PEALELEND

Sirp

Märt Väljataga, mis on sarja „Avatud Eesti raamat” rindel uudist?          Sarjast oli viimati rohkelt juttu 2009. aasta sügisel, mil jõuti 100. raamatuni. Praeguseks on jõutud 112. raamatuni – sel aastal on ilmunud Foucault’ lugemik ja Popperi “Avatud ühiskonna” II osa. Teoksil on umbes 30 raamatut:  Auerbach, Bahtin, Blanchot, Boas, Collingwood, Deleuze, Diderot, Heidegger, Kant, Luther, Montaigne, Nietzsche, Spengler, Vattimo jt. Kultuurkapital toetab sarja raamatute tõlkimist, toimetamist ja tõlkeõiguste hankimist (kuid mitte trükkimisega seotud kulusid). Tähtis uudis on see, et sarja eelarve kasvas äsja rohkem kui kaks korda. Seni on see olnud 40 000 eurot aastas, sel aastal aga 90 000 eurot ja järgmisel loodetavasti veel enam. See on  üsna ootamatu olukord ajal, mil kõikjal kõneldakse kokkuhoiust ja kasinusest. Seega peaks suurenema väljaantavate raamatute arv ja ka avarduma nende laad. Samuti on plaanis tõsta tõlketasu, mis on rohkem kui tosin aastat püsinud ühetaolisena. Samas tuleb hoolt kanda selle eest, et kvantiteet ei kasvaks kvaliteedi arvelt. Arvatavasti loome senise sarja kõrvale B-sarja, kus hakkavad ilmuma sissejuhatavat ja populaarteaduslikku laadi teosed. Kaalumise  all on ka mõte suunata „pehmemad” humanitaarteosed kultuuri ja ajaloo vallast omaette sarja. Igatahes raha hakkame nüüd jaotama kord kvartalis nagu Eesti Kultuurkapitalis üldiselt kombeks senise kahe korra asemel aastas.  

Taotluses tuleb võimalikult täpselt kirjeldada teose mahtu, tundmatute tõlkijate taotlustele tuleb lisada tõlkenäidis (ca 20 000 tähemärki)  ja huvikiri kirjastuselt, mis teose välja annab. Viimane on eriti tähtis autoriõigusega kaitstud raamatute puhul, mille autori surmast pole veel 70 aastat möödunud. Samuti tahaks, et võimalikult suur hulk AER i teoseid oleks kättesaadav e-raamatuna. Tõlkestipendium makstakse välja siis, kui tõlge on valmis. Niisiis ootame nüüd, et head tõlkijad viskaksid oma juhutööd nurka ning pühenduksid tõeliselt kaalukate mõtteteaduslike tekstide  vahendamisele. Mis on tõelise kaalukuse kriteerium? Vähemalt üheks kriteeriumiks on aeg, see tähendab, et muude tingimuste võrdsuse korral eelistame pigem vanemat kirjavara. Vt ka http://www.kulka.ee/?page=120.