mõju vähi tekkele on uuritud pikka aega. Ometi ei ole võimalik täie kindlusega öelda, kas keegi haigestub vähki või mitte, ja kui haigestub, siis miks. Isegi päriliku vähi korral, kus ühes või mitmes geenis tekkinud muutused kanduvad vanemalt lapsele, ei piisa vähki haigestumiseks ühest geneetilisest muutusest. Vähi teke on mitmeastmeline protsess, kindlasti väga individuaalne – ainuomane just sellele inimesele, kellel see tekib. Lahenduste võti – nii vähi vältimise, varase avastamise kui ka mõjusa ravi aspektist – peitub ilmselt vähi genoomi ja inimese genoomi (proteoomi ja metaboloomi) omavaheliste seoste avastamises.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming