Palgatõusu lõplikust suurusest on veel vara rääkida

Kaarel Tarand

Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega kultuuri riiklikust rahastamisest aastal 2008.

Kui kultuuriministeerium hakkas varakevadel taotlema eelarveraha, paistis pilt summade järgi üsna lootusrikas. Mis juhtus, et juba riigi eelarvestrateegiasse kirjutatud summa haledalt väikeseks on kahanenud?

Keeruline on vastata, et mis juhtus. Riigieelarve strateegia (RES) tegemine oli sellele valitsusele, kõikidele ministritele uus. Inimesed olid ju alles tööle tulnud. Suve jooksul on strateegias rahalised proportsioonid oluliselt muutunud. Strateegia sündis siiski ministeeriumide läbirääkimiste tulemusena ja selle aluseks oli koalitsioonileping, mille punktid sinna kõik sisse läksid. Kultuuriministeeriumi taotluse tegi alguses suuremaks see, et sinna oli planeeritud ka 2000-kroonise ringiraha summa, kokku 422 miljonit, arvestades kõiki 6–19-aastasi lapsi.

Strateegia läbirääkimiste käigus, ja kui olime alustanud ringiraha sätestava seaduse ettevalmistamist, mõistsime, et me ei saa seda rakendada enne 2009. aastat, sest enne tuleb valmis teha registrid, täpsed jaotuskavad ning muuta vastav seadusandlus. Ja nii on ringiraha RESis planeeritud alates 2009. aastast. See oli üks suuremaid summasid neist, mis vähemaks jäid.

 

Faktiks jääb siiski, et võrreldes 2006. aastal tehtud RESiga kultuuriministeeriumi valitsemisala summat tänavu kevadel kinnitatud RESis vähendati.

Jah, nii-öelda tärniga jäi sellest RESist välja palgafond. Sai kokku lepitud, et palgavõimalustest räägitakse augustis, kui on tehtud uued tuluprognoosid. Palgaraha lisanduski alles nüüd, eelarve tegemise viimases faasis. Lõppkokkuvõttes suureneb tegelik eelarve järgmisel aastal tänavusega võrreldes 18%. Ja selle tulemuse üle ei saa väga kurb olla, kuna RES pani kevadel läbirääkimiste raamid paika. Toona oli kasvuks planeeritud 7,9%, täna oleme 18% juures.

 

Võrreldes aastatagusega pandi kevadisse RESi kirja sisemises jaotuses oluline muutus spordi kasuks, kusjuures meedia ja kultuuri valdkonna arvelt. Millistel kaalutlustel spordi osa sellise eelise sai?

See tulenes nendest ettepanekutest, mille nõunikud on teinud, ja ma küll ei ütleks, et spordi valdkond oleks kuidagi eraldi välja toodud. Meie prioriteedid olid siiski riigi kultuuripreemiate suurendamine, ringhääling oma uues kuues, kindlasti kultuuritöötajate palgad, pühakodade programm.

 

18% kasvu on siiski väiksem kui riigieelarve üldine kasv. Rahandusministeeriumi teisipäevase teate järgi tuleb riigieelarve üldkasvuks tänavuseks kinnitatud eelarvega võrreldes 25%.

Osa tuludest jääb reservi ja järgmisel aastal on kasutamiseks ligikaudu 94 miljardit krooni. Selle hulgas on ka Euroopa fondidest tulev välisraha. Kultuuri osas ei ole arvestatud ELi struktuurifondidest tulevat investeeringuraha. Tegelikult tuleb investeeringuteks fondidest valdkonnale lisaraha, ehkki see käib läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning regionaalministri eelarve. Nad on eraldi klausliga – kultuuri- ja haridusinvesteeringuteks –, mida eelmises perioodis ei olnud. Selle summa suurus perioodiks 2007–2013 on 6,3 miljardit krooni. Need investeeringud saavad kultuur, sport ja haridus. See jaguneb mitme meetme vahel. Selle sees on näiteks Eesti Rahva Muuseum …

 

…mis sööb sellest kuuest miljardist lõpuks tubli kolm ära…

… ei, sealt läheb ERMile 500 miljonit. Sealt saab raha veel terve rida muuseume, nii, nagu see on määratud 2006. aasta juuli valitsuskabineti otsusega. Lisaks saavad nii suuremad linnad kui ka maapiirkonnad nüüd taotleda raha mitte kuidagi varjatult, turismimeetme kaudu, vaid otse kultuuriobjektidele. See aitab nii riigi kultuuriasutusi kui ka kohalikke omavalitsusi väga oluliselt. Me oleme teinud tõsist selgitustööd ja üleskutseid, et inimesed püüaksid kirjutada rohkem projekte, sest raha on Euroopast tulemas. Meie eesmärk on neid initsiatiive toetada, abistada omafinantseeringus osalemisega, mis on eri meetmete puhul 10–20 protsenti kogumaksumusest.

Kogusumma ei ole jagatud kindlalt kultuuri ja hariduse vahel, kõik sõltub esitatavatest projektidest. Selle alla käivad kultuuri- ja rahvamajad, raamatukogud, spordiobjektid, muuseumid, ka teatrid.

 

See on keskmiselt miljard krooni aastas.

Kõik sõltub sellest, kui palju suudetakse projekte kirjutada. Teoreetiliselt on võimalik ka see, et raha jaotatakse kiiremini ära kui kuue aastaga.

 

Euroopa investeeringuraha kõrvale jättes, mis on ministeeriumi eelarve sees? Kas ka investeeringuraha? Kui palju ja kas see kasvab?

Kindlasti. Kõigi 15 maakonna omavalitsuste investeeringud, mille puhul oleme üritanud arvestada omavalitsusliitude saadetud prioriteetidega. Eelistatud on lõppjärgus objektid, samuti need, mille puhul taotletakse projekteerimisraha, et pärast projektiga kandideerida Euroopa finantseerimisele. Palju on teatrite investeeringuid. Alustame uue suure objekti Ugalaga. See on oluline, kuna selle maja ehitamisest saadik ei ole seal eriti midagi tehtud ja maja on küllaltki avariiline. Jätkame Draamateatri renoveerimist, mis lõpeb järgmisel aastal. Raha on ette nähtud ka Endlale, Vanemuisele. Omavalitsuste investeeringutes on omaette projektina laste mänguväljakute ja tervisespordirajatised, looduslikud pargid, jooksurajad.

Koalitsioonilepingu järgi toetame laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, ansamblite ja orkestrite tegevust. Et laulupidude traditsioon saaks jätkuda. Toetust on planeeritud tõsta 6 miljoni võrra aastas, mis 2011. aastaks kahekordistab toetusteks mineva raha.

Suurematest asjadest: ringhäälingu digitaliseerimine, samuti uue programmi ettevalmistamine tulenevalt ringhäälingu taotlusest multikultuurse kanali avamiseks. Kindlasti tahan rõhutada, et see ei ole venekeelne ETV-2, nagu on spekuleeritud. Ka vene kultuuriringkonnad ei pea vajalikuks ja õigeks, et see peaks olema saja protsendiliselt venekeelne. Toetame uut üldhuvikanalit, milles on kultuuril suurem osa.

 

Mida multikultuursus sel juhul tähendab?

Seda, et seal on erinevate kultuuride saateid, ka inglisekeelseid näiteks. Digiajastu toob võimalusi subtiitrite osas ja selle poole pürgime, et inimene saaks valida endale sobiva keele.

 

Kui suure kuluga uue kanali avamiseks arvestate?

Ettevalmistavaks tööks on ette nähtud 10 miljonit krooni. Ringhäälingu eelarves tervikuna on digitaliseerimise raha, mille eest ostetavad seadmed ja muu lähevad mõlema kanali käsutusse. Lisaks on eelarves raha uue maja projekteerimiseks ja ehituse ettevalmistamiseks. Orienteeruvalt on arvestatud, et kui uus kanal tööle hakkab, kulub sellele aastas 60 miljonit. Seda järgmise aasta eelarves muidugi ei ole ja ega me pole ka valmis 2008. aastal kindlalt uut kanalit avama, pigem kulub aasta ettevalmistustöödeks.

Protsessiga on mõistlik alustada ja arvestades telekanalite turgu ning digitaaltelevisiooni arengut Eestis võiks ETV-2 olla valmis alustama hiljemalt 2010. aastal.

 

Kuidas edeneb Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna projekti finantseerimine? Kas Tallinn on nüüd lõpuks juba ka raha küsinud?

See projekt ei ole kultuuriministeeriumi poolt vaadatuna seotud ainult linna tegevusega. See on kogu eesti kultuurile oluline projekt. Väga paljud institutsioonid on selle tegevusse haaratud, Tallinn on käinud välja palju plaane, millesse on haaratud palju kultuuriasutusi.

Kultuuriministri rollis ei ole mulle Tallinna kultuuripealinna projekti täpsemalt tutvustatud, nagu ka selleks loodud sihtasutuse plaane, huvisid ja soove seoses finantseerimisega. Kuni need asjad ei ole selged, on meil reservis 4,5 miljonit, mis ei ole ühegi asutuse rea peal. Aga seda võib minna vaja ka mingite ministeeriumi enda projektide jaoks. Võib-olla on seda vaja mõne objekti projekteerimiseks või kordategemiseks. Meil ei ole praegu linnalt täpset taotluskirja, aga me peame valmis olema, sest kõik me ju teame, et aasta 2011 on tulemas ja ei ole võimalik ärgata aastal 2010, et nüüd kohe midagi saada ja teha.

 

Kuid edasi kõige valusama küsimuse – tuhandete inimeste palgaraha – juurde. Selle kohta tavatsevad finantsasutuste inimesed meiesugustele rõhutada, et kui te nüüd tahate veel palgatõusu saada, siis te hävitate Eesti majanduse. Palgatõus on kõige kurja juur, kui see peaks nüüd veel juhtuma. Pole just meeldiv jutt kuulda neil, kes tänaseni on saanud suhteliselt väikest palka, hoolimata töö keerukusest, nagu kultuuritöötajatega asjalood on – ja lisaks olla veel kurjategija ka.

Kultuuritöötajad ei saa tõepoolest liiga kõrgete palkade üle rõõmustada. Meil on palgatõusuks eelmise aastaga võrreldes planeeritud teatud summad. Ma ei tahaks neid arve praegu välja käia, sest meil hakkavad TALOga neljapäeval (eile – toim) läbirääkimised ja milliseks lõplik summa kujuneb, selgub alles läbirääkimiste lõpuks. Ega eelarve ei ole tänaseks ka lukku löödud, need on ainult valitsuse ettepanekud.

Ma olen skeptiline TALO esitatud 30protsendilise taotluse suhtes. Seda on keeruline teostada. Aga ma tooksin välja mõned valdkonnad, mis praegu süsti vajavad ja mille kohta ütleme, et meil oleks päris piinlik, kui need asjad laiali laguneksid. Näiteks rahvusmeeskoor, kus keskmine palk on praegu 8600 krooni, mida on päris piinlik öelda.

 

Sirbi toimetajate keskmise palgaga võrreldes ei ole selles midagi piinlikku.

Ma võrdlen teiste muusikakollektiividega, kellega on töö sarnane, aga mahajäämus palgas päris suur. Ennetades võimalikku kriitikat – koorijuht mõtleb ainult kooride peale –, RAM on meie rahvusmeeskoor ja pikaajaliselt esinduskollektiiv, kes annab aastas üle 65 kontserdi, kogub 30 000 kuulajat-vaatajat, esindab Eestit välismaal. Järgmisel aastal on ka Ernesaksa juubeliaasta. Me peame taastama selle koori maine ja tugevuse, inimesed ei tohi sealt laiali joosta. Aga RAM pole ainus. Jõulist tähelepanu on vaja pöörata ka rahvusooperile, selle kunstilistele kollektiividele. See on jälle meie kultuuri maine kujundaja.

Kindlasti teatrid. Me tahame kõik teatrist elamusi saada ja et inimesed seal rõõmuga töötaksid. Teatrikunstist saab ikkagi kõige rohkem inimesi osa üle terve Eesti. Teatrite tegevus, sealhulgas väiketeatrite oma, peab saama paremini rahastatud.

 

Kui meil aastaid on avalikus retoorikas igal elualal tavaks väärtustada haridust, kas poleks siis loogiline eeldada, et mida haritum inimene, seda suurem sissetulek, sõltumata töö valdkonnast? Kuna kõrgharidusega tööjõud moodustab vähem kui poole kogutööjõust, siis peaksid nad kõik ju igal juhul keskmisest või vähemasti mediaanpalgast ülespoole jääma.

Meil on eelistatud kõrgharidusega kultuuritöötajad, see on ka koalitsioonilepingus valitsuse tegevuskavas ülesandeks pandud. Kõrgharidusega kultuuritöötajad on need, kelle palkade osas on kirja pandud eelistatud tõus, sarnaselt haridustöötajatega.

 

Küsimus on selles, et suhtarvudes võib pilt ju ilus välja paista, aga kas või sellesama rahvusmeeskoori puhul, kui palka tõsta 20 protsenti, teeb see reaalses rahas ainult 1720 krooni koos tulumaksuga. Nii ei jõuta absoluutarvudes keskmisele lähemale, vaid vahe pigem suureneb. Sama võib öelda kultuuriajakirjanduse kohta, raamatukogudest rääkimata.

Ma olen selle poolt, et väärtustada kõrgharidusega kultuuritöötajate tegevust, aga samal ajal ei tohi unustada ka tehnilist personali, sest näiteks, kui teatrites ei ole tehnilist personali, ei saa näitleja lavale minna.

 

Eelarves on veel vaba raha, mis ei kulu seadustest tulenevate kohustuste täitmiseks. Milleks see kulub?

Kirikutele kulub 70 miljonit. Koalitsioonilepingus oli lubatud tõepoolest 100 miljonit, aga me jõuame selle sajani aastaks 2011, igal järgmisel aastal tuleb tõus 10 miljoni võrra.

 

Vähenemine lubatuga võrreldes on professionaalidele mõningaseks kergenduseks ja hoiab ehk võimalikust ebaprofessionaalsusest tekkiva kahju ära.

Restaureerimise osas? See raha jaguneb kaheks. Umbes 40% on pühakodade programm, mis nõuab tõepoolest restauraatori oskusi ja restaureerimise litsentsi. 50% on pigem ehitus, kuigi ehk restaureerimise kompetentsi nõudev. Seal hulgas on näiteks ka Tartu Jaani kiriku liisingumakse 4 miljonit. See on tehtud töö ega mõjuta ehitusturgu. Samuti Jaani kiriku remondi tagasimaksed pangale. Selle hulgas on ka palju pisitöid, näiteks elektritööd mõnes kirikus 500 000 eest jne. Mitte kõik tööd ei ole sellised, mis nõuavad litsentseeritud tegijaid.

 

Litsentse on niikuinii liiga kergekäeliselt välja antud, aga laiemalt on probleem tegijate hulgas selles, et puudub vajalik restauraatorite käsitööoskuste koolitussüsteem.

Eks me näe, mis välja tuleb. Aga tänane seis, kui pühakodade programmile oli 14 miljonit aastas, oli selgelt mitterahuldav.

 

Ja lõpuks – kuidas läheb kultuurkapitalil?

Hasartmängumaksust ja aktsiisidest laekuv summa suureneb järgmisel aastal 190 miljoni võrra. See sihtotstarbeline raha liigub kultuurkapitalile nii investeeringuteks kui ka sihtkapitalidele kultuuriprogrammideks. See on väga suur tõus.

 

Eeldusel, et pärast maksutõuse jäävad inimeste tarbimisharjumused endiseks.

See on prognoos, mis on tehtud tänavuse seisu pealt. Ühelt poolt on masendav, et inimesed aina rohkem joovad, suitsetavad ja mängivad, ent kultuurile laekub sealt konkreetne protsent ja selle üle võib rõõmustada, et kultuurivaldkond selle raha lisaks saab. Aga siin on tõsine eetiline dilemma, kahtlemata.

Küsinud Kaarel Tarand

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming