Piknewardad.

 

Jummal on innimest sure armoga üllendanud, ja temmale mõistust ja tarkust andnud, et temma, kui tühhi põrmokenne paljogi jõuab ja jaksab, kui agga omma mõistust ja arwu nenda wõttab prukida, kuida Jummal tahhab. Jo wannastki ollid innimessed sedda tähhele pannud, et pikne raua, wasse ja mu metalli*) peäle, kus sedda leiab, ja kõrge asja peäle enneminne, kui mu asja peäle lähheb. Seält ap se tulleb, et wanna rahwas õppetab ja ütleb: kui mürristaminne pea lae kõhhal on, et siis ei kuse, egga mu pu alla ei pea minnema; egga sinna, kus rauda on; ja kui püs seljas ehk käes, et tedda siis peab kõrvale pannema; ehk kes hobbose seljas istub, ja laggedas kõhhas on, et seljast peab mahha tullema. Ei olle se tühhi, waid, wanna rahwa targa tähhele pannemisse õppetus.

1754 aastal juhtus Amerika maal wägga paljo mürristamist, ja sellepärrast ka wägga paljo kahju ollema. Ellas siis ka sel ajal seälsammal maal üks kallis mees, kes Jummala suri teggusid tähhelepannes, neist wägga paljo olli ärramärkand, ja tähhelepannud. Sesamma mees, nimmega Franklin **), hakkas arwama ja järrele mõtlema, kuida sedda kahju wähhendada, mis mürristamissed mõnnikõrd tewad. Laskis temma siis süllapitkusse raud warda tehha, mis ülleültse sille, ja üllewelt õtsast territud ja kullatud olli, sest et kuld ialgi ei roosteta. Selle, nenda tehtud warda, seätis temma omma lusthone kattusse harja peäle, nenda, et jäme ja paks raudtrat warda tüwwist ammak mani ullatas. Kui kõik nenda olli walmis tehtud, siis sure iggatsemissega mürristamist omma kõhta otas tullema; egga olnud heal ja targal innimessel kaua odata; sest kaks päewa pärrast sedda, tulli kolm mürristamist ühhel päwal, mis kõik kolm ülle temma lusthone läksiwad; ja lõi wälk wiis korda warda peäle, agga ei sanud kahju tehha, sest et wälk pitki warrast tradi peäle, ja pitki trati mahha, ja ma sisse läks.

Hakkasid siis sest ajast innimessed piknewardaid prukima, ja nenda abbiga ennast mürristamisse ajal, kahjo eest warjama. Nähtakse nüüd Tartus, Peterpurris, Tallinas, Narwas ja kõigis paigus Kunninga honete peäl, ja laewa mastidegi õtsas piknewardaid seiswad.

Tuntkem ja õppigem ka sennestki, mähherdune se kassu on, kui targa melega innimenne sure Jummala teggusid terrakeste tähhele panneb, ja neist sedda õppib, mis Jummalale auuks ja innimestele kassuks tulleb. Jummal on kahhest kõhhast ennast nähha andnud: pühhast kirjast, ja omma surist teggudest: sepärrast, sa, kes ei mitte kui rummal ennese melest agga tark tahhad olla, õppi Issandad, temma wägge ja armo mõllemist tundma.

Kõik mõistlikkud innimessed tännawad mailma õtsani Jummalad, kes Franklinile sedda tarkust andnud, nisuggust suurt head innimestele omma terrase tähhelepannemissega saata; agga olli õmmetige sel ausal, targal ja jummalakartlikkul mehhel, sellepärrast nende polest paljogi waewa kanda ja kannatada, kes sel kõrral hopis tõistwisi sest asjast arwasid, ja piknewardaid ärralaitsid, sest et ütlesid innimest nendega Jummala wäggewa käe wasto pannewad. Igga innimenne, kel pissutki arwu peas, näeb jo ilma tähhendamata, missuggused needsinnatsed olliwad, kes nisuggust sonnimist jamsisid. Nenda siis segi, kes haige on, ei tõhhiks rohtu wotta, sest haigus tulleb ka Jummalast, ja se kes rohto wõttab, se siis ka Jummala wasto panneks. Rummalus ikka rummal: mis tühhi on, sedda pühhaks kidab; ja mis Jummal kidab, sedda ta patuks laidab.

 

*) Kuld, hõbbe, wask, raud, tinna ja nende sarnatsed maast kaewatawad asjad, selle ühhe nimme alla koggutakse, et neid metal öeldakse ollewad.

**) F. on saksakele kirja pohkstaw; ma-rahwa kirjas sedda ei olle, egga anna nende keel sedda wäljahüda, waid ütlewad selle assemele ikka W. Kui siis siin nimmi omma õigusse järrele Franklin kirjutud; siis luggego marahwas nenda, kui olleks Wranklin senna trükkitud.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming