Professor Parkinsoni õpetused

Tiit Hennoste

Kaitseministeerium kuulutas välja konkursi avalike suhete osakonna nõuniku kohale, nõudeks muuhulgas doktorikraad. Asi tundus imelik. Õige pea jõudis ajaleht tuumale lähedale: tegu on lihtsalt kohakesega riigikogust välja jäänud ministri vanale sõbrale. Mulle tuletas see juhtum meelde ammu ilmunud raamatu.        Aastal 1958 avaldas C. Northcote Parkinson raamatu, mis kandis pealkirja „Parkinsoni seadus” (ilmus muuseas eesti keeles 1960. aastal). Seal on peatükk „Kaadri valiku printsiibid”. Professor kirjeldab selleks kasutusel meetodeid (nt Inglise valikumeetodi vanem variant põhines vestlusel, kus uuriti välja kandidaadi sugulaste tiitlid või sõjaline auaste jne). Ta leiab, et meetodite peamine puudus on kandidaatide rohkus, nii et on väga raske objektiivselt õiget välja valida.          Lahendus on lihtne: määrav on kuulutuse koostamise oskus. Hästi koostatud kuulutusele tuleb aga ainult üks vastus ja see on just õigelt inimeselt. Näitena kirjeldab professor köietantsija ning inkade kalmude uurija kuulutust. Aga on väga usutav, et tuntud Thatcheriaustaja doktor Mart Laar tunneb professor Parkinsoni töid põhjalikult.          Selles raamatus on veel teisi kasulikke peatükke. Muuhulgas kirjeldab Parkinson Inglise ja prantsuse parlamendisüsteemide erinevusi. Inglise parlamendis on asi lihtne: kaks võistlevat poolt on pandud istuma vastamisi ning iga deputaat on sunnitud valima  poole. Kujutada ette, et keegi hakkab A-poolel istudes aplodeerima B-poole seisukohtade peale, oleks sama kui proovida istuda jalgpallistaadioni tribüünil keset võistkonna A fänne ja aplodeerida B heade löökide peale.    

Prantsuse süsteem, kus saadikud pannakse istuma näoga kõnetooli poole, on Parkinsoni arvates ränk viga. Nii ei saa ilma kõnesid kuulamata kuidagi aru, kellel on õigus. Jutt on selge ja veenev. Samasugune viga tehti omal ajal Eesti parlamendis (muidugi, eestlasi vabandab, et viga tehti enne Parkinsoni tööde ilmumist, aga neid ei vabanda, et seda korrati kolmkümmend aastat pärast tema tööde ilmumist). Kuidas sellest olukorrast  välja tulla? Kuidas tagada vajalikud hääled kõhkluste metsas?   

Keegi võib arvata, et olulisim on häid kõnesid ette valmistada või hoolega seadusi lihvida. See on viga. Saadikud ja kõik valijadki teavad hästi, et kõned ja parandused  ei tähenda midagi. Parkinson pakub abi. Olulisim on ümbritseda kõhklejad usaldusväärsete inimestega, kes sunnivad otsustaval hetkel neid kätt tõstma. 

Tõsi, aeg on muutunud. Nüüd on arvutid, eri värvi nupud, lugemist ootavad naisteajakirjad jms. Aga meetod töötab endiselt. Veel enam, nagu me teame, on Eestis meetodit mitmel viisil täiustatud. Näiteks tuntud nipp punase pliiatsiga: õigel hetkel õige inimese saatmine WCsse ja vastupidi. Tühja saali võte. Ja asi, mida Parkinson ei paista teadvat või ignoreerib: töö komisjonides. (Muuseas, Parkinsoni järgi on samad võtted olulised kõikvõimalikes organisatsioonides, kus hääletatakse. Näiteks partei piirkonnajuhtide valimisel, kus hiilgavat taset on näidanud Keskerakond.)       

Aga Eesti ühiskonnas on ka muid põletavaid probleeme. Kas või küsimus, kes saavad number ühtedeks? Tuletame meelde. Alles äsja vahetati välja hulk ministreid. Paljud on leidnud, et Edgar Savisaar tuleks välja vahetada. Hetk tagasi ilmus uudis, et Reformierakond kavandab kaugeid muutusi: järgmistele valimistele tuleb minna juba ilma Ansipita eesotsas. Jne.         

Ka siin pakub professor mõjusat abi. Number ühe leiab kolme lihtsa küsimuse abil. Esiteks, kui teil on mingi haigus, siis mis nädalapäeval see algab? (Sündinud üks vastab kohe: reede õhtupoolikul.) Kas olete valmis tegema kõike, mida keegi teine ei oska või ei taha teha? Jah. Ja kas te olete valmis saamatut, aga head Peeter Pigilindu tänavale viskama ja pärast seda rahulikult uinuma? Muidugi. On kaugelt näha, et Reformierakond on  selles asjas tasemel. Olgu meenutatud kas või mitmed ministrite paigalepanemised. Aga teistel tasuks prof Parkinsoni tööd veel kord läbi lugeda. Eriti Rahvaliidul, kelle karmi saatuse taga oli silmanähtavalt mitu korda valesti valitud number üks.       

 PS Kinnitan, Parkinsoni tõbi pole eelnevaga mitte kuidagi seotud. Selle põhjuseks on ajukahjustused.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming