Pealelend: Kalev Uustalu, Muinsuskaitseameti juhataja

Marek Strandberg

Muinsuskaitseameti juhataja KALEV UUSTALU, millele tugineb Eesti muinsuskaitsepoliitika?
Muinsuskaitsepoliitika üheks lähtekohaks on rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid, millega Eesti on liitunud, millega arvestab või millega kavatseb liituda. Muinsuskaitse on orienteeritud kultuuripärandi ühe osa – materiaalse pärandi, mis on igapäevases kasutuses – säilitamisele. Muinsuskaitseameti tegevusvälja jäävad ennekõike objektid, mille puhul nende kultuuriajaloolist väärtust hinnatakse vähemalt üleriigiliseks. Väärtuse hindamisel lähtutakse kindlatest kriteeriumidest, hindamisel on abiks eksperdid, kellest osa kuulub muinsuskaitseameti juures tegutsevatesse eksperdinõukogudesse. Ekspertideks on oma valdkonna tunnustatud teadlased.
Eesti muinsuskaitsesüsteem tugineb õiguslikule baasile, mis peaks tagama meie kultuuripärandi säilimise juhul, kui sellele baasile tugineva süsteemi toimimist toetab piisav ressurss. Kahjuks ei mahu muinsuskaitseseadusega seatud ülesanded raamidesse, mida võimaldab riigieelarve seadus. Eesti muinsuskaitsesüsteemi oleks vaja täienda võimalusega fikseerida asjade väärtus kohalikul tasandil – paljude asjade ajaloolis-kultuuriline väärtus on oluline kohalikus kontekstis, kuid mitte piisav riiklikuks mälestiseks tunnistamisel. Nimetatud võimaluse puudumine loob märkimisväärse koormuse riiklikul tasemel mälestiseks tunnistamisele esitatavate kultuuriväärtuslike asjade menetlusele ning küsitavalt pika riiklike mälestiste loetelu. Ehitismälestise säilimise kõige kindlamaks garantiiks on hoone hoidmine igapäevases kasutuses ja seetõttu toetab muinsuskaitseamet omanike ettepanekuid neile kuuluvatele mälestistele uute funktsioonide andmiseks, et tühjana seisev hoone kasutusele võtta. Muinsuskaitseameti peamiseks mureks ehitusmälestisele uute funktsioonide kavandamisel on nende hoonete kultuuriväärtuse säilitamine.
Mälestiseks tunnistamisel on peale kultuuriväärtuse alati kaalumisel avaliku ja erahuvi vahekord. Juhul kui omanik ei ole huvitatud talle kuuluva omandi mälestiseks tunnistamisest, võetakse kaalumisele alternatiivvariandid, mis võimaldaksid ilma muinsuskaitseliste kitsendusteta tagada objekti säilimise – üheks selliseks võimaluseks on üld- ja detailplaneeringud. Riigile kuuluvate ehitismälestiste säilimisel oleks suureks abiks kultuuripärandiks olevate hoonete avaliku sektori kasutuses hoidmise põhimõtte sissetoomine riigi kinnisvarastrateegiasse.
Ekslikuks tuleb pidada arvamust, et muinsuskaitseamet on kontrolliv ja sundiv institutsioon omanike ja valdajate suhtes. Valdav osa muinsuskaitseameti töötajate igapäevategevusest on suunatud mälestiste omanike ning valdajate konsulteerimisele ja nõustamisele, nende materiaalsele toetamisele, samuti koostööle projekteerijate, uurijate ja ehitajatega. Muinsuskaitseamet on välja töötanud mälestiste omanikele ja mälestistel töid teostavatele ettevõtetele põhjalikud juhised. Nimetatud juhised on ehitismälestiste omanikele väljastatud kogumikus „Kultuurimälestiste omaniku käsiraamat”, samuti on need kättesaadavad muinsuskaitseameti veebilehel. Eraldi juhendmaterjal „Kirikute hooldusraamat” on koostatud ja väljastatud pühakodade omanikele.
Mälestiste omanike toetamisel pean õigeks printsiipi, mille kohaselt iga omanik kannab talle kuuluva omandi korrasoleku ja säilimisega seotud kulud ulatuses, nagu need oleksid mittemälestiseks oleval asjal. Kõik kulud, mis kaasnevad asja korrasoleku ja säilimise tagamiseks täiendavalt seetõttu, et tegemist on mälestisega, peaks omanikule kompenseerima riik. Kahjuks ilmutab osa omanikke ükskõiksust talle kuuluva omandi seisukorra suhtes, rääkimata omandi kultuuriväärtuse säilitamisest. Sellest tulenevalt on juhtumeid, kus riik, selleks et päästa väärtuslikku kultuuripärandit, maksab kinni enamiku omaniku kuludest talle kuuluva omandi korrastamisel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming