Püha tõde – Impeeriumi rünnak ja kloonide vastulöök

SIRAM

Parimad ulmekad kipuvad täide minema. Lendavate sõidukite ja teleporteerimisega on küll kehvasti, kuid paljud ühiskondlikud protsessid, mida kirjeldas näiteks Orwell, on tõeks saanud. Tundub, et nüüd on järg tähesõdade käes.

Käib heade ja pahade võitlus. Võitlus on haaranud kogu universumi. Intellektuaalid ja kultuuriinimesed, kes varem arutlesid aktuaalsetel teemadel, vaagisid probleeme iga kandi pealt, esitasid kriitilisi küsimusi, seadsid võimu kahtluse alla, ei tee seda enam. Nad valivad lihtsalt poole ja deklareerivad, et see on hea ja too on halb.

Käib kloonide ja impeeriumi sõda. Kloonid teatavasti on robotilaadsed masstoodetud sõdalased, kes küsimusi ei esita, vaid sööstavad oma käskija nupuvajutuse peale lahingusse. Impeerium omakorda ei esita ka küsimusi, sest talle on kõik selge. Impeeriumile on sõda kasulik, see täidab ta rahakotti ja tugevdab võimu.

Kahjuks on aga nii, et kloonid ja impeerium sõdivad samal poolel. Kus on õlise näoga suli, ambivalentne Harrison Ford, kes päästaks maailma? Miks ei tule valge maikaga lakkamatult suitsetav Bruce Willis? Pole ka joodikust pilooti, kes sööstaks ennastsalgavalt tulnukate peaarvutisse.

Selleks, et kangelane olla, ei pea ilmtingimata kaskadööritrikke tegema. Avalikult küsimuste esitamine on praegu juba kangelastegu. Veel suurem saavutus oleks püüe neile küsimustele objektiivset vastust otsida. Katsuda mitte olla impeeriumi kloon – see ongi kangelastegu. Ükskõik, kas siis heade või pahade kloon.

Aga mina ei julge küsida. Olen proovinud tasahilju seltskonnas osutada mõne põletava globaalse teema mõnele aspektile, mis minu arvates võiks eiramise korral tulevikus suuri probleeme tekitada. Ei saa. Kohe sõimatakse fašistiks või tolerastiks, oleneb, kellega parasjagu rääkida. Maailm on must-valgeks muutunud. Polariseerunud on ka kultuuritegelased, kes peaksid olema ühiskonna valvekoerad ja papagoid kaevanduses. Sellest siis ka see mõistujutt siin.