Puhta silmaga

Mari-Liis Paaver

Frolovi ikoonimaalikoolkond on meie kultuuri üks omapärasemaid nähtusi. Vanausuliste palvela Peipsi ääres. autori foto

Tänavu möödub 150 aastat vanausuliste vaimu harimisele pühendunud Gavriil Jefimovit? Frolovi (1854 ? 1930) sünnist. Peipsi kalda külakeses Rajal tegutses tema ikoonimaalitöökoda (u 1890 ? 1930), mis sai tellimusi  nii Venemaalt, Lätist kui mitmetest Euroopa riikidest.

Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni elas Venemaa kirikuelu üle raske aja, ikoonimaalimise oskus oli hävimisohus. Ikoonimaalikeskused kustusid või orienteerusid ümber: hakati maalima lakktoose, kasutades küll munatemperat ja ikoonimaali võttestikku, kuigi loomulikult mitte enam pühakirja teemadel. Baltimaades läks paremini ? riiklik iseseisvumine andis ikoonimaalimisele uue võimaluse. Tähtis osa oli just vanausulistel, kellel säilis traditsiooniline religioosne elu.

 

Frolovi meistritempel kui vaimse puhtuse tagatis

Ikoon ei ole vanausulistele kunstiteos, vaid Jumala palge ja tema õpetuse edastamine, taevase tarkuse kujutamine inimesele hoomatavas vormis. Ikooniga alustatakse elu ja seda kantakse lahkunu ees tema viimasel teekonnal. Eesti vanausulistel  puudub kirikuhierarhia, ka teenistust läbi viiv ordineeritud vaimulik.1 Seepärast viiakse kõik pühad toimingud läbi ikoonide ees.

Tänu Frolovi töökoja viljakale tegevusele on Eesti vanausulised olnud mõneti eelisseisundis võrreldes oma usukaaslastega mujal: siinsetes palvelates olid valdavalt tervikikonostaasid, ühtselt loodud harmoonilist vaimset õhkkonda tagavad esteetilised tervikud. Paljudel vanausulistel on ikonostaas moodustatud käepärastest ikoonidest, mis toodi kaasa või mis õnnestus tellida. Frolovi töökoja ikoone oli sadade kaupa siinsetes palvelates ja kodudes. Tema meistritempel (mis anti talle 1894. a) tagas ikooni legaalsuse (riigivõimudele)2 ja oli ka vaimselt terve ja puhta palveobjekti kinnitus. Frolov oli vanausuliste fedossejevlaste harust, mis oli tuntud just oma rangete ja laitmatute eluviiside järgimise pärast. Seepärast peeti väga lugu (ka Venemaal) nende ikoonimaalijatest. Frolovi ikoonide puhul kaasneb muidugi veel esteetiline nüanss: vanausulised olid veendunud, et puhta meelega maalitud ikoon on ilus.

Vanausulistele pole tähtis ainult, kes on ikooni maalinud, vaid ka kuidas see on maalitud. Frolovi töökojas maaliti ikoone vanas vaimsuses: kaanoni järgi, oli kõik ikooni pinnal sümboolne ja seda väljendati traditsiooniliste ikoonimaalivõtetega. Vene õigeusu riigikirik oli selleks ajaks juba mitu sajandit järginud teisi arengusuundi. Olulise tõuke vene ühiskonna avatusele lääne mõjude suhtes andis Peeter I võimuletulek. Hakati eelistama õlivärve ja lõuendit traditsioonilisele puitalusele ja munatemperale. Uus ikoonimaal allus natuuritruudusele ja erinevatele stiilidele. Endine ajatu ikoon sai nüüdsest ajalise mõõtme: pühad askeetlikud tinglike näojoontega palged muutusid kaasaegsete äratuntavateks nägudeks, tinglik kahemõõtmeline ruum kolmemõõtmeliseks.

Keskaegses mõistes võiks ikoonimaalijat võrrelda pigem käsitöölisega, kes sooritas üht ning sama protsessi sadu kordi, ilma et vääraks või segaks Jumalast antud ilmutatu püha visiooni inimese väljamõelduga. Käsitööline sellises kontekstis on Jumala vaga sulane. Enne tööleasumist toimetati vaimse puhastumise protsess saavutamaks üht suurimat Jumala andi ? puhast silma.

 

Vanavene monumentaalsuse  ja strogonovliku filigraansuse segu

Frolovi ikoonidelt ei leia natuurilähedust ega stiilide virvarri. Tema kujutatud inimesed kujutavad isiksust ainult nii palju, kui  sellel on Kristuse läbi Jumalaga sarnasust. Tema ikoonidele on omane kujutatu lihtsus, ikonograafia ei ole üle koormatud otseselt mittevajalike persoonide ega esemetega. Frolovil oli õpetaja roll: kanda hoolt  oma usukaaslaste eest, tagada vaimne ja hingeline järjepidevus. Teemade ring ei ammendu tavapäraste pühade, kõige rohkem austatud pühakute ja kirjakohtadega,  lisaks on Frolov valinud oma äranägemise järgi täiendust Vanast Testamendist ja evangeeliumidest.

Vanausuliste ikoonidelt kiirgab vastu hesü­hasmilist Jumala valguse tunnetust.3 Kuid tuleb siiski meeles pidada, et nende ikoonimaal kätkeb mitmesugust XVII sajandi keskpaigaks kinnistunud kogemust. Küllalt tüüpiline on, et emamaast kaugel elavad vanausulised on järginud sageli konkreetse Venemaa piirkonna maalikogemust, mille on seganud uue kodumaa omaga.

Frolovi isa pidas ikoonimaalitöökoda Lätis Rēzeknes, sealt ka Frolovi esimesed ikoonimaalija kogemused. XIX sajandi viimasel veerandil viibis ta Venemaal: Moskvas, Novgorodis, Pihkvas, Vladimiri kubermangus, Kaasanis ja Samaaras. Frolov on sealt kaasa võtnud sajanditepikkuse kogemuse kompendiumi (eriti avaldub see mõne maalitehnilise detaili juures), kuid ta ikoonid on selgelt äratuntava isikupärase käekirjaga.

Frolovi ikoonide laad kujutab endast vanavene monumentaalsuse ja strogonovliku filigraansuse omalaadset segu4: valitseb tasakaal üldise ja üksikosade vahel. Selge kompositsioon  allub geomeetriale ja masside tasakaalustatud jaotusele, värvipalett koosneb virtuoosselt segatud pastelltoonidest sügavate, sisemiselt põlevate värvivarjunditeni.

Frolov on tajunud monumentaal- ja pal­ve­­ikoonide5 erinevat otstarvet. Suurtel  (iko­no­staasi) kuuluvatel ikoonidel on näha Rubljovi-aegset terviku loomise armastust. Palveikoon näib loovat omaette maailma, mis pole kaugeltki suletud. Detailides on see strogonovlik-täpne ja ometi inimlikult soe ja vastuvõttev.

Frolovi ikoone võib vaadata tundide kaupa: toredat konstruktiivset ja detailidega kaunistatud arhitektuuri, mille paadipurje-taolised kumerad katused vahelduvad nõelteravatipuliste tornidega, mis pürivad ülespoole ikooni äärele. Inimesed toimetavad kumerate võlvide all oma tegemisi ? kuid ei mingit liigset olmelisust, teispoolsuse juuresolek tuletab ennast meelde. Selged ja rahulikud värvid ning õrn heleookrine taust tasakaalustavad pisidetailid ja loovad helge-rahuliku meeleolu.

 

Frolovi õpilased

Frolovi õpilasi mäletavad veel paljud vanausulised. Kahjuks ei olnud ikoonimaalil Nõukogude Eestis endist kohta.

Enamik Mark G. Solntsevi töid asub Eesti vanausuliste palvelates ja paljudes kodudes. Oma õpetajast erinevalt on tema tööd dünaamilised: vaba käega maalitud arhitektuur, liikumises figuurid, korrastamata foon. Kõik näib kasvavat-liikuvat, mägedest kuni töntsakate arhitektuurivormideni. Vastupidiselt õpetaja peenele-täpsele pintslijoonele on tema oma jäme ja värv pastoosne. Jefim Keki?evi ikoonidelt õhkub sisemist siirust ja lapsemeelsust. Neid võiks võrrelda Venemaal levinud rahvaikoonilaadse nähtusega. Filipp A. Mõznikov on praegu veel mõistatuslik meister, kelle uurimine ja tööde atribueerimine seisab alles ees. Praeguste teadmiste põhjal tuleb tunnistada ta kõrget meisterlikkust materjali valdamisest maalitehnikani. Käekirjalt Froloviga sarnane, on ta ikoonides siiski rohkem dünaamikat ja ekspressiivsust.

Üks, kes jätkas mõnes mõttes oma õpetaja missiooni ja on neist tuntuim, oli Pimen Maksimovit? Sofronov. Rännates läbi Euroopa, levitas ta unustusehõlma vajuvat vanavene traditsioonilise ikoonimaali õpetust.

Meister Frolovi hinnatakse Venemaal, Lätis ja Soomes kui sajandeid kestnud väärika traditsiooni esindajat ja hoidjat; kahjuks kippus see küll juba tema eluajal hääbuma.

Eesti kontekstis on kindlasti tegemist hinnatava kunstipärandiga. Frolovi töökoja ikoonid pakuvad lisaks sügavale teoloogilisele mõttele veel esteetilist elamust. Häbenema ei pea ka maalitehnilist teostust (kas või võrdluses näiteks Venemaa ikoonidega).

Kuid kõige olulisem on, et Frolovi töökoja tegevus tagas  vanausulistele vaimselt terve, funktsioneeriva igapäevase usuelu Frolovi eluajal ja teeb seda praegugi, see on aidanud  vanausuliste kultuuril püsida nõukogude võimu aastatel ja jätkuda nii terviklikuna kui vähegi võimalik. Frolovi ikoonide koht on pühakojas, mis ka tänapäeva inimesel aitab ikoone tundma õppida ning nende kaudu mõista puhta silma väärtust. 

 

1 Kehtib mõlema Eestis esindatud vanausuliste haru (pomoorid ja fedossejevlased) puhul.

2 1688. aastast pidi ikoonimaalijal olema vene õigeusu kiriku tegevusluba. Vanausulistele anti see õigus 1883. aastal.

 

3 Hesühasm (kr hēsychia ?vaikus, rahu?) ? mõttesuund, milles taotleti jumaliku valguse nägemist erilise vaimse keskendumise läbi. Venemaal sai aluseks Bütsantsis XIV saj levinud  Jumala valguse ja palve ühendamise idee.

 

4 Strogonovid olid kaupmeestest suguvõsa esindajad, kes tellisid ikoone Venemaa meistrite paremikult. XVII ja XVIII saj said nende ikoonid kuulsaks erilise filigraanse maalitehnilise teostuse poolest.

 

5 Palveikoonid on väikesemõõdulised, u 5 ? 50 cm suurused ikoonid; kasutati nii kodus kui ka palvelas.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming